← Eesti

1-17-3371/311

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 345lg 1 järgi; - Tanel Malga süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3, §

§ 345lg 1 järgi; - OÜ Faasion süüdistuses Kar

S § 394 lg 3 – § 22 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi; - Seller Hulgi OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus - Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo; - Raigo Sahtli kaitsja vandeadvokaat Andres Simson; - Tanel Malga ja OÜ Faasion kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Küllike Kask
  3. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna ringkonnakohus: Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus osas, millega 1.
  7. tühistas Pärnu Maakohtu
  8. augusti
  9. a otsuse: 1.1.
  10. Raigo Sahtli ja Urmas Varrise õigeksmõistmises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Tanel Malga õigeksmõistmises KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi; 1.1.
  11. Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise riigi kanda jätmises; 1-17-3371 1.
  12. tunnistas Raigo Sahtli, Urmas Varrise ja Tanel Malga süüdi KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi; 1.
  13. tunnistas Urmas Varrise süüdi ja karistas teda KarS §

§ 345lg 1 järgi ning mõistis talle Kar

S § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused; 1.

  1. tunnistas Seller Hulgi OÜ süüdi ja karistas teda KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused; 1.
  2. määras KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kindlaks Raigo Sahtli, Tanel Malga ja OÜ Faasion karistuse täitmise korra; 1.
  3. jättis Raigo Sahtli ja Tanel Malga valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu menetluskuluna täielikult nende süüdistatavate endi kanda; 1.
  4. mõistis Urmas Varriselt riigi kasuks välja 2468,33 eurot riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks; 1.
  5. mõistis Seller Hulgi OÜ-lt riigi kasuks välja 1234,165 eurot riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks; 1.
  6. mõistis igalt süüdistatavalt tunnistajatele hüvitatud summade katteks välja 58,406 eurot; 1.
  7. mõistis Urmas Varriselt ja Seller Hulgi OÜ-lt välja sundraha; 1.
  8. jättis rahuldamata OÜ Faasion kaitsja taotluse apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  10. jõustada Pärnu Maakohtu
  11. augusti
  12. a otsus osas, millega maakohus: 2.1.
  13. mõistis Raigo Sahtli ja Urmas Varrise KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Tanel Malga KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi õigeks; 2.1.
  14. jättis Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise riigi kanda; 2.
  15. lõpetada kriminaalmenetlus Urmas Varrise süüdistuses KarS §

§ 345lg 1 järgi Kr

MS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 2.

  1. lõpetada kriminaalmenetlus Seller Hulgi OÜ süüdistuses KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi KrMS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava lõppemise tõttu; 2.
  2. lugeda Raigo Sahtlile KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi mõistetud karistus talle KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi mõistetud karistuseks, jättes liitkaristuse muutmata; 2.
  3. lugeda Tanel Malgale KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistus talle KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuseks, jättes liitkaristuse muutmata; 2

(31)1-17-3371 2.
  1. vabastada nii Raigo Sahtel, Tanel Malk kui ka OÜ Faasion KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel neile selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 2.
  2. jätta tunnistajatele makstud summad 233 euro 62 sendi ulatuses menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 2.
  3. tasaarvestada Eesti Vabariigil OÜ Faasion vastu tekkinud tunnistajale makstud summade hüvitamise nõue 58 eurot 41 senti sama suure osaga OÜ Faasion kaitsjatasu hüvitamise nõudest, vähendades OÜ Faasion nõuet riigi vastu 58 euro 41 sendi võrra; 2.
  4. mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 4200 eurot valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluse lõpuni osutatud õigusabi eest makstud tasu katteks; 2.
  5. mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 2000 eurot valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluse lõpuni osutatud õigusabi eest makstud tasu katteks; 2.
  6. mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 1300 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  8. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  9. Määrata Advokaadibüroo Sempes OÜ-le Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 583 eurot 20 senti (sh käibemaks 97 eurot 20 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 3000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 2000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 1000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  13. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine: 9.
  14. Urmas Varrise kohta teha järgmised otsustused: 9.1.
  15. mõista Urmas Varris KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 9.1.
  16. lõpetada kriminaalmenetlus Urmas Varrise süüdistuses KarS §

§ 345lg 1 järgi Kr

MS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 9.1.

