Obsah (4)

§ 184§ 68§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Natalia Tselikova (videolah

§ 184lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 4 aasta vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Sõrkovile mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Aleksei Sõrkovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.04.2018, s.o 3 päeva ning mõista temale lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakati lugema alates Aleksei Sõrkovi vahistatuna kinnipidamisest 15.mail

2. 14.10.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Aleksei Sõrkovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3. Tartu Vangla ei toeta isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Aleksei Sõrkov selgitas istungil, et karistusjärgne käitumiskontroll pole vajalik. Soovib minna ära xxx sugulaste juurde elama ja tööle. xxx enam teda enda juurse võtta ei taha, sellekohane jutuajamine oli xxx 30.septembri paiku. Riigist lahkumiseni saaks ööbida sõbra juures.
5. Prokuröri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kuigi vangistusasutus selle kohaldamist ei toeta. Prokurör palub taotlus rahuldada.
6. Kaitsja toetab kaitsealuse seisukohta. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Aleksei Sõrkovi ja tema kaitsja, prokuröri, leiab, et Aleksei Sõrkov suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
8. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 9.

§ 871

lg-s 2 on sätestatud juhud, millal kohus peab kohaldama isikule karistusjärgset käitumiskontrolli, ning lg-s 1 juhud, millal kohus võib kohaldada isikule karistusjärgset käitumiskontrolli. Aleksei Sõrkovi puhul ei ole

§ 871

lg 2 eeldused täidetud, mis tähendab, et tema puhul on kohtul kaalutlusruum, kas käitumiskontrolli kohaldada või mitte. 10.

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Samuti on vajalik, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
9. A.Sõrkov kannab karistust Tartu Maakohtu 21.08.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5793 mõistetud 4 aasta pikkust vangistust

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mida vähendati lühimenetluse tõttu 2 aasta 8 kuuni. Enne seda karistust on A.Sõrkov süüdi mõistetud 21.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-16-199

§ 184lg 1 järgi 2-aastase vangistusega.

Seega on täidetud

§ 871

lg 1 p 1 alt 1 sätestatud tingimus – teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest. Karistuse kannab ta ka lõpuni. Sellega on täidetud ka 871 lg 1 p 2 tingimus. 12. Lisaks eelöeldule on

§ 871

lg 1 p-st 3 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise oluliseks eelduseks oht, et isik võib vabanemise järgselt toime panna uusi kuritegusid. Viimase hindamisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua.

1. Kohtu arvates on ka see alus antud juhul täidetud. Tulenevalt Aleksei Sõrkovi varasemast käitumisest esineb reaalne oht, et ta võib ka edaspidi kuritegusid toime panna. Selles osas jääb kohus ka samade seisukohtade juurde, mida viimati väljendas Tartu Maakohus oma 22.09.2020 määruses, millega jättis ta ennetähtaegselt vabastamata.
2. Aleksei Sõrkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on 2 ning vanglas viibib ta
3. korda. Käesolevat vangistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud samalaadse kuriteo (mõlemale süüdimõistvale kohtuotsusele on viidatud määruse p 13). Mõlema kuriteo eest mõistetud karistused tuli/tuleb süüdlasel ära kanda reaalselt.
4. Lisaks on süüdlasel vangla iseloomustusest ja edastatud materjalidest nähtuvalt tervelt 12 kehtivat distsiplinaarkaristust perioodil 23.01.2020-11.09.2020, millised puudutavad korduvaid korraldustele mitteallumisi, ravimi mittenõuetekohaseid manustamisi, isevalmistatud eset ning tööst keeldumist. Lisaks nähtub iseloomustusest, et tema suhtes on kasutatud ka täiendavat julgeolekuabinõu. Esimest korda kohaldati ajavahemikul 03.12.2019 - 11.05.2020 tema vägivaldse käitumise tõttu kaaskinnipeetava suhtes ning uuesti alates 29.05.2020-11.08.2020 süstemaatiliste distsipliini rikkumiste tõttu, mis seotud ravimite manustamise korra rikkumisega (ei manusta korrektselt ravimeid ning tarvitab neid korraga suuremas koguses). Varasemad karistused ja käitumine vangistusasutuses viitab kinnipeetava vähesele motivatsioonile muuta enda senist käitumist.
5. A.Sõrkov ise ütles istungil, et ta kavatseb Eesti Vabariigist lahkuda ning siirduda Vene Föderatsiooni sugulaste juurde elama ja tööle. Kas see saab ka nii olema, on teadmata, sest vastavaid tõendeid (piletid või nende broneeringud, töölepingud vms ) süüdlane ja kaitsja kohtule ei esitanud. Paraku näitab tema reeglite vastaste tegude (sh kuritegude) muster, et tal on sõltumata oludest väga raske õigusrikkumistest hoiduda ning vabaduses on need enamasti varem või hiljem kujunenud kuritegudeks. Kokkuvõttes saab öelda, et antud juhul on olemas ka

§ 871lg 1 p 3 nimetatud eeldused.

