Obsah (4)

§ 41§ 69§ 45§ 4

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-1372 Otsuse kuupäev 31. mai 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

§ 41

lg 2).

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt on täiendava julgeolekuabinõuna mh lubatud piirata kinnipeetava suhtlemis- ja vanglasisest liikumisvabadust. Kinnipeetava kamber peab mh vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele (

§ 45lg 1).

Majandus- ja taristuministri 02.07.

1. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded „ § 4 lg 6 kohaselt ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
2. Poolte vahel on seega vaidlus, kas P2 eluosakonna koridorist kambrisse, kus kaebaja viibis 06.02.2018–25.04.
3. a kostuva raadio põhjustatud heli puhul oli lõppkokkuvõttes tegemist heliga (keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised) või müraga (inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli) Sotsiaalministri 04.03.
4. a määruse nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 2 punktide 1 ja 2 mõttes.
5. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene keeldu kaebaja Viru Vangla P2 osakonnas hoidmiseks, nagu võib kaebaja käsitlusest aru saada, vaid Riigikohtu praktika kohaselt rikub kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine isiku põhiõigusi.
6. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7. Haldusorgani toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2).
8. Kaebaja taotleb kaebuse põhistamiseks endale psühhiaatrilise ekspertiisi määramist, et hinnata muusika tekitatud kaebaja tervise halvenemist (viimati, tl 65–66). Kohus on seisukohal, et kaebaja taotleb sisuliselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramist isikul esineva tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja sõnakasutus „psühhiaatriline ekspertiis“ viitab kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisi taotlemisele. Üldteada olevalt on kohtupsühhiaatria psühhiaatriliste haiguste ja muude nõrkus- ning vaegusseisundite tekitatud juriidilisi probleeme käsitlev psühhiaatriaharu. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiga selgitatakse reeglina välja isiku süüdivus või sundravile allutamise vajadus. Vastustaja osundab (tl 70p), et kui kohus ei pea vastustaja tõendeid kaebuse rahuldamata jätmiseks piisavaks, võib kohus määrata ekspertiisi, et mõõta kambrisse P209 käesoleval ajal kostuva raadio helitugevust. Kohus on seisukohal, et poolte taotlused täiendavate tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 62 lg 2), kuna toimingu õigusvastasus kuulub hindamisele toimingu tegemise aja, s.o 4 06.02.2018–25.04.
9. a seisuga ja kaebaja tervisekahju osas ka nende tõenditega, mille alusel saab kindlaks teha kaebaja terviseseisundi enne vaidlusalust perioodi ja koheselt pärast vaidlustatud toimingut. Vastustaja taotletav ekspertiis ei võimaldaks tuvastada helitugevust kambris P209 ajal, mil seal viibis kaebaja. Seega poleks eksperdi arvamusel kambris käesoleval ajal oleva helitugevuse kohta puhul tegemist asjas tähtsust omava tõendiga. Kaebaja tervisele valjult kostvate raadiosaadetega tekitatud kahju saab kindlaks teha asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega, milleks on peaasjalikult kaebaja tervisekaardi andmed. Kuna meditsiiniteenust osutatakse kinnipeetavale vanglas kinnipeetava ja arsti vahelise eraõigusliku suhte käigus, mille suhtes vanglal puudub avalik võim ja riigi sunni rakendamise võimalus, siis on tervisekaardi sissekannete puhul tegemist dokumentaalse vanglast sõltumatu tõendiga, mis välistab täiendava ekspertiisi määramise vajaduse. Isiku kohtuarstlik ekspertiis määratakse reeglina isikul esineva tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, tööõnnetuste vms puhul. Samuti võidakse määrata isikule kohtuarstlik ekspertiis tema terviseseisundile hinnangu andmiseks nt, kas füüsiline seisund võimaldab osalemist menetlustoimingutes või vangistusliku karistuse kandmist. Käesoleva vaidluse tagajärjeks ei saa olla aga seisukoht kaebaja poolt karistuse edasise kandmise suhtes. Seega ei ole kaebajale isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramine vajalik, eksperdi arvamuse puhul ei ole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga (HKMS § 62 lg 2). Kohus võtab tõendina aga asja juurde vanglalt välja nõutud kaebaja tervisekaardi täiendavad andmed, mis esitati kuni 08.08.