  1. jätta Urmas Varrise kaitsjale selles kriminaalmenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 9.
  2. Seller Hulgi OÜ kohta teha järgmised otsustused: 9.2.
  3. mõista Seller Hulgi OÜ KarS § 394 lg 3 järgi õigeks; 3

(31)1-17-3371 9.2.
  1. lõpetada kriminaalmenetlus Seller Hulgi OÜ süüdistuses KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi KrMS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava lõppemise tõttu; 9.2.
  2. jätta Seller Hulgi OÜ kaitsjale selles kriminaalmenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 9.
  3. Raigo Sahtli kohta teha järgmised otsustused: 9.3.
  4. mõista Raigo Sahtel KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 9.3.
  5. tunnistada Raigo Sahtel KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära summas 4769 eurot; 9.3.
  6. tunnistada Raigo Sahtel KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära summas 7153 eurot 50 senti; 9.3.
  7. mõista Raigo Sahtlile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 7153 eurot 50 senti; 9.3.
  8. vabastada Raigo Sahtel KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.3.
  9. mõista Raigo Sahtlilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 9.3.
  10. mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 9900 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 4200 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 2700 eurot apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 3000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). Ülejäänud osas jätta Raigo Sahtli kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
  11. Tanel Malga kohta teha järgmised otsustused: 9.4.
  12. mõista Tanel Malk KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi õigeks; 9.4.
  13. tunnistada Tanel Malk KarS § 344 lg 1 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära summas 5341 eurot; 9.4.
  14. tunnistada Tanel Malk KarS § 345 lg 1 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära summas 8011 eurot 50 senti; 9.4.
  15. mõista Tanel Malgale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 8011 eurot 50 senti; 9.4.
  16. vabastada Tanel Malk KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.4.
  17. mõista Tanel Malgalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 4
(31)1-17-3371 9.4.
  1. mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 4000 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 2000 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest ja 2000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). Ülejäänud osas jätta Tanel Malga kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
  2. OÜ Faasion kohta teha järgmised otsustused: 9.5.
  3. mõista OÜ Faasion KarS § 394 lg 3 – § 22 lg 3 järgi õigeks; 9.5.
  4. tunnistada OÜ Faasion KarS § 344 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 4000 eurot; 9.5.
  5. tunnistada OÜ Faasion KarS § 345 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 4000 eurot; 9.5.
  6. mõista OÜ-le Faasion KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 5000 eurot; 9.5.
  7. vabastada OÜ Faasion KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.5.
  8. mõista OÜ-lt Faasion Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 9.5.
  9. tasaarvestada OÜ Faasion ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 9217 eurot 59 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 6976 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 1300 eurot apellatsioonimenetluses ja 1000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest, vähendades seda summat riigil tekkinud tunnistajakulu-hüvitise nõude ehk 58 euro 41 sendi võrra). Ülejäänud osas jätta OÜ Faasion kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
  10. muudes küsimustes teha järgmised otsustused: 9.6.
  11. määrata Advokaadibüroo Sempes OÜ-le Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kuluhüvitise suuruseks koos käibemaksuga kokku 1358 eurot 40 senti; 9.6.
  12. jätta tunnistajatele makstud summa 233 euro 62 sendi ulatuses riigi kanda; 9.6.
  13. jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide salvestistega pakendites 7, 10, 13 ja dokumendid pakendis 4; juurde plaadid 9.6.
  14. jätta kriminaalasja juurde plaadid salvestistega pakendites 1, 2, 5, 6, 8, 9, 11, 12; 9.6.
  15. tagastada Hillar Kukele kaks aastatest 2013 ja 2014 pärinevat märkmikku, mis on pakendis 3; 9.6.
  16. tagastada A. T-le dokumendid, mis ta andis välja kahtlustatavana ülekuulamisel
  17. mail 2016 ja mis on pakendis
  18. 5
(31)1-17-3371 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. Selles kriminaalasjas anti teiste hulgas kohtu alla: 1) Raigo Sahtel süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi; 2) Urmas Varris süüdistatuna KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning §

§ 345lg 1 järgi; 3) Tanel Malk süüdistatuna Kar

S § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 ning §

§ 345lg 1 järgi; 4) Seller Hulgi OÜ süüdistatuna Kar

S § 394 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi; 5) OÜ Faasion süüdistatuna KarS § 394 lg 3 – § 22 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi.

