KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8993 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Pr

§ 25lg 1 järgi ning teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Mihhail Širjajevi karistuse kandmise alguseks 05.08.2016. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu 19.01.2017 otsus osaliselt, s.o KarS §

§ 25lg 1 järgi mõistetud karistuse ja tahtluse motiivide osas ning kohus mõistis Mihhail Širjajevile Kar

S §

§ 25lg 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

Kohtuotsus jõustus 15.08.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Mihhail Širjajevi tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seda kinnipeetava soovil elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Mihhail Širjajevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui vabaneb, siis asub kohe tööle, sest abikaasa on raskes olukorras. Töökoht on tal olemas OÜ-s B. Selgitab, et kuritegu oli spontaanne, mitte läbimõeldud tegu. Kannatanu hakkas temalt raha nõudma rikkis gaasiseadme eest, sellepärast tekkis tüli, mille käigus kannatanuga ta ei kontrollinud oma käitumist, lõi teda raske esemega ja löök sattus pea piirkonda. Vabaduses tal ei olnud alkoholiga probleeme, ta ei tarvita alkoholi, ei suitseta ega tarvita narkootikume. Ta läbis vanglas programmi ``Enese juhtimine``, kus õppis ennast kontrollima. Ta on nõus ka elektroonilise valvega, siis ta saab normaalselt elada ja töötada. Kaitsja on arvamusel, et vangla seisukoht, mis ei ole ennetähtaegset vabastamist toetav, põhineb arhiveeritud karistusele. Riigikohus on korduvalt leidnud, et arhiveeritud karistusi ei saa arvesse võtta ennetähtaegsel vabastamisel ja seetõttu tuleks arvestada ainult
2. aastal toimepandud kuritegu. Vangla ise on leidnud uue kuriteo tõenäosuse protsentidena väga väikesena, kuigi ka nende arvutamise metoodika pole teada, mis viitab iseloomustuse vastuolulisusele. Kaitsja leiab, et kinnipeetava puhul on täidetud kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta on vanglas käitunud eeskujulikult, karistused puuduvad, ta töötab, on läbinud individuaalse täitmiskava programmid, õppinud eesti keelt. Vabaduses on tal töökoht, elukoht, toetav abikaasa. Tal puuduvad igasugused sõltuvusprobleemid. Ainsaks küsimuseks on tema impulsiivsus, samas ta enda sõnul läbis ta vanglas vastava 2 programmi ja oskab oma impulsiivsust kontrollida. Ta on andnud ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, millega ta soovib tõestada seda, et on võimeline edaspidi õiguskuulekalt elama ja on jätkuvalt nõus elama kontrolli tingimustes. Kaitsja palub eeltoodust tulenevalt Mihhail Širjajev ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mihhail Širjajev ära kandnud üle 4 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 6 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus, viibib ta vangistuses teist korda. Käesolev kuritegu on raske eluvastase kuriteo toimepanemise katse. Tegemist on vägivaldse kuriteoga, millel võinuks olla pöördumatud tagajärjed kannatanu elule. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ametnikega suhtlemisel on igati koostöövalmis, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, ka käesoleval ajal töötab, ta omandas riigikeele A1 taseme ning läbis riigikeele A2 taseme kursuse, kuid eksam on sooritamata, samuti läbis ta sotsiaalprogrammi ``Agressiivsuse asendamise treening``, mis tema enda sõnul aitas tal õppida oma käitumist kontrollima. Eeltoodu viitab sellele, et isik on võimeline käituma seaduskuulekalt, kuid samas on kuritegu toimepandud konkreetse isiku vastu konkreetses situatsioonis. Seega ei saa ainuüksi vangistuses õiguskuuleka käitumise pinnalt järeldada, et ta suudab oma käitumist kontrollida ka konfliktisituatsioonis väljaspool vanglat. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ta asub elama oma abikaasa juurde, kus elas ka enne vangistust. Abikaasa on nõus isiku elama asumisega tema juurde, samuti on nõus abikaasa teda toetama. Vabanemisjärgselt on isikule töökoha garanteerinud OÜ B, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Isikul on küllaltki suures ulatuses tasumata nõudeid, kuid enda sõnul soovib ta neid tasuda. Eeltoodu näitab, et vabanemisjärgsed elutingimused toetavad isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuid samas ei vähenda need uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku elutingimused on samad, nagu need olid enne kuriteo toimepanemist, ta asub elama samasse keskkonda ning enne vangistust ta samuti töötas. Kuritegu ei ole toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ega seotud elukoha olemasolu või selle puudumisega. Iseloomustusest nähtub veel, et isikul puuduvad sõltuvusprobleemid, seda nii alkoholi- kui narkootikumide tarvitamisega seoses, mis on igati positiivne, kuid samas ei ole ka kuritegu toime pandud sõltuvusprobleemidest ajendatuna. 3 Kinnipeetav avaldab soovi muutuda, kuid vajalikud muutused ei pruugi olla isikule jõukohased. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav varem olnud, kuid suhtub sellesse positiivselt. Isiku varasemast käitumisest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et isikul on välja kujunenud käitumismuster teatud situatsioonide lahendamiseks, ta kordab juba tehtud vigu, probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuivõrd kasutab selleks vägivalda. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal tekkis kannatanuga tüli ning ta ei suutnud oma käitumist kontrollida. Kuigi kohus usub kinnipeetavat, et ta soovib oma käitumist muuta, ei pruugi vaid sotsiaalprogrammi läbimisest piisata. Kohus ei leia, et ainuüksi õiguskuulekas käitumine range järelevalve all vangistuses viibimise ajal ja toetavad vabanemisjärgsed elutingimused on piisavad asjaolud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kuriteo asjaolud, tema varasem käitumine ja suutmatus probleeme seaduskuulekalt lahendada võivad ohtu seada iga isiku elu, kellega kinnipeetaval konflikt tekib. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mihhail Širjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 134,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
3. oktoober 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendati põhjendusi. 02.10.2020 kohtumäärus 1-16-8993 jõustus
4. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4