) alusel. Tartu Halduskohus andis 24.08.2019 määrusega loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.09.
PPA on seisukohal, et isiku puhul esinevad
lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on järgmised. 1) Puudutatud isikul puudub pärast talle Viru Maakohtu 12.04.2020 otsusega nr 1-20-3689 mõistetud vangistusest vabanemist 12.09.2020 välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik võimaliku ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. 2) Esineb isiku põgenemise oht (
Isik on varasemalt PPA-le selgitanud, et tema eesmärgiks oli jätkata teekonda Soome. Ta selgitas 06.09.2019 toimunud kohtuistungil, et ta ei soovi jääda Eestisse, vaid soovib minna Saksamaale, kus on väidetavalt tema pere või mujale Euroopasse, kus on sõpru. Samuti väitis isik kohtuistungil, et ta ei soovi Eestis varjupaigataotlust esitada. Eelnevast nähtub, et isiku tegelik soov ei olnud jõuda Eestisse, vaid kasutada Eestist oma eesmärgi täitmiseks transiitriigina. Ei esine olulisi takistusi selleks, et isik asub vabaduses viibides hoiduma kõrvale siseriiklikust menetlusest ning jätkab oma teekonda sihtriigi poole, lahkudes ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isiku põgenemise ohu esinemist saab järeldada tulenevalt
3) PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlemisel valeandmeid on oma sünniaja kohta (
Esmasel kinnipidamisel väitis ta enda sünniajaks 16.04.2001, rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väitis ta end aga olevat alaealine. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 13.11.2019 vanuse määramise ekspertiisi akti kohaselt on isiku bioloogiline vanus vähemalt 18. 4) Arvestades, et isik on muutnud enda ütlusi oma vanuse osas ning puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik isikut tõsikindlalt tuvastada, on PPA-l põhjendatud kahtlus, kas isiku näol on tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat (
Isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel. 5) Isik on süüteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ja talle on karistuseks mõistetud vangistus (
2 3-20-1693 6) PPA on seisukohal, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga takistada väljasaatmismenetluse lõpuleviimist, mis viitab sellele, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (
Isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse 20.09.2019, kui viibis kinnipidamiskeskuses väljasaadetava staatuses, kuigi saabus Eestisse ebaseaduslikult juba 23.08.2019. 7) Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks mitte ette nähtud kohas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont, ega omanud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks (
8) Isikul puudub isikut tõendav dokument ja talle on korduvalt selgitatud, kuidas ta enda tuvastamisele ja dokumentide hankimisele kaasa aidata saab, kuid ei ole sellele vaatamata näidanud üles mingit soovi endale dokumentide vormistamiseks (
Selle asemel muutis ta hoopis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oma varasemaid ütlusi enda isikuandmete kohta. 9) Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada
Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes olemasolevat usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Pärast vanglast vabanemist puudub isikul Eestis elukoht või püsiv viibimiskoht, legaalne sissetulek ja töökoht. Arvestades, et isiku emakeeleks on pärsia keel ja inglise keelt, mida Eestis mõistetakse, ta ei valda, on tal Eestis praktiliselt võimatu mingit tööd teha või üldse hakkama saada. 10) PPA pöördus 12.03.2020 isiku dokumenteerimiseks Iraani Islamivabariigi saatkonna poole Helsingis, kuid COVID-19 pandeemia tõttu jäi siis Iraani Islamivabariigi saatkonna töötajate visiit ära.
Isiku näol on tegemist välismaalasega, kellel puudub VMS § 43 lg 1 kohaselt nõutav seaduslik alus Eestis viibimiseks ning talle on tehtud 12.09.2020 koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik Eestist väljasaadetav (
11.
lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja
lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
Välismaalase kinnipidamise otsustab halduskohus HKMS haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (
12.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine 3 3-20-1693 peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 13.
lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Nimetatud sättega on Eesti siseriiklikku õiguskorda üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) art 15 lg 1 punkt a, mis sätestab, et kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, kui on olemas põgenemise oht. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille tegemisel tuleb võtta aluseks taotluse esitamise hetkel tuvastatavad isiku ja konkreetse juhtumiga seotud individuaalsed asjaolud. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). 14. PPA on puudutatud isiku suhtes põgenemisohu esinemise põhjendamisel tuginenud järgmistele asjaoludele: ta on esitanud PPA-le valeandmeid enda vanuse kohta (
p 2); ütluste muutmise ja tõsikindlate tõendite puudumise tõttu esineb kahtlus tema isikusamasuses (
p 3); ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (
p 4); tema käitumisest, ennekõike väljasaatmise takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
p 6); ning ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja tal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks (
Samuti on tõenäoline, et ta lahkub Eestist mõnda teise riiki, kuna Eestisse saabumisel on ta oma sihtkohariigina nimetanud teisi riike ning on tõenäoline, et ta soovis kasutada Eestist üksnes transiitriigina. 15.
p 2 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Puudub vaidlus, et isiku algsel kinnipidamisel
Kohtul puuduvad praegusel juhul alused arvata, et segaduse sünnikuupäevadega võis tekitada selle väljendamine Iraani kalendri arvestuse järgi. 16.