  1. Asjaolud, mille põhjal R. Sahtlit, U. Varrist ja Seller Hulgi OÜ-d süüdistati grupis ja suures ulatuses toime pandud rahapesus, T. Malka ja OÜ-d Faasion aga sellele kaasaaitamises, on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. Rahapesu eelkuriteona pani Hillar Kukk toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse. Nimelt esitas ta SA Kärdla Sadam nimel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) projekti EU37351 „Kärdla sadama rekonstrueerimine“ aruannetes tahtlikult valeandmeid eesmärgiga saada EAS-ilt pettuse teel soodustust. Valeandmete esitamine seisnes selles, et EAS-ile esitatud aruannetes ja neile tehtud tööde kohta lisatud tõendites näidati täielikult valminud toetuskõlblike töödena ka selliseid töid, mida tegelikult ei tehtud; mis tehti osaliselt või siis lisahangete abil ehk n-ö topeltrahastusega. Sellise tegevusega pettis H. Kukk EAS-ilt välja 179 424,99 eurot. Soodustuskelmusega välja petetud toetus laekus EAS-ilt Kärdla sadama ehituse peatöövõtja Nordecon AS-i kaudu alltöövõtja OÜ Hiiu Teed pangakontole. EAS-ilt välja petetud raha kavatses H. Kukk kasutada hiljem SA Kärdla Sadam majandustegevuses omafinantseeringuna sadamahoone ehitamiseks toetuse taotlemisel (EU48442 projekt „Kärdla Sadam sadamahoone ehitus“).
  3. Selleks, et muuta EAS-ilt välja petetud summast 108 045,89 eurot näilikult seaduslikuks rahaks ja kasutada seda SA Kärdla Sadam omafinantseeringuna sadamahoone ehituseks toetuse taotlemisel, panid H. Kukk, OÜ Hiiu Teed juhatuse liige R. Sahtel ning Seller Hulgi OÜ tegelik juht ja Nautic OÜ juhatuse liige U. Varris ühiselt ja kooskõlastatult toime rahapesu. OÜ Faasion juhatuse liige T. Malk aitas sellele kaasa. Kuriteoplaan nägi ette, et EAS-ilt välja petetud ja OÜ Hiiu Teed pangakontole laekunud raha päritolu varjatakse, kandes seda nii näilikke kui ka tegelikke tehinguid kajastavate arvete alusel ühe äriühingu pangakontolt teisele nii, et raha jõuaks lõpuks SA-le Kärdla Sadam. Aitamaks H. Kukel varjata EAS-ilt välja petetud raha liikumist ja hoiduda oma teo õiguslikest tagajärgedest, toimisid süüdistatavad järgmiselt: 1) U. Varrise
  4. septembri
  5. a korralduse kohaselt koostas ja esitas Seller Hulgi OÜ OÜ-le Hiiu Teed ehitusmaterjalide müügiarve JA-0308 summas 54 045,60 eurot. Tegelikult Seller Hulgi OÜ arvel märgitud kaupa OÜ-le Hiiu Teed ei müünud; 2) R. Sahtli
  6. septembril 2013 antud korralduse kohaselt tasus OÜ Hiiu Teed arve JA-0308, kandes selle alusel Seller Hulgi OÜ-le 54 045,60 eurot. R. Sahtel teadis, et arvel märgitud kaupa tegelikult ei müüda; 6

