KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2020, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2269 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus,

§ 249lõigetele 2 ja 5.

Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitati ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

1. Kohus küsis 23.10.2020 kohtunõudega esialgse õiguskaitse taotluse osas ka Tallinna Vangla seisukohta.
2. Tallinna Vangla esitas 25.11.2020 vastusena kohtunõudele seisukoha XX taotluse osas ning palus selle rahuldamata jätta. 3.
3. Taotluse esitaja viide, et teda ei või tervislikel põhjustel üksikvangistuses hoida, ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole leidnud, et XX ei võiks viibida üksinda kambris. XX on viibinud psühhiaatri vastuvõttudel, kus on lahendatud tema kaebusi ja määratud ravi. Üksinda kambris viibimisega seostuvalt tervisehäireid ei ole XX kurtnud. 19.06.2020 sissekande kohaselt puudusid psühhoosi ja depressiooni tunnused ja isik kaldub sümptomaatika võimendamisele. 28.09.2020 vastuvõtul on ta näidanud kohtupsühhiaatrilist akti diagnoosiga F61, millega on ta psühhiaatri hinnangul olnud veidi uhkustav ja loodab saada mõne lisasoodustuse. Seega tervislikke vastunäidustusi taotluse esitajal kartseris viibimiseks ei esine. 3.
4. Vastustaja selgitas, et katkestab 27.11.2020 õhtul XX kartserikaristuse kandmise ajutiselt ning võimaldab XX 28.11.2020 lühiajalisel kokkusaamisel osaleda. Vangla arvestab seejuures asjaoluga, et koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu võimaldatakse kinni peetavatele isikutele vaid üks lühiajaline kokkusaamine kuus ja XX ei ole novembris lühiajalist kokkusaamist olnud. Lühiajalise kokkusaamise lõppedes jätkab XX kartsakaristuste kandmist. Kuna taotluse esitaja lühiajaline kokkusaamine 28.11.2020 kartserikaristuste tõttu ära ei jää, puudub tal kokkusaamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 249 (edaspidi ka

) lõigetest 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Arvestades asjaolu, et taotluses on vaide esitamist nimetatud ning seda kinnitas ka Tallinna Vangla oma 25.11.2020 vastusega, siis tõlgendab kohus taotlust vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena. Vastasel juhul oleks võinud selle kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ilma sisulisi põhjendusi esitamata ka koheselt läbi vaatamata või rahuldamata jätta. 5. XX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Arvestades asjaolu, et taotleja viibib vanglas ning riigilõivu tasumise võimalused on nähtuvalt vanglasisese isikukonto väljavõttest suhteliselt piiratud, vabastab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes

§ 116

lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi. 6.

§ 249

lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

7. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest taotluse rahuldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja 25.11.2020 kirjalikus vastuses välja toodud põhjendustega ning menetlusökonoomia huvides kõike seda üle ei korda. Seega ei saa pidada Tallinna Vangla 16.11.2020 käskkirja nr 5-3/20/738 vaidlustamisega seonduva nõude rahuldamise perspektiivi nii suureks, et õiguskaitse taotlust pelgalt sellel põhjusel rahuldada. Seonduvalt kartserikaristuse täitmisele pööramisega on vastustaja märkinud, et Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja kinnituste kohaselt ei ole kaebajale pandud diagnooside puhul kartserirežiim välistatud. Samuti on vangla vastuses selgitatud, et kõikide vanglas kinni peetavate isikute meditsiinilist seisusundit jälgitakse ja vajadusel võetakse tarvitusele meetmed, mida meditsiiniosakond tarvilikuks peab. Seega ei saa asuda etteulatuvalt seisukohale, et 2

§ 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3