17. Eelnevast hoolimata ei pea kohus karistusjärgset käitumiskontrolli põhjendatuks. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu järelevalvele ja temaga tehakse tööd kriminaalse käitumise muutmiseks. Kontrolliga saavutatavad eesmärgid on muu hulgas nt kindel elukoht, legaalne töökoht ja sissetulek, stabiilne elukorraldus. Seadusandja mõte selle meetme taga on uute võimalike kuritegude ärahoidmine. Juhindudes eelöeldust ja ka

§ 871

lg 1 p-st 3, on loogiline ja põhjendatud järeldada, et karistusjärgne käitumiskontroll oleks õigustatud juhul, kui on mingigi tõsiseltvõetav põhjus eeldada, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uute kuritegude oht väiksem kui käitumiskontrolli kohaldamata jätmisel. Kohus on seisukohal, et arvestades A.Sõrkovi kuritegeliku ohtlikkuse iseloomu ja tema isiksust, samuti käitumist vangistusasutuses, pole mingit põhjust arvata, et käitumiskontroll suurendaks tema õiguskuulekust või aitaks teda. Pigem võib olla tagajärg vastupidine. 18. Karistusjärgne käitumiskontroll seisneb

§-s 75 sätestatud kontrollnõuete rakendamises. Sealjuures on § 75 lg 1 p 1 kohaselt esmaseks nõudeks kohtu määratud alalises elukohas elamine. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oleks selliseks elukohaks, kus kohus saaks kohustada A.Sõrkovi elama, tema xxx elukoht xxx. A.Sõrkov ise oli istungil segaduses, miks teda endiselt selle ruumiga seostati, sest xxx teda enam enda juurde elama ei taha ning sellekohane jutuajamine oli tema ja xxx vahel poolteist kuud tagasi, umbes 30.septembri paiku. xxx on elukaaslane tekkinud ja tegu on väga väikese korteriga. Pealegi avaldas süüdlane kohtuistungil, et tema peamine kavatsus on minna vabanedes hoopis xxx sugulaste juurde elama ja tööle. Vabanemisest ärasõiduni saaks elada sõbra juures. 19. Süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kindel elukoht on käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks (vt ka Riigikohtu 30.05.2016 lahendi nr 3-1-1-45-16 p 7). Kohtul on praegu piisavalt andmeid, et kohustada siiski A.Sõrkovi elama karistusjärgse käitumiskontrolli ajal xxx ja alluma siin kriminaalhooldaja järelevalvele ja kontrollnõuetele. Kohus ei pea veenvaks süüdlase väidet, et septembri lõpus tekkis tema xxx elamisse elukaaslane ning kui 28.09.2020 vanemkriminaalhooldusametnik xxx elukohta külastas, siis sellest xxx targu vaikis ning nõustus poja tema juurde elama asumisega. Põhiküsimus on aga, kas see aitab kuidagi kaasa A.Sõrkovi õiguskuulekusele. Kohus on veendumusel, et ei aita.

1. Esmalt tuleb tõdeda, et. süüdimõistetu on käitumiskontrollile kõlbmatu isik. Teda pole mõjutanud oma eluviise ja -korraldust muutma varasemad karistused, sh reaalsed vangistused. Tema käitumine vangistusasutuses on olnud rikkumiste rohke ning need on päädinud nii distsiplinaarkaristuste kui ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Suur hulk rikkumisi on seotud allumatusega. Karistused mingit efekti ei andnud – ta pani ikkagi toime uued kuriteod ning distsiplinaarrikkumised. Kohus peaks olema väga naiivne, kui usuks, et nüüd suudaks paljas käitumiskontroll üksi kuidagi A.Sõrkovile korralekutsuvalt ja positiivselt mõjuda.
2. Oluline on seegi, et alles paar kuud tagasi leidis Tartu Maakohus süüdlast ennetähtaegselt vabastamata jättes, et tema kuritegelik ohuprognoos on selline, et käitumiskontroll tema puhul ei toimiks. Tartu Maakohus 22.09.2020 määruses 1-185793 väitis järgmist: „Isiku hoiakud ja suhtumine annavad aluse kahelda temas piisavate positiivsete muutuste toimumises ning suutlikkuses edaspidi seadusekuulekalt toime tulla. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Ilmselgelt isik, kes peab subkultuurseid reegleid olulisemaks, kui eluviiside ja harjumuste muutmist, ei ole suuteline täitma tingimusteta rangeid elektroonilise järelevalve tingimusi. Kui süüdlane pole vangistuses valmis selga pöörama senisele toimimisviisile, siis ei saa eeldada ka vabaduses teistlaadset käitumist.“ On vähe lootust, et selline inimene kavatseks õiguskuulekalt käituda. Tema puhul on tegu isikuga, kes on oma käitumisega korduvalt tõestanud, et normid, reeglid ja piirangud tema õiguskuulekust ei tõstaks, mistõttu pole kohtul mingit ratsionaalset alust seada käitumiskontrolli kohaldamist eesmärgiks omaette.
3. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A.Sõrkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, kuna leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib käitumiskontrolli kohaldamisel panna uusi kuritegusid toime suurema tõenäosusega (nt trotsist, et teda on sunnitud elama kohas, kus ta ei taha olla) kui ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta (saab teostada oma soovi ja lahkuda xxx). Oht, et ta paneb toime uusi kuritegusid, on olemas igal juhul, aga puuduvad tõsiseltvõetavad põhjused arvata, et käitumiskontroll seda kuidagi minimeeriks. Pigem tuleb võtta aluseks, et kui A.Sõrkov paneb uusi kuritegusid toime, siis teda selle eest tulevikus ka vastavalt karistatakse.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Sõrkov suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. MENETLUSKULUD
5. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Samuti võivad menetluses tekkida menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest, mistõttu ei ole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on riigikohus leidnud, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (RKKKm, 31-1-1-16, p 9.3).
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 129.60 eurot, so kaitsetasu advokaadi Eve Laine poolt õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik