märtsi
lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 16.11.-17.11.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja E. Kovalile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
Koval ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod.
Kovalit tegema 10 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte 1 tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Verenalüüside näidud tuleb edastada kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 2.04.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7. Erakorralises ettekandes heidetakse E. Kovalile ette seda, et tal tuvastati 01.11.2020 alkoholi tarvitamise tunnused. 01.11.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll tõendavad, et E. Kovalil tuvastati 01.11.2020 kell 11.53 indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi reaktsioon punane ehk positiivne, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, alkoholilõhna esinemine suust, rahutu ja omamehelik käitumine). Eelnevale tuginedes rikkus E. Koval tahtlikult
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu.
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt. 9. Samas on E. Koval täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Alkoholi tarvitamise keeldu on ta rikkunud kahel korral 5 kuuse vahega. E. Kovalil on kindel töökoht – ta töötab ehitajana xxxxxxxx näidud on hooldusalusel jäänud normi piiresse ning E. Koval on lasknud endale teha alkoholivastase süsti. Samuti on läbitud sotsiaalprogramm. Kohtu hinnangul näitavad need asjaolud, et isik on talle pandud kohustuste täitmiseks ja katseaja läbimiseks üldjoontes motiveeritud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli pigem juhuslikku laadi rikkumine. Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et sellisele rikkumisele on kohane reageerida katseaja pikendamisega. Kohus peab mõistlikuks süüdimõistetu katseaega pikendada kahe kuu võrra. 10.
Kovalile Tartu Maakohtu 17.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.