(31)1-17-3371 3) Seller Hulgi OÜ koostas ja esitas U. Varrise
  1. septembri ja
  2. oktoobri
  3. a korralduste kohaselt OÜ-le Faasion ehitusmaterjalide müügiarve RA-0263 summas 23 164,18 eurot ja müügiarve JA-0315 summas 30 836,11 eurot. Tegelikult Seller Hulgi OÜ nendel arvetel märgitud kaupa OÜ-le Faasion ei müünud ja nii U. Varris kui ka T. Malk teadsid seda; 4) pärast eelmises alapunktis märgitud arvete saamist esitas OÜ Faasion T. Malga korraldusel OÜ-le Hiiu Teed kaks näilikku ehitusmaterjalide müügiarvet kogusummas 55 619,87 eurot ja OÜ Hiiu Teed tasus R. Sahtli korraldusel need arved, kandes arvetel märgitud summad
  4. ja
  5. oktoobril 2013 OÜ Faasion pangakontole; 5) pärast raha laekumist OÜ-lt Hiiu Teed kandis OÜ Faasion arvete RA-0263 ja JA-0315 alusel Seller Hulgi OÜ pangakontole kokku 54 000,29 eurot; 6) eespool kirjeldatud ülekannetega laekus Seller Hulgi OÜ-le osaühingutelt Hiiu Teed ja Faasion kokku 108 045,89 eurot. H. Kuke ja U. Varrise kokkuleppe järgi pidi Seller Hulgi OÜ kandma sellest rahast 54 000 eurot H. Kukega seotud OÜ-le Navigare ja veel 54 000 eurot SA-le Kärdla Sadam. Selleks kandis U. Varris
  6. oktoobrist kuni
  7. detsembrini 2013 Seller Hulgi OÜ pangakontolt näilike laenulepingute alusel 30 000 eurot endaga seotud OÜ Nautic pangakontole. OÜ Nautic pangakontolt kandis U. Varris
  8. oktoobrist kuni
  9. detsembrini 2013 H. Kukega seotud OÜ Navigare pangakontole 38 486 eurot selliste arvete alusel, millel märgitud tehinguid tegelikult ei tehtud; 7) ülejäänud 69 559,89 eurot osaühingutelt Hiiu Teed ja Faasion laekunud rahast jättis U. Varris aga H. Kukega sõlmitud kokkulepet rikkudes OÜ-le Navigare ja SA-le Kärdla Sadam üle kandmata, kasutades seda raha enda juhitavate juriidiliste isikute majandustegevuses.
  10. KarS §

§ 345lg 1 järgi süüdistati U.

Varrist ja T. Malka vastavalt Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion arvete võltsimises ja võltsitud arvete kasutamises. R. Sahtlit süüdistati KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi T. Malga kihutamises arvete võltsimisele ja võltsitud arvete kasutamisele. Samuti süüdistati KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi arvete võltsimises ja võltsitud arvete kasutamises Seller Hulgi OÜ-d ja OÜ-d Faasion. Maakohtu otsus

  1. Pärnu Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad rahapesus või sellele kaasaaitamises esitatud süüdistuses õigeks. Dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja nendele tegudele kihutamise osas lõpetas kohus kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
  4. Rahapesus või sellele kaasaaitamises mõistis kohus süüdistatavad õigeks järgmisel põhjusel. Maakohus tuvastas, et EAS maksis toetuse välja järgmiselt. Kärdla sadama ehituse peatöövõtja Nordecon AS koostas tööde kohta arve, mille alusel kandis SA Kärdla Sadam raha Nordecon ASile, kes kandis selle edasi OÜ Hiiu Teed pangakontole. Kui Nordecon AS-i arve oli tasutud, esitas H. Kukk EAS-ile selle kohta maksekorralduse. Selle alusel lasi EAS Rahandusministeeriumil kanda toetuse SA Kärdla Sadam kontole. Süüdistuse kohaselt oli rahapesu objektiks EAS-ilt sadama ehituse käigus välja petetud toetus 179 424,99 eurot, mis oli laekunud OÜ Hiiu Teed arvelduskontole. Sooduskelmuse katse algas, kui H. Kukk esitas tehtud tööde akti alusel igakuises aruandes EAS-ile tööde kohta valeandmeid. Tegemist oli jätkuva kuriteoga. Kuna EAS kandis toetuse üle osade kaupa, on oluline, millises ulatuses oli toetus alusetult välja makstud selleks ajaks, kui ebaseaduslikult saadud raha OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt ära kanti. Süüdistuse kohaselt hakkas väljapetetud raha OÜ Hiiu Teed pangakontolt liikuma
  5. septembri ja
  6. ning 7