p 3 seostab põgenemise ohu esinemise muu hulgas asjaoluga, et esineb põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. PPA on sellise kahtluse selgitamisel tuginenud üksnes asjaolule, et isik on muutnud enda ütlusi oma vanuse kohta ning puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik isikut tõsikindlalt tuvastada. Seejuures ei ole PPA väitnud, et isik oleks esitanud mittejärjepidevaid väiteid enda muude isikuandmete kohta. Kuna sünnikuupäev on üks isikusamasust määrava andmete komplekti 4 3-20-1693 komponentidest, tuleb siiski nõustuda PPA-ga, et X.X. isikusamasus ei ole antud juhul kahtlusteta tuvastatav. 17. Puudub vaidlus, et Viru Maakohus karistas 14.08.2020 otsusega nr 1-20-3689 puudutatud isikut KarS § 258 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest viie kuu pikkuse vangistusega. See kohtuotsus ei ole veel jõustunud (ringkonnaprokurör on esitanud teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovist), mistõttu ei pea kohus võimalikuks tugineda selle kohtuotsusega karistamise faktist tulenevalt
Küll aga nähtub viidatud Viru Maakohtu otsusest selgelt faktiline asjaolu, et isik sisenes Eestisse, ületades ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone. Seega saab kohtu hinnangul nendest asjaoludest tulenevalt võtta isiku suhtes esineva põgenemise ohu ja tema usaldusväärsuse hindamisel arvesse
p-s 8 märgitud asjaolu, s.o asjaolu, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et X.X.l puudub ka käesoleval ajal õigus Eestis viibimiseks. 18. Alates 27.06.2020 kehtiv
p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul on isik nii 12.09.2020 kirjalikult antud seletustes kui ka samal päeval toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta ei soovi päritoluriiki naasta. Lisaks on PPA asjakohaselt viidanud, et ka isiku varasemast käitumisest saab järeldada isiku soovi lahkumiskohustust mitte täita. Vastab tõele, et isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse alles ligi ühe kuu möödumisel pärast Eestisse saabumist. Ka juhul, kui taotluse koheselt esitamata jätmise põhjuseks oli see, et isik soovis taotleda rahvusvahelist kaitset mõnes teises riigis kui Eesti, viitab nii see asjaolu kui ka isiku väited Iraani tagasipöördumise soovimatusest sellele, et isik võib hakata kõrvale hoiduma Eesti Vabariigist väljasaatmise täideviimisest. 19. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, asub kohus seisukohale, et isiku suhtes esineb piisava tõenäosusega oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda mõnda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. 20. PPA tugineb kohtule esitatud taotluses ka
lg 2 p-dele 2 ja 3, mis näevad ette, et välismaalast võib kinni pidada juhul, kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) ning kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele on kinnipidamise alusena võimalik tugineda üksnes juhul, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul ei ole PPA toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et isik ei oleks teinud PPA-ga koostööd talle tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimisel. Kuigi isik on esitanud oma vanuse kohta ebaõigeid andmeid, ei saa sellest veel järeldada, et isik ei täida ka väljasaatmismenetluses ilmselt kaasaaitamiskohust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, p 10). 21. Hoolimata
lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud aluste mittetäidetusest saab muudest isikuga seotud asjaoludest piisava kindlusega järeldada tema suhtes
§-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise tõhusa rakendamise võimatust. Põgenemisohu tuvastamisel ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Üksnes isiku 12.09.2020 seletuskirjas kinnitatust, et ta asuks elama sõbra juurde Tallinnas, ei saa veel teha järeldust, et isikul oleks Eestis olemas sedavõrd kindel elukoht, et see annaks võimaluse rakendada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid. 5 3-20-1693 22. Kohus peab isiku kinnipidamist proportsionaalseks. Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada, et ta ei hoiaks kõrvale võimalikust väljasaatmisest ning ta oleks väljasaatmismenetluses kättesaadav. Puudutatud isikut on peetud KPK-s varasemalt kinni järgmiselt:
alusel 24.08.2019–22.09.2019 (s.o ca 1 kuu), VRKS alusel 23.09.2019–10.02.2020 (s.o ca 4 kuud ja 3 nädalat) ning
alusel 11.02.2020–11.04.2020 (s.o 2 kuud). Erinevatel alustel toimunud kinnipidamise perioode ei saa summeerida (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 8) ning ei
ega VRKS alusel kinnipidamise kestus ei ole seega ületanud
lg-s 1 märgitud kuuekuulist tähtaega.
-s sätestatud lubatud kinnipidamise tähtaegade hulka ei saa lugeda kriminaalmenetluses vahistatuna kinnipidamise aega. Seetõttu puudub alus pidada isiku kinnipidamist ebaproportsionaalseks selle varasema kestuse tõttu. 23. Isiku väljasaatmist ei saa kohtu hinnangul pidada
§-i 171 alusel perspektiivituks. Isikul on olnud võimalus taotleda Eesti Vabariigil rahvusvahelist kaitset, kuid ta on selle taotlemisest loobunud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui isikut ähvardaks päritoluriigis reaalselt eksisteeriv oht ning tema ainsaks eesmärgiks oleks saada selle eest kaitset turvalises riigis, jätaks ta rahvusvahelise kaitse taotluse ka Eestis esitamata ja vastava sisulise otsuse ära ootamata. Kohus peab usutavaks, et isiku tegelik soov on taotleda rahvusvahelist kaitset mõnes teises Euroopa riigis. See suurendab aga omakorda tõenäosust, et isik võib väljasaatmismenetluse kestel Eestist lahkuda.
Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.