KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2283 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 XX suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 5 alusel täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete kasutamist, s.o käeraudu kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel. Käskkirja järgi ähvardas XX rünnata kaaskinnipeetavaid, vanglaametnikke ja töötajaid ning lõhkuda vangla vara.
2. XX esitas Tallinna Vanglale 04.10.2020 taotluse (registreeritud 08.10.2020) kaaluda võimalust asetada käerauad keha ette, sest tal on olnud vasaku käe luumurd. Ta kardab, et käeraudade selja taha paigutamise tõttu võib vana vigastus ägeneda või valutama hakata.
3. Tallinna Vangla vastas 11.11.
4. et vangla julgeoleku huvides on vajalik paigaldada käerauad selja taha. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole XX-le väljastatud tõendit, et käerauad tuleb asetada selja taha. Taotleja pole selles küsimuses ka arsti poole pöördunud. 3-20-2283
5. XX esitas Tallinna Vanglale 12.11.2020 vaide (registreeritud 23.11.2020) asetada luumurru tõttu käerauad keha külgedele.
6. XX esitas Tallinna Halduskohtule 19.11.2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks asetada käed külgedele, mitte selja taha.
7. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla vastas 11.11.2020 kinnipeetava taotlusele paigutada käerauad ette, mitte külgede peale. Seega on taotleja taotlenud käeraudade asetamist külgedele esmakordselt vaidemenetluses ja seda taotlust ei ole vangla lahendanud. Vaie 30.09.2020 käskkirja peale on lahendatud 16.11.2020 vaideotsusega. Taotleja ei ole väitnud, et käeraudade kasutamine konkreetsel viisil on meditsiiniliselt vastunäidustatud. Ohjeldusmeetmete (käerauad) kasutamise küsimuses ei toimu vaidemenetlust. Vangla peab tagama nii üldise kui ka ametnike julgeoleku, samuti kaitsma vangla vara. Ründeohu välistamiseks paigaldatakse käerauad selja taha. Aastate tagune käevigastus ei takista käeraudade paigaldamist selja taha. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole teinud alates 30.09.2020 kohaldatud ohjeldusmeetmete kasutamisel ettekirjutust. Arvestades isiku aktiivsust enda õiguste eest seismisel, sh seoses tema terviseseisundiga, on vähetõenäoline, et ligikaudu kahe kuu möödumisel ei oleks vajadusel olnud võimalik meditsiiniosakonnast vastava näidustuse korral tõendit saada.
8. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.11.2020 määrusega XX menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata taotluse vaadata asi läbi istungil (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Taotleja eesmärk on lõpetada käte asetamine käeraudu kandes selja taha. Kuna taotleja on esitanud vaide nõudega asetada käed käeraudade kasutamisel külgedele ja vaidemenetlus on selles asjas pooleli, on täidetud

§ 249lg-s 2 sätestatud eeldus.

Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja suhtes kohaldati 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 alates 30.09.2020 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel. Puuduvad tõendid, et tal on terviseseisundist tulenev vajadus paigutada käerauad teisiti kui selja taha. Raviloo väljavõtted kajastavad

1. aasta andmeid. Kaheksa aasta tagustest terviseandmetest ei saa järeldada, et taotleja tervis ei võimalda käeraudade paigaldamist selja taha. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole teinud ettekirjutust, et lähtuvalt isiku tervislikust seisundist tuleks tagada talle erikohtlemine käeraudade paigaldamisel. Taotlejal on võimalik vältida täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist tema suhtes. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu on ka tungiv avalik huvi. 30.09.2020 käskkirjast nähtub, et taotleja on ähvardanud käituda kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes vägivaldselt, samuti on ta ähvardanud lõhkuda vangla vara. Sellise käitumisega näitab kinnipeetav negatiivset suhtumist kehtivasse sisekorda. Samuti seab kinnipeetav oma tegevusega ohtu vangla vara ja kinnipeetavaga kokkupuutuvate isikute tervise ning elu. Vangla ei saa eeldatavas ründeohus jääda äraootavale seisukohale, vaid peab tagama nii üldise kui ka ametnike julgeoleku, samuti kaitsma vangla vara. Kui puuduvad tõendid, et taotleja tervise kaalutlustel ei saa käeraudu selja taha paigaldada, ei ole põhjendatud võimaldada esialgse õiguskaitse korras käeraudade paigaldamist viisil, millega kaasneb suurem ründeoht.
2. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2020 määrus ja teha uus määrus, millega kohustada vanglat selgitama välja, kas talle on näidustatud käerauad taga/ees/kaela küljes. Tema arvates rikkus halduskohus

§-i 2 ja § 180 lg-t 1. 2

§ 203lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja 252 lg 7).

Taotleja vaidlustab Tallinna Halduskohtu määrust osas, milles esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, s.o halduskohtu 27.11.2020 määruse resolutsiooni p-i 3. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

1. Taotleja on varem taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist 30.09.2020 käskkirja osas selliselt, et peatada käskkirjast tulenevad piirangud, sh liikumispiirang ja isiklike asjade omamise piirang (haldusasi nr 3-20-1734), lõpetada ohjeldusmeetmed (haldusasi nr 3-20-2239) ja peatada käeraudade kasutamine 19.10.2020 kohtuistungil (haldusasjad nr 3-20-2021, 3-202130). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist korduva taotlusega, sest taotleja ei soovi ohjeldusmeetme kõrvaldamist, vaid nende kohaldamist muul viisil. Selles osas on pooleli ka vaidemenetlus. Seejuures tuleb 04.10.2020 taotlust tõlgendada taotlusena asetada käerauad mujale kui selja taha. Halduskohus leidis samas õigesti, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuskilt ei nähtu, et taotlejal oleks terviseseisundist tulenev vajadus asetada käerauad külgedele. Taotlusele lisatud terviseandmed pärinevad
2. a-st. Selle järgi taotleja vigastas kätt
3. a-l. Tema praegusaegsest raviloost ei nähtu, et käeraudade asetamine selja taha oleks põhjustanud mingisuguseid vaevusi. Ta ei ole kätt puudutavate kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud (kurtnud käevalu vms). Seega ei saa pöördumatute tagajärgede tekkimist eeldada. Kartus, et käsi hakkab valutama või vigastus annab uuesti tunda, on hüpoteetiline. Halduskohus ei ole eksinud ka taotleja õiguste ja avaliku huvi kaalumisel ning on arvestanud esialgse õiguskaitse kohaldamise ettenähtavaid tagajärgi.
4. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2020 määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3