) § 2 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kompromissilepingu punkt 1 sätestab, et „Võlgnik tunnistab käesolevaga enda kohustust Võlausaldaja ees ehk võlgnevust ülal olevas selgituses nimetatud lepingute alusel kokku summas 3161,55 eurot (kolm tuhat ükssada kuuskümmend üks eurot ja viiskümmend viis senti) (edaspidi Võlg).“ Viidatud punkt on kohtu hinnangul konstitutiivne võlatunnistus. Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest.
lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Sellele, et punkti 1 võla tunnistamise näol on tegu konstitutiivse võlatunnistusega, viitavad ka kompromissilepingu punktid 2-4: „2.Osapooled kinnitavad käesolevaga, et punktis 1 tunnistatud Võlg ei ole vaieldav ja Võlgnik on loobunud igasugustest võimalikest vastuväidetest tunnistatud Võlale. Pooled kinnitavad käesolevaga, et ei hakka hiljem vaidlema käesoleva nõude aluseks olnud liisingulepingute ega varade üle. 3.Osapooled on kokku leppinud, et hilisema võimaliku nõude alusdokumendiks on üksnes käesolev kompromissileping ja kohustus kuulub täitmisele, tunnistatud Võlg tasumisele, üksnes käesolevas kompromissilepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. 4.Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping on sõltumatu võlakohustus ja sellele saab esitada ainult käesolevast kompromissilepingust endast tulenevaid vastuväiteid ja käesolevaga on koondatud erinevatest lepingutest tulenevad nõuded kokku üheks, õigussuhted on muudetud selgeks ja vaieldamatuks.“ Kohtu hinnangul nähtub lepingust, et poolte tahe oli vormistada liisingulepingutega nr xxxx ja xxxx seotud kohustused kompromissilepingus uue kohustusena. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust kostja vastuväited, mis seonduvad liisingulepingutega nr xxxx ja xxxx.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2 361,55 eurot. Kompromissilepinguga oli kokku lepitud võla tasumine graafiku alusel (lepingu punkt 6), samuti oli kokkulepe, et kui võlgnik jääb võla tagasimaksetega viivitusse ja ei ole kustutanud võlgnevust täies ulatuses ka vähemalt 1 päev enne järgmist tagasimakset, siis muutuvad kõik tagasimaksed täies ulatuses sissenõutavaks (punkt 9). Hageja on 23.04.2020 edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (hagiavalduse lisa 2) ja 03.06.2020 ülesütlemise teate (hagiavalduse lisa 3). Kompromissilepinguga kokkulepitud võlgnevusest 3 161,55 eurot on kostja tasunud neli osamakset kokku summas 800 eurot; kostja ei ole väitnud, et ta oleks rohkem võlgnevust tasunud. Kohus peab põhivõla nõuet põhjendatuks. Samuti palub hageja välja mõista viivise 47,88 eurot ja viivise 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 18.06.2020 kuni võla tasumiseni.
lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest 3 kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja on viivist arvestanud tasumata osamaksete maksetähtaegadele järgnevatest päevadest viivisemääraga 0,06% päevas (lepingupunkt 7) kuni hagi esitamiseni 17.06.2020: 200 eurot 16.11.2019-17.06.2020 (215 päeva) – viivis 25,80 eurot; 200 eurot 16.03.2020-17.06.2020 (94 päeva) – viivis 11,28 eurot; 200 eurot 16.04.2020-17.06.2020 (63 päeva) – viivis 7,56 eurot; 200 eurot 16.05.2020-17.06.2020 (33 päeva) – viivis 3,96 eurot. Kokku on sissenõutav viivis eelneva arvestuse järgi 48,60 eurot. Hageja poolt arvestatud viivis ei ületa kohtu arvestatud viivist. Kohus peab viivisenõuet 47,88 eurot põhjendatuks, samuti on põhjendatud viivisenõue alates 18.06.2020 põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude tasumiseni. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2 361,55 eurot, viivise 47,88 eurot ja viivise 0,06% päevas alates 18.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 275 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagihind on 2 926,61 eurot ja hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 275 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 275 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.