Obsah (4)

§ 37§ 121§ 43§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-20-1124 12. november 2020 Karin

§ 37lg 2 p 2).

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja praeguses asjas esitanud hüvitamisnõuet. Kaebaja on selgitusena viidanud sellele, et ta on vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Kaebuse nõuetekohasus 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 54 p 7 alusel peab kaebusel olema allkiri. Allkirja andmine tõendab isiku tahet avaldus esitada. Lisaks võimaldab allkiri vajadusel kontrollida, kas avalduse on esitanud isik, kelle nimel dokument on koostatud. Kaebaja allkiri kaebusel on ebatavaline - avalduse lõpus on ristikujuline kujutis. See erineb kaebaja allkirjast vaidel (tl 17 pöördel). Punktis 1 nimetatud avalduse (tl 21) on kaebaja alla kirjutanud samal viisil nagu kaebuse. Kaebuse ümbrikule on kaebaja omakäeliselt kirjutanud oma ees- ja perekonnanime. Kohus lähtub eeldusest, et kaebaja on eelkirjeldatud kujutisega kaebusel soovinud anda oma allkirja. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei pea kohus vajalikuks seda asjaolu lähemalt uurida. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus muuta oma allkirja ja kujundada seda vastavalt oma soovile, kuid allkirja muutmine ja ebatavalise allkirja kasutamine võib endaga kaasa tuua kaebaja avalduste käiguta jätmise ja seega ka menetluste viibimise. Kohus jätab praeguses asjas tähelepanuta kaebuses sisalduva solvava keelekasutuse ja väljendid. Kohus hoiatab kaebajat, et kohus võib kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist trahvida ning avalduse esitamine sel viisil võib põhjustada kaebuse tagastamise. 6. Kaebaja esitas kohtueelses menetluses vanglale taotluse, mille vangla on sisuliselt lahendanud (tl 17). Kohtu hinnangul on kaebaja 13.05.2020.a avaldus (tl 17 pöördel) käsitletav vaidena vangla vastusele nr 6-24/2555-2. Kuigi kaebaja ei ole vaides märkinud vaidlustatava haldusakti numbrit, on avalduse esitamise viisist ja sisust arusaadav, et tegemist on vaidega vangla vastusele, millega jäeti ID-kaardi väljastamise taotlus rahuldamata. Vangla tagastas vaide eesti keelde tõlkimise korraldamiseks. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 1 alusel tuli aga vanglal endal korraldada kaebaja vaide tõlkimine. Kohus loeb esitatud kohustamisnõude osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, kuna vangla ei ole kaebaja vaiet tähtaegselt läbi vaadanud ja lahendanud. Kokkuvõttes ei kuulu kaebus tagastamisele

§ 121lg 1 toodud alustel.

Kohustamisnõude sisuline menetlemine ei ole kohtu hinnangul siiski põhjendatud, kuna esineb

§ 121lg 2 p 21 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

2 Kaebuse tagastamine 7.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja tugineb sellele, et tema ID-kaardi hoidmine vangla poolt rikub kaebaja eraelu puutumatust ja õigust käsutada oma isiklikke esemeid. Kohtu hinnangul ei saa see, kui kaebaja ID-kaart on vangistuse kandmise ajal vangla valduses, piirata kaebaja omandipõhiõigust ega eraelu puutumatuse õigust intensiivselt. Kumbki nimetatud põhiõigustest ei ole seadusereservatsioonita põhiõigused, mis tähendab, et neid võib piirata seaduse alusel. Praegusel juhul on piirangud sätestatud vangistusseaduses.
2. VangS § 15 lg 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid hoiule. Dokumente hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus ja need tagastatakse isiku vanglast vabastamisel (VangS § 17 lg 21, § 75 lg 3). Vangistusseaduse kommentaaride1 kohaselt võetakse dokument hoiule, kuna vangistuse kandmise ajal puudub kinnipeetaval võimalus seda sihipäraselt kasutada, samuti tagab hoiulevõtmine dokumendi säilimise vangistuse täideviimise kestel ja aitab vältida kinnipeetava riigist lahkumist. Samas on ka selgitatud, et vangla on kohustatud isikut tõendava dokumendi kinnipeetavale tagastama eraõiguslike ja avalik-õiguslike toimingute tegemise ajaks. VangS § 15 lg 1 teine lause ütleb, et kinnipeetava isikutunnistuse või elamisloakaardi digitaalset kasutamist võimaldavad koodid võetakse hoiule kinnipeetava soovil. See norm ei reguleeri mitte ID-kaardi enda, vaid koos sellega isikule antud koodide (tavaliselt väljastatakse paberist turvaümbrikuna) hoidmist.
3. ID-kaardi kasutamise otstarve saab olla vaid isikusamasuse tuvastamine ja dokumentide digitaalne allkirjastamine. Digitaalallkirju kaebaja vangistuses anda ei saa. Kaebaja ei ole tuginenud konkreetse tehingu või toimingu (näiteks notariaaltoimingu) tegemise soovile, mis annaks alust võimaldada tal selle toimingu raames isikut tõendavat dokumenti kasutada (kohtuasja dokumentide põhjal kaebaja lihtsalt ei soovi, et tema ID-kaart oleks vangla valduses). Kaebaja õigusi ei saa riivata see, kui kolmandale isikule ei anta võimalust vallata või kasutada kaebaja isikut tõendavat dokumenti. Kaebaja viitas vaides tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 118, mis käsitleb volituse andmist. Kohus selgitab kaebajale, et volituse andmine ei toimu nii, et teise isiku kätte antakse oma isikut tõendav dokument. Kui kaebaja on andnud kellelegi volituse ennast esindada, siis ei ole esindajal vaja kaebaja isikut tõendavat dokumenti, vaid kaebaja poolt vormistatud volikirja. Eeltoodu põhjal ei saa kaebaja õiguste intensiivseks riiveks pidada seda, kui kaebajal puudub vangistuse ajal õigus hoida oma ID-kaarti enda käes või taotleda selle väljaandmist kaebaja soovitud kolmandale isikule.
4. Kohtu hinnangul ei ole kohustamisnõude eduväljavaated head. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud 1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Kirjastus Juura, 2014, lk 62 3 toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus näitas eespool (vt määruse punkti 9), et olukord on vastupidine - vastustajal on kohustus säilitada kaebaja isikut tõendavaid dokumente vanglas. Avalikus õiguses valitseva üldpõhimõtte kohaselt on avalikus õiguses lubatud üksnes see, mis on seaduse alusel lubatav. Kui vangistusõigust reguleerivatest normidest tuleneb, et vangla on kohustatud hoidma kinnipeetava isikut tõendavaid dokumente vanglas, siis ei ole võimalik dokumendi andmine kaebaja kätte või saatmine kolmandale isikule. Kohus ei saa kohustada haldusorganit väljastama dokumenti, mille osas on haldusorganil seadusest tulenev kohustus seda hoida.
5. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 20) nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
2. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seoses ID-kaardi väljastamise sooviga juba läbinud iseseisvalt mitmeid haldus- ja kohtumenetlusi, sh esitanud käesolevas kohtuasjas arusaadava kaebuse kohtule. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

1. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus selle taotluse lahendamiseks.
2. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse tõlkimiseks. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib saada kohtulahendite tõlkeid. Kohus tõlgib kaebajale vene keelde käesoleva määruse. Määruse tõlgib kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4