10. a kohta (tl 78–82).
11. Tõendite kogum asjas on järgmine. Kaebaja nn võtmetõendiks olev Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.
12. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 { https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-17-14 , 30.05.2019}, mis kaebaja hinnangul tõendab tema kinnipidamise Viru Vangla P2 osakonnas, kus vangla mängitab päeval raadiot, ebaseaduslikkust. Seisukohtade põhistamiseks on kaebaja esitanud ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse (tl 5–7). Kohus on vanglalt välja nõudnud kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks (tl 12), vanglaametnike ekirjavahetuse raadio helitugevuse mõõtmiste kohta (tl 13), mille kohaselt oli
13. a jaanuaris P2 osakonnas kambris helitugevus 40db ja koridoris 60–85 db, Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 04.07.
14. a tõend kaebajal
15. a unehäirete ja
16. a võõrutusnähtude (narko) esinemise kohta. Tartu Ringkonnakohtu esitatud kohtunõudele vastuseks esitatud vangla teatis 29.08.
17. a (tl 29– 30), et kaebaja ei pöördunud 06.02.2018–25.04.
18. a vanglaametnike poole seoses valjult mängiva raadioga. Ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte 06.02.2018– 25.04.
19. a (tl 31–34). Halduskohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte 26.04.2018–08.08.
20. a (tl 79–82). Vastustaja esitatud 12.12.
21. a õiend (tl 71–72), mille kohaselt fikseeriti 06.09.
22. a kambris P209 müratase 37 db.
23. Ringkonnakohus asus kaebaja määruskaebuse menetluses seisukohale, et kaebaja tervisekaardi väljavõte (tl 31–34) lükkas ümber Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.07.
24. a 5 tõendis (tl 14), millele kaebust tagastades tugines halduskohus, märgitud andmed selles, et kaebaja ei ole müraga seotud tervisekaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud.
25. Seega on käesolevas vaidluses ringkonnakohtu jõustunud määruse järgselt üheselt tuvastatud, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil kurtnud valju heli üle kambris ja selle halvast mõjust kaebaja tervisele.
26. Poolte vahel ei ole vaidlust, et seoses kaebaja käitumisega vanglas (vt tl 5, p 2.3), kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti selles, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal 06.02.2018–25.04.
27. a paiknes kaebaja vangla P2 osakonnas kambris P
28. P2 osakonna koridoris mängib raadio, mille heli kostub kambrisse, kus kaebajat hoiti. Kuna halduskohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise õigusvastasusest, siis on tõendatud, et kaebaja lukustatud kambris hoidmine ja viibimine vangla vastavas osakonnas oli õiguspärane.
29. Vangalale kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses tugineb kaebaja tema suhtes Riigikohtu poolt 21.04.2014 kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 tehtud kohtuotsusele, mille kohaselt on kaebaja P2 eluosakonnas hoidmine ebaseaduslik (vt tl 12
30. lõik) seoses muusika mõjuga kaebajale (tl 2 p 2). Vaatamata kaebaja taotlustele vangla raadiot välja ei lülitanud (tl 2). Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.
31. a otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 ei tulene absoluutset keeldu kaebaja P2 osakonnas kinnipidamisele, siis ei ole vangla toiming raadio mängimisest tulenevat heli arvestamata õigusvastane.
32. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on kesknärvisüsteemi häiretega kinnipeetav, kes viibis lukustatud kambris ja kelle tervisehäire on tuvastatud juba poolte vahelises vaidluses 2011–
33. aastal (RKHKo 3-3-1-17-14, p 11.2). Viidatud kohtulahendi p-s 12 on Riigikohus rõhutanud kinnipeetavate väärika kohtlemise olulisust, sedastades, et inimväärikuse osaks on tahtevabadus. Kolleegium leiab, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive.

