MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2283 Haldusasi XXi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohu

) § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmises. Kohus saab tõlkekuludest vabastamise taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib vabastamist oma võõrkeelse taotluse eesti keelde tõlkimise kuludest. Taotlus suunati automaatselt tõlkesse ja taotleja selle eest eraldi tasuma ei pea. Kohtumääruse vene keelde tõlkimise vajadust ei saa kaebajal olla, sest Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse kohaselt on XXil eesti keele tase B2 ja ta suhtleb vanglaga igapäevaselt eesti keeles. Seega lahendab kohus menetlusabi taotluse ainult riigilõivu osas. 7. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto päringu andmetel puuduvad taotlejal piisavad vahendid riigilõivu tasumiseks. On piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab XXi riigilõivu tasumise kohustusest. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse 2

§ 110

lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama (

§ 116lg 1 ls 3).

Seega ei põhjenda kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjalikumalt. Esialgse õiguskaitse taotlus 8. XX on esialgse õiguskaitse taotluses palunud suulist menetlemist istungil. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata (

§ 252lg 1 ls 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse üldjuhul lihtmenetluse sätteid (

§ 252lg 2).

Asjas puudub vajadus istungi korraldamiseks, sest taotlus on lahendatav kohtule esitatud dokumentide põhjal. Seega jätab kohus rahuldamata taotluse asja istungil läbivaatamiseks. 9.

§ 249

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 10. Tallinna Vangla on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele selgitanud, et vangla vastas 11.11.2020 vastuses nr 5-8/20/22187-2 (esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud) taotlusele paigutada käerauad ette, mitte külgede peale nagu XX taotleb seda vaides ja kohtule esitatud taotluses. Seega on taotleja esitanud vanglale taotluse esmakordselt vaidemenetluses ja vastavat taotlust ei ole vangla lahendanud. Samas möönab Tallinna Vangla, et taotluse aluseks asjaoluna väljatoodud käevigastus on sama. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas taotleja on palunud vanglalt käeraudade paigutamist ette või külgedele, on taotleja eesmärk lõpetada käte asetamine selja taha. Kuna taotleja on esitanud vaide, kus ta nõuab käeraudade kasutamisel käte asetamist külgedele ja vaidemenetlus on pooleli, on kohtu hinnagul täidetud

§ 249lg-s 2 sätestatud eeldus.

Seega lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esmalt esinema vajadus esialgse õiguskaitse järele. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

1. Nagu Tallinna Vangla on 27.11.2020 vastuses välja toonud, kohaldati taotleja suhtes alates 30.09.2020 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel (Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse lisa 2). Taotleja on Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja 1-20/1-2/231 vaidlustanud, kuid vaie jäi 16.11.2020 vaideotsusega rahuldamata (Tallinna Vangla 27.11.2020 vastuse lisa 5). Seega puudub vaidlus selles, et käeraudade kasutamine toimub kehtiva käskkirja alusel. Praeguse seisuga puuduvad tõendid selle kohta, et taotlejal on terviseseisundist tulenev vajadus käeraudade teisel viisil kui selja taha paigaldamise järele. Taotleja on taotlusele lisanud väljavõtted raviloost, mis kajastavad
2. aasta andmeid. Kaheksa aasta tagustest terviseandmetest ei saa järeldada, et taotleja tervis ei võimalda käeraudade paigaldamist selja taha. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole teinud ettekirjutust, et lähtuvalt isiku tervislikust seisundist tuleks tagada talle erikohtlemine käeraudade paigaldamisel.
3. Lisaks saab taotleja oma edasise käitumisega vältida olukordi, kus tema suhtes on vajadus täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid kasutada, sest täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ainult juhul, kui selleks annab alust kinnipeetavast lähtuv julgeolekuoht (vangistusseaduse § 69 lg 1).
4. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse saab jätta rahuldamata juba vajaduse puudumise tõttu, märgib kohus, et esineb ka kaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Käeraudu kasutatakse täiendava julgeolekuabinõuna. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 3