(31)1-17-3371
  1. oktoobri
  2. a ülekannetega. EAS tegi väljamaksed tõendites nr 13, 14 ja 15 sisalduvate valeandmete põhjal pärast seda, kui väidetavalt rahapesu objektina käsitatav raha oli juba OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt ära kantud. Kuna need toetussummad laekusid alles pärast seda, kui OÜ Hiiu Teed oli teinud ülekanded osaühingute Seller Hulgi ja Faasion kontodele, ei saanud OÜ Hiiu Teed ülekantud raha neid toetussummasid hõlmata.
  3. a oktoobri alguseks oli H. Kukk petnud EAS-ilt välja 24 019,65 eurot, millest OÜ Hiiu Teed kontole oli jõudnud 6103,25 eurot. Süüdistuses on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 12 lg 2 p-le 2 viidates märgitud, et 15 000 eurost suurema väärtusega tehingute puhul on olemas reaalne oht rahandus- ja majandussüsteemi normaalsele toimimisele. Maakohus leidis, et ta ei saa hakata uurima, kas 6103,25 euro ulatuses tehtud näilikud tehingud ohustasid majandussüsteemi normaalset toimimist, sest see oleks lubamatu süüdistuse piirest väljumine. Seetõttu mõistis kohus kõik süüdistatavad rahapesus või sellest osavõtus õigeks.
  4. Maakohus luges tõendatuks, et T. Malk ja U. Varris panid toime KarS §

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod, OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ Kar

S § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod ning R. Sahtel KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod. Kohus leidis aga, et kõigi süüdistatavate suhtes tuleb kriminaalmenetlus nende tegude osas lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Apellatsioon

  1. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, taotledes kohtuotsuse tühistamist süüdistatavate õigeksmõistmise, kriminaalmenetluse lõpetamise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. Apellant palus ringkonnakohtul tunnistada T. Malk, U. Varris, R. Sahtel, Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion süüdistuse järgi süüdi rahapesus või sellele kaasaaitamises, samuti dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises või nendele kuritegudele kihutamises. Ühtlasi taotles prokuratuur süüdistatavate karistamist ja nendelt menetluskulu hüvitise väljamõistmist. Ringkonnakohtu otsus
  2. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  3. jaanuaril 2020 otsuse, millega ta: 1) tühistas Pärnu Maakohtu otsuse osas, millega: a. R. Sahtel ja U. Varris mõisteti õigeks KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning T. Malk KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi; b. kriminaalmenetlus lõpetati menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; c. tehti kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 2) tegi tühistatud osas uue otsuse, millega: a. R. Sahtel tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades rahalise karistusega 150 päevamäära ning § 344 lg 1 – § 22 lg 2 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Sahtlile liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 7153,50 eurot. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 120 päevamäära osas tingimisi täitmisele pööramata; 8

(31)1-17-3371 b. U. Varris tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades rahalise karistusega 150 päevamäära ning § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti U. Varrisele liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 3 päevamäära, lugedes kandmata karistuseks rahalise karistuse 147 päevamäära summas 1494,99 eurot. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud 5 kuud 27 päeva vangistust, määrates KarS § 64 lg 2 alusel, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt, ja KarS § 65 lg 3 alusel, et U. Varrise vangistuse kandmata osa 5 kuud ja 27 päeva jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata; c. T. Malk tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades rahalise karistusega 150 päevamäära ning § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti T. Malgale liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 8011,50 eurot. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 120 päevamäära osas tingimisi täitmisele pööramata; d. Seller Hulgi OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 344 lg 2 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ning § 345 lg 2 järgi rahalise karistusega 4000 eurot, mõistes talle liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel rahalise karistuse 6000 eurot ja KarS § 65 lg 1 järgi rahalise karistuse 13 000 eurot, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi kantud karistus