§ 4

1 lg 1 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes peavad kinnipidamistingimused tagama inimväärikuse ja tervise kaitse, välja arvatud osas, mis paratamatult kaasneb vangistusega (vt EIK

1. jaanuari
2. a otsus nr 30696/09, M.S.S vs. Belgia ja Kreeka, p 221). Valju muusika kuulama sundimine ei kaasne vältimatult vangistusega ega ole ka

§ 69lg 2 punkti 4 järgi osaks lukustatud kambrisse paigutamisest.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on soovitanud Eestil loobuda suhtluskeelu tagamiseks muusikat häirivalt valjuks keeramast (raport Eesti külastuse kohta 23.–30.09.2003, Strasbourg 2004, lk 24).

1. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises otsuses (tl 5p, p 2.4 jj) põhjendatakse raadio jätkuvat mängitamist kinnipeetavate suhtluskeelu tagamise vajadusega. Vastustaja hinnangul ei saa hiljemalt
2. aasta jaanuarist rääkida muusika häirivast valjusest. Seega on tõendatud ka vastustaja toimingu eesmärgi õiguspärasus.
3. Kaebaja kahjunõue põhineb asjaolul, et raadiost kostev heli oli häirivalt vali kogu vaidlusaluse perioodi jooksul päevasel ajal hommikul, kella kaheksast õhtul kella kaheksani. Kaebaja ja vastustaja vahelises vaidluses (haldusasi 3-12-994) kinnipidamistingimuste õigusärasuse üle kaebaja P2 osakonnas 20.12.2011–21.05.
4. a hoidmise suhtes jõustus kohtulahend 21.04.
5. a Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-17-
6. 6 Halduskohtul ei ole mingit alust järeldada, et vastustaja oleks jätnud jõustunud kohtuotsuse täitmata. Vastustaja on asjas kogutud tõendites kinnitatud, et kohtuotsus on täidetud ja raadio helitugevus viidud kooskõlla vastavate normatiividega. Kuna kaebaja ei seosta käesolevat kahjunõuet raadio helitugevuse muutumisega ja vastustaja poolt kõvemaks või vaiksemaks muutmisega, siis ei ole aga halduskohtul ka mingit alust kahelda vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses toodud selgituses (tl 58p), et vastustaja kasutab raadiost tulevat heli kinnipeetavatelt suhtlemise võimaluse äravõtmiseks taoliselt tehniliselt lahendatuna, et vanglateenistuse ametnikel ei ole isegi juhuslikult võimalik helitugevust kõlarites tugevamaks keerata. 31.

§ 45

lg 1 ja asjakohane objektiivne õigus keelab kambris, kus kaebajat vaidlusalusel perioodil hoiti, heli rõhu puhul 40 detsibelli ületamist. Vastustaja viitab vastuses kaebusele tõendina kohtuasjas nr 3-14-51661 tehtud otsusele. Kohtute Infosüsteemist kättesaadava kohtuasjas nr 3-14-51661 tehtud Tartu Halduskohtu 26.03.

