kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled vaidlevad hageja vajaduste üle. Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkuleppe alusel tasus kostja hagejale hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni (t.l. 4546). Seega veel 2020. aastal tasus kostja hageja vajadustest lähtuvalt hagejale ülalpidamiseks igakuuliselt 292 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja on täiskasvanuks saamise ajal ja peale täiskasvanud saamist jätkanud õpinguid xxx. klassis, mistõttu on põhjendatud on arvata, et hageja jätkab eelnimetatud koolis õpinguid kooli lõpetamiseni (t.l. 11-19, 38-44, 120-124). Seega on hagejal õigust saada kostjalt elatis kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on veenvalt põhistanud, et tal on seoses keskhariduse omandamisega erakoolis ühe kuu õppemaksu kulu 630 eurot (t.l. 38-44). Asjaolu, et kostja arvates võiks hageja õppida mõnes muus koolis, kus õppemaksu tasuda ei tuleks, ei luba arvata, et hageja ei võiks seda teha erakoolis. Kuna hageja on juba varasemalt alustanud õpinguid erakoolis ja hageja vanemad on talle seda võimaldanud, siis on kohtu arvates mõistlik arvata, et hageja jätkab õpinguid erakooli lõpetamiseni, mistõttu on hageja kulud seoses hariduse omandamisega kahtlemata vajalikud kulud. Pooled vaidlevad kas hageja eluasemekulude, milliseks hageja on arvestanud 130 eurot ühes kuus 2 kasutuseeliste näol eeldatavast üürihinnast tulenevalt on hageja ülalpidamiseks vajalik kulu. Kuna vaidlust ei ole, et hageja kasutab korterit, mis kuulub hageja emale, siis on põhistatud, et hageja eluaseme vajaduse kulu saab hinnata kasutuseelise väärtuse kaudu, kuna hageja saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes (t.l. 20-21). Pooled ei vaidle, et analoogse korteri üürihind, kus hageja elab on 500 eurot ja korterit, kus hageja elab kasutavad kolm hageja perekonnaliiget, siis on veenvalt põhistatud, et hageja pool korteri kasutamisest saadava kasutuseelise väärtuseks on 130 eurot kuus (t.l. 22). Pooled ei vaidle, et hagejal kulub kuus toidule 150 eurot, eluasemega seotud kommunaalteenustele 41,60 eurot (t.l. 12-25), elektrienergiale 10,66 eurot (t.l. 26-28), tv/internetikuludele 10 eurot (t.l. 29-30), mobiiltelefonile 11,90 eurot (t.l. 31-35), hügieenitarvetele 20 eurot, riietele/jalanõudele 30 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja vajalikuks kuluks igakuuliselt on ka taskuraha 30 eurot kuus. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on 1 064,16 eurot (630 + 150 + 130 + 41,60 + 10,66 + 10 + 11,90 + 20 + 30 + 30).
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Pooled ei vaidle, et hageja vanemad peaksid andma hagejale ülalpidamist võrdsetes osades (t.l. 3637), kuid kostja arvates ei ole temal kostja sissetulekust võimalik hagejat üleval pidada suurema summaga kui 150 eurot kuus.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on tuvastas, et kostja netotöötasu on 588,06 (t.l. 59-60, 75-76). Kohtu poolt väljanõutud kostja pangakonto väljavõtted ei luba arvata, et kosta töötasu oleks teistsugune (t.l. 79-97, 102103). Samas ei ole vaidlust, et kostja pangakontole laekuvad märkimisväärsed summad lähetusrahade näol, s.o. keskmiselt 1 840,32 eurot kuus (t.l. 79-97). Kohus nõustub kostjaga, et lähetusrahasid ei saa võrdsustada kostja töötasuga ning need on seotud vaid tööülesannete täitmisel tekkivate lisakulude katmisega, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et need kulutused ei peaks kuuluma kandmisele. Samas on kohtu arvates võimalik kostja lähetusrahasid arvesse võttes järeldada, et kostja lähetuses oleku ajal on kostja enda ülalpidamiseks vajalikud kulud siiski kantud suuremas osas lähetuskulude arvelt, mistõttu on võimalik kostja töötasust tasuda hagejale ülalpidamiseks 250 eurot, ilma et peaks arvama, et oleks kahjustatud kostja enda ülalpidamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varanduslikust olukorrast tulenevalt oleks kostja võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 500 eurot. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja vajadused on suuremad, kui hageja vanemad suudaksid tagada hageja ülalpidamise, siis on kohtu arvates põhjendatud, kui ka täisealine hageja teeb endast kõik oleneva, et tagada enda ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, millises ulatuses hageja vanemad seda täita ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Võib nõustuda kostjaga, et põhimõtteliselt on võimalik, et hageja ei pruugi jätkata oma õpinguid xxx, mistõttu on põhjendatud kohtuotsuses põhjendatud märkida, et hagejal on õigus saada elatist kuni õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastseks saamiseni. 3 Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 250 eurot alates 28.03.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja I Ši arveldusarvele nr xxx iga kuu eest ette, hiljemalt iga ülalpidamise kuu 10. kuupäevakaks selgitusega „elatis“. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 68-71), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.