KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2020. a kell 16.00 Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-8824 (liid

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada A M’it ja I Z’d kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. juulil
3. a kell 11.
4. Kui A M ja I Z vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada A M’it ja I Z’d esitama pankrotihaldurile hiljemalt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist 03.07.
6. a kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise pearaamat koos algdokumentidega). Kui A M ja I Z kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
7. Määrata ja maksta välja Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasu 3 295,68 eurot (lisandub käibemaks 20%) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Paas ja Partnerid, arvelduskonto nr EE662200221050114301 Swedbank AS).
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda.
9. Menetluskulud jätta täies ulatuses Aktsiaseltsi Uvic kanda.
10. Määrata kindlaks Luminor Bank AS menetluskulud summas 10 593,40 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
11. Harju Maakohtule on esitatud 10.06.
12. a Luminor Bank AS avaldus Aktsiaselts Uvic ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Luminor Bank AS kui Nordea Bank AB Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland Plc õigusjärglase ning AS-i Uvic vahel on sõlmitud olnud järgmised lepingud: 14.05.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 2 382 107,58 eurot, intressinõue 10 010,73 eurot ja lisanduv viivisenõue vastavalt laenulepingu punktile 7 määras 25 protsenti aasta baasil ehk võlgnikule pankrotihoiatuse esitamise päeva 24.04.2019 seisuga summas 1 179 657,08 eurot (pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevus suurenenud viivise suurenemise võrra); 14.05.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud 2 arvelduslaenuleping, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxx, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 2 000 000 eurot ja lisanduv viivisenõue vastavalt arvelduslaenulepingu punktile 5.1 määras 25 protsenti aasta baasil ehk võlgnikule pankrotihoiatuse esitamise päeva 24.04.2019 seisuga summas 991 666,67 eurot (pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevus suurenenud viivise suurenemise võrra); 29.11.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 598 389,12 eurot, intressinõue 5701,00 eurot ja lisanduv viivisenõue vastavalt laenulepingu punktile 7 määras 25 protsenti aasta baasil ehk võlgnikule pankrotihoiatuse esitamise päeva 24.04.2019 seisuga summas 287 792,72 eurot (Lisa 15) (pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevus suurenenud viivise suurenemise võrra); 21.07.2014 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate ASi Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 448 834,61 eurot, intressinõue 6041,66 eurot ja lisanduv viivisenõue vastavalt laenulepingu punktile 7 määras 25 protsenti aasta baasil ehk võlgnikule pankrotihoiatuse esitamise päeva 24.04.2019 seisuga summas 215 688,83 eurot (pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevus suurenenud viivise suurenemise võrra); 20.09.2016 AS Uvic ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud garantii andmise leping (Lisa 19), mille alusel väljastas pank garantii tellija AS-i Uvic tellimusel Elveso AS kasuks garantiikirja nr xxxx, mille alusel esitas 26.05.2017 Elveso AS pangale garantii väljamaksenõude, millest pank teavitas võlgnikku 31.05.2017 ühes nõudega vastav summa pangale tasuda ja mille alusel on 06.06.2017 pank teinud Elveso AS-le väljamakse summas 100 000 eurot. Nimetatud lepingust tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus võlausaldaja ees on põhinõue 100 000 eurot ja lisanduv viivisenõue vastavalt garantii andmise lepingu punktile 3.5 määras 0,2% päevas ehk võlgnikule pankrotihoiatuse esitamise päeva 24.04.2019 seisuga summas 381,67 eurot (pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevus suurenenud viivise suurenemise võrra).
13. Võlgnik AS Uvic ei ole oma ülaltoodud lepingutest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt tänaseni täitnud ning on viivituses kogu laenulepingutest tuleneva põhivõlgnevuse tagastamisega juba alates 10.05.2017 ning garantii andmise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumisega juba alates 06.06.
15. 24.04.2019 nõudis võlausaldaja veelkordselt võlgnikult võla tasumist hiljemalt 10 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest ning tegi võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud. Kümne

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on 14.05.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 2 382 107,58 eurot, intressinõue 10 010,73 eurot ja lisanduv viivisenõue 1 179 657,08 eurot; 14.05.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud arvelduslaenuleping, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 2 000 000 eurot ja lisanduv viivisenõue 991 666,67 eurot; 29.11.2013 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate ASi Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 598 389,12 eurot, intressinõue 5701,00 eurot ja lisanduv viivisenõue summas 287 792,72 eurot; 21.07.2014 sõlmitud ja 10.05.2017 panga ülesütlemisteatega lõppenud laenuleping nr xxxx, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus on põhinõue 448 834,61 eurot, intressinõue 6041,66 eurot ja lisanduv viivisenõue summas 215 688,83 eurot; 20.09.2016 AS Uvic ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud garantii andmise leping, millest tulenevate AS-i Uvic täitmata kohustuste suurus võlausaldaja ees on põhinõue 100 000 eurot ja lisanduv viivisenõue summas 381,67 eurot. 8.

§ 10

lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 24.04.2019 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Võlausaldaja nõue on olnud sissenõutav alates 2017. a maikuust, võlgnik ei ole kohustust täitma asunud (sh 27.04.2020. a lõppenud saneerimismenetluses). 9.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingud, nende muudatuslepingud, lepingute ülesütlemise teatised, pankrotihoiatuse.

1. Võlgniku vara osas ei ole võlgnik ajutisele haldurile teavet andnud, kuid võlgniku saneerimisavaldusele lisatud andmete kohaselt on võlgnikul vara 8 379 813 eurot väärtuses, millest 2 821 574 eurot on nõuded ostjate vastu, 5 212 142 eurot materiaalse põhivara jääkmaksumus ja 243 479 eurot tooraine maksumus. Võlgniku omandis on seitse sõidukit ning kinnisasjad väärtusega ca 3 500 000 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on raha arvelduskontodel 2 373,58 eurot, võlgniku kohustuste maht on vähemalt 13 178 066 eurot, millest 1 396 183,83 eurot on maksuvõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt
3. a, mil toimus võlgniku saneerimismenetlus. Võlgniku omakapital oli negatiivne alates
4. aastast. Maksejõuetuse tekkimise aeg, põhjused ja kohustuste täpne maht tuleb tuvastada pankrotimenetluse käigus, kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku praegune juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole halduri teadenõudele vastanud. 4 12.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on tuvastanud, et saneerimismenetluse ajal viidi kogu majandustegevus, millest võiks tekkida positiivset rahavoogu äriühingusse Ecotrade OÜ (registrikood 11764870), mille juhatuse liige on A M poeg V M. Samuti võõrandati saneerimismenetluse alguses edasi UVIC’u kaubamärk. Juhatuse liikmete tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti KarS § 3841 lg 1 sätestatule, mille kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige I Zja endine juhatuse liige A M rikkunud

§ 85

lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning on jätnud ajutise halduri teabenõudele vastamata, siis ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku kõigile tehingutele. Vastavate asjaolude uurimine on võimalik edasises pankrotimenetluses, tõenäoliselt on vajalik edasises pankrotimenetluses läbi viia raamatupidamise erikontroll. 13. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtteid alates 25.05.2015. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud 5 aasta jooksul. Kontoväljavõtete kohaselt on võlgnik kasutanud oma arvelduskontosid valdavalt igapäevaseks majandustegevuseks (s.o tasunud töötasusid; ostnud kulumaterjale; tasunud riiklike makse; tasunud mootorikütuse eest; tasunud arveid, mis tõenäoliselt seonduvad tootmisseadmete hoolduse eest; tasunud kommunaalkulusid ja teinud muid analoogseid kulutusi). Samas on võlgnik teinud arvukaid tehingud ECOTRADE OÜ-ga (registrikood 12822825, asukoht Vesivärava tn 7, 10150 Tallinn), mille sisust ei ole pelgalt konto väljavõtete alusel võimalik täpselt aru saada – võlgniku ja ECOTRADE OÜ vahel tehakse vastastikkuseid ülekandeid selgitusega “arvete eest”. Võlausaldaja on kohtule avaldanud, et UVIC toodete edasimüügiga tegeles varasemalt UVIC Estonia OÜ (registrikood 11764870, asukoht Aruküla tee 57, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa), kuid see müügitegevus on tõenäoliselt liikunud A M pojale V M kuuluvasse äriühingusse ECOTRADE OÜ (registrikood 12822825, asukoht Vesivärava tn 7, 10150 Tallinn) – kõnealused andmed nähtuvad maksukorralduse seaduse § 27 lg 5 alusel avaldatud käibeandmetest. Selgitamist vajavad nimetatud tehingud ja tänased lepingulised suhted, sh vahendustasude ja üldisemalt maksmisega seonduv. ECOTRADE OÜ on võlausaldaja poolt varem kohtule avaldatu kohaselt järgmiste registreeritud kaubamärkide või menetluses olevate kauba-märgitaotluste omanik: xxxx Lihatööstus UVIC, IVAN UVIC, UVIC, UVIC Super, Pelmeenid (kollane Hiina pelmeenide pakend), UVIC. Selgitamist vajab, miks on võlgniku poolt kasutatud kaubamärkide omand registreeritud mitte võlgniku enda vaid võlgniku lähikondsete nimele. Sh vajab selgitamist, kes on kandnud kaubamärkide väljatöötamise kulud ning millistel tingimustel toimub kaubamärkide kasutamine (sh võlgniku ja kolmandate isikute poolt). Juhul, kui kaubamärkide omandi üleandmine või nende esialgne registreerimine ei ole tagasivõidetav, võib siinkohal tõusetuda siiski (alusetust rikastumisest või ka muude) nõuete esitamise küsimus ECOTRADE OÜ vastu. Lisaks eeltoodule vajab analüüsimist UVIC Estonia OÜ saneerimis-menetlusega seonduv. Kohtule saneerimismenetluses esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul nõue UVIC Estonia OÜ vastu summas 900 000 eurot, mille osas rakendatud saneerimisabinõuga ajatati nõude tasumine kümnele aastale. Nõude ümberkujundamine 5 saneerimismenetluses ei pruugi olla tagasivõidetav, aga kuna tegemist on seotud isikutega, võib tõusetuda nõuete esitamise küsimus võlgniku juhatuse liikmete ja/või lähikondsete vastu juhul, kui nõuete ümberkujundamisega sidusettevõtja saneerimismenetluses on võlgniku huve kahjustatud. 14.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86

lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud juhatuse liige I Z ning endine juhatuse liige A M. 15. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige I Z ega endine juhatuse liige A M asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad

§ 85

ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.

§ 85

lg 1 ning lg 3 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab I Zd ja A M andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. 16. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 34,33 töötunni eest kokku summas 3 954,82 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 954,82 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjade järgi moodustavad lepingulise esindaja kulud 10 593,40 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot, 11,65 eurot kullerikulu pankrotihoiatuse kättetoimetamiseks, 31 eurot registripäringutele, 20 eurot väärtpaberiregistri päring. 6
4. Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja tasutaotluses toodud kulud põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-11513 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esindaja osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot. Kohus on seisukohal, et selline keskmine tasu õigusteenuse eest ei ületa oluliselt sarnase õigusabi teenuse eest õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata võlausaldaja poolt TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud viivisenõue. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7