1. a kohtuotsusega (p 8) on tõendatud, et vangla korraldusel teostas AS Telegrupp 11.01.
2. a helindussüsteemi hooldustööde käigus P2 osakonna kõigis kambrites helitugevuse mõõtmise ning vähendas seda 7dB võrra, mille tulemusel jäi see kambrites 40 dB piiridesse. Tartu Vangla 12.12.
3. a õiendiga (tl 71) on tõendatud, et 06.09.
4. a on fikseeritud kambris P209 kambri müratasemeks 37 db.
5. Halduskohus loeb nende tõenditega usaldusväärselt tõendatuks vastustaja toimingu, millel põhineb kaebaja kahjunõue, õiguspärasuse. Kuna vastustaja toiming on õiguspärane ei ole täidetud üks eeldustest kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
6. Vaatamata vastustaja toimingu õiguspärasusele, peab halduskohus vajalikuks täiendavalt käsitada kaebaja väiteid seonduvalt toiminguga tervise kahjustamisega.
7. Määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohus seadnud kahtluse alla Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 04.07.
8. a õiendiga (tl 14) tõendatut, mille kohaselt on kaebajal alates
9. aastast diagnoositud unehäired ja
10. aastal narkootikumide tarvitamisest tingitud võõrutusnähud. Nagu eelpool osundatud on kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 hiljemalt
11. a aprilli seisuga tuvastatud, et kaebaja puhul on tegemist kesknärvisüsteemi häiretega kinnipeetavaga. Kaebaja tervisekaardi kohase raviloo nr 416 (tl 31p) kohaselt on kaebaja käitumine 07.03.
12. a rahutu, esineb tõmblusi näolihastes, esineb impulsikontrolli nõrkus ja opiaatide tarvitamise tagajärjel väljakujunenud psüühikahäire, mille arst on diagnoosinud F11.7 residuaalse või hilise psüühikahäirena ja määranud asjakohase ravi. Sama diagnoos on kaebajal raviloo nr 421 kohaselt 21.03.
13. a koos raviga (tl 32). 11.05.
14. a haigusjuhu nr A2555201 (tl 80) anamneesi kohaselt palub valvur täpsustada, kas kaebajal on psühhotroopsete ravimite kuur lõppenud, kuna kinnipeetav olevat väga vihane. Anamneesi kohaselt lõppes kaebaja ravikuur 10.05.
15. a ja vastavad ravimid olid ordineeritud kuni 10.05.
16. a. Haigusjuhu nr A2699201 15.05– 30.05.
17. a (tl 80) anamneesi kohaselt toimus konsultatsioon vaimse tervise õega ravi pikendamise üle, 30.05.
18. a anamneesi kohaselt kurtis kaebaja vaimse tervise õele ja arstile raskusi kartserikaristuse kandmisel, kuna ei talu muusikat. Viimased 2 nädalat seisund parem, HIV+ tagajärjel, mis diagnoositud
19. a langeb immuniteet, on opiaadisõltuvus. Püsival psühhiaatrilisel ravil, kuna
20. a Rummu Vanglas peatrauma kangiga löömise tagajärjel. Diagnoosid 15.05.
21. a F11.70 Residuaalne või hiline psüühikahäire-mälupetted, 30.05.
22. a kaasnev diagnoos F07.2 traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Sama diagnoos 08.08.
23. a (tl 81). Tervisekaardi kohaselt on kaebajale 07.05.2018– 08.08.
24. a tagatud 30 erineval päeval 7 arsti vastuvõtt (tl 79–81) koos vajadusel raviga. 27.06.
25. a anamneesi (tl 81) kohaselt kasutas kaebaja fentanüüli viimati 2,5 a tagasi, üledoose umbes
27. Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks kaebaja tervisekahjustuse tingituks kaebaja enda tervisekäitumisest, mitte põhjuslikus seoses olevaks vastustaja vaidlustatud toiminguga.
28. Kohus loeb tõele vastavaks kaebaja 12.12.
29. a menetlusdokumendis (tl 65–67) esitatud väite selles, et seoses kuni 10.05.
30. a toimunud kaebaja vaimse tervise raviga, oli tema tervis 15.05.
31. a seisuga paranenud. Tõele ei vasta kaebaja väited pärast vaidlusalust perioodi vanglas ravita olemisest, sest 06.02.2018– 08.08.
32. a on kaebajale rohkem kui 40 päeval (korral) võimaldatud vastuvõtt meditsiiniosakonnas koos meedikute poolt vajalikuks peetava raviga.
33. a detsembrini kaebaja kirjeldatud sündmused vanglas ei saa samuti neil asjaoludel olla põhjuslikus seoses kaebaja lukustatud kambris viibimise ajal osakonnas raadio mängitamisega vangla poolt, sest tõele ei vasta kaebaja väited abitus seisundis ja ravita olemisest.
34. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
35. Riigilõiv, mille tasumisest kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud jääb riigi kanda ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
36. Tartu Ringkonnakohtu 05.09.
37. a määrusega on menetlus X tervisekaardi väljavõtte 06.02.2018–25.04.
38. a osas HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutatud kinniseks. Halduskohus kuulutab samal alusel kinniseks menetluse ka kaebaja tervisekaardi 07.05.2018–08.08.
39. a osas.
40. Avaldatavas kohtulahendis tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 8