KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2492 Tsiviilasi

) § 596 lg 2 kohaselt kandeavalduse rahuldamata, sest avaldaja ei kõrvaldanud tähtaegselt kande tegemist takistavaid puudusi. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määruse osas, millega kohtunikuabi jättis rahuldamata avaldaja taotluse AK filiaali juhataja ja äriühingu seadusjärgse esindajana registrikaardilt kustutamiseks. Avaldaja palub kustutada AK filiaali juhataja ja välismaa äriühingu seadusjärgse esindaja kohalt ning otsustada filiaali kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata ÄS § 61, § 390,

§ 603lg 3, § 604 lg 2 ja § 605 lg 2 kohaselt.

Kohtunikuabi leidis ebaõigesti, et AK volitused ühingu seadusjärgse esindajana ja filiaali juhatajana on kehtivad. Kuivõrd filiaal on vaid välismaa äriühingu esinduseks, ei saa filiaal pärast ühingu kustutamist enam tegutseda. Samuti lõppevad hiljemalt ühingu kustutamisel ka filiaali juhataja volitused. Volituste lõppemisest on AK registrit teavitanud ka varasemalt. AK on saatnud ka välismaa äriühingu aadressile avalduse volituste lõppemise kohta. Kohtunikuabi leidis ebaõigesti, et kontaktandmete lisamine viitab ühingu soovile jätkata filiaalina. Kui ühing on kustutatud, siis ei saa sellel olla mingit soovi ega tahet tegevuse jätkamiseks. Samuti puudub filiaalil tegevus. Avaldaja ei soovinud tegelikkuses kontaktandmete muutmist, vaid ettevõtjaportaalis ei olnud tehniliselt võimalik kandeavaldust esitada ilma kontaktandmeid lisamata. Avaldaja kinnitas kaebuses, et kontaktandmete lisamise taotlustest loobutakse. Avaldaja palus otsustada filiaali kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata. Välismaa äriühing on lõppenud, filiaal on ilma juhatajata ning tõenäoliselt ei õnnestu teda rahaliste vahendite puudumise tõttu ka määrata, mistõttu jäävad esitamata ka majandusaasta aruanded ja täitmata muud kohustused. Kuivõrd välismaa äriühing on registrist kustutatud, ei ole kedagi, kes saaks määrata filiaalile uue juhataja või likvideerija. Kuna AK ei olnud äriühingu kustutamisest asukohariigi registrist teadlik, ei olnud tal võimalik sellest ka Eesti äriregistrit teavitada. AK kinnitas varasema esindaja ja juhatajana, et soovib filiaali kustutamist. Filiaalil puudub ka reaalne majandustegevus. Kuna välismaa äriühing kustutati asukohariigi registrist ilma AK teadmata, siis ei ole ta nõus likvideerijaks hakkama ega filiaali juhatajana jätkama. Lisaks puuduvad filiaalil rahalised vahendid, mis võimaldaksid filiaali juhatajale ja likvideerijale tasu maksta. Ilma isiku nõusolekuta ei saa kedagi juhatajaks ega likvideerijaks määrata (

§ 603lg 3).

Seetõttu pole võimalik uut filiaali juhatajat määrata ega ka likvideerimismenetlust korraldada. Selleks puudub ka reaalne vajadus. Ainus võimalus viia äriregistri andmed tegelikkusele vastavaks, on kustutada AK ühingu seadusjärgse esindaja ja filiaali juhataja kohtadelt ning otsustada filiaali kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata. 2

§ 595

lg 2 p 5 ja ÄS § 390 alusel välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamise otsustamiseks.

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
2. veebruaril 2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata osas, milles kohtunikuabi jättis rahuldamata avalduse kustutada äriregistrist kanne AK kui filiaali juhataja ja välismaa äriühingu seadusjärgse esindaja kohta. Asi tuleb

§ 667

lg 2 alusel saata Harju Maakohtule kohtu algatusel likvideerimismenetluse läbiviimise ja avaldaja registrist kustutamise otsustamiseks.

1. Määruskaebusest tulenevalt vaidlustab avaldaja kohtunikuabi
2. detsembri
3. a kandemäärust osas, millega kohtunikuabi jättis AK kui filiaali juhataja ja välismaa äriühingu seadusjärgse esindaja registrikaardilt kustutamata. Samuti palub avaldaja otsustada filiaali äriregistrist kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata.
4. ÄS § 390 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse filiaal äriregistrist, kui äriühing on lõppenud. Avaldaja on esitanud kohtule Marshalli Saarte äriregistri pidaja koostatud dokumendi, millest nähtub, et Zfins International Ltd. on Marshalli Saarte äriregistrist kustutatud
5. aprillil
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et äriühingu lõppemine ei too iseenesest automaatselt kaasa selle filiaali ja juhatuse liikme kohta tehtud kannete äriregistrist kustutamist. ÄS § 390 lg 4 kohaselt tuleb enne filiaali registrist kustutamist korraldada likvideerimismenetlus. Seega ei ole ainuüksi seetõttu, et välismaa äriühing on lõppenud, enne filiaali äriregistrist kustutamist alust filiaali juhataja kohta tehtud äriregistri kande kustutamiseks.
7. Ringkonnakohus leiab aga, et praeguses asjas ei saanud kohtunikuabi piirduda lihtsalt kandeavalduse rahuldamata jätmisega. Registrile esitatud kandeavaldusest nähtub asjaolu, et välismaa äriühing, mille filiaal on Eestis äriregistrisse kantud, võib olla lõppenud. Tegemist on olukorraga, kus äriregistri kanne võib olla muutunud ebaõigeks, kuivõrd lõppenud välismaa äriühingu filiaal tuleks ÄS § 390 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrist kustutada, kuid seda pole tehtud. Samuti ei ole algatatud filiaali likvideerimismenetlust. Sellises olukorras pidanuks kohtunikuabi algatama ÄS § 61 alusel menetluse ilma avalduseta kande tegemiseks. Seejuures on ÄS § 61 lg-te 2 ja 4 alusel võimalik otsustada filiaali sundlõpetamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olukorras, kus registripidajale on teada info selle kohta, et välismaa äriühing, mille filiaal on Eesti äriregistrisse kantud, on lõppenud, põhjendatud filiaali kohta tehtud kande äriregistrisse jätmine üksnes seetõttu, et rikutud on kohustust korraldada filiaali likvideerimismenetlus ega esitatud avaldust filiaali registrist kustutamiseks. 11.

§ 595

lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi andma määruse või kande tegemise otsustamiseks kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Kuivõrd avaldaja on määruskaebuses avaldanud, et AK ei ole nõus likvideerijaks olema, on ilmselt vaja on otsustada filiaali sundlõpetamine ja likvideerija määramine. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks kohtualluvuse järgi pädevale maakohtule.

§ 119

kohaselt lahendab sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus. Avaldaja viimane registrijärgne asukoht oli Tallinnas, mistõttu tuleb asi saata Harju Maakohtule. 12. Ringkonnakohus märgib, et sundlõpetamise korral määrab ÄS § 390 lg 4 ja § 369 lg 3 kohaselt likvideerijad kohus. Sundlõpetamise puhul ei kehti ÄS § 369 lg 1 järgne eeldus, et likvideerijaks on juhatuse liikmed. Samuti ei saa

§ 603lg 3 järgi isikut likvideerijaks määrata tema tahte vastaselt.

Kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb

§ 172lg 2 järgi tema kanda.

Avaldajal on õigus taotleda

§ 150lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

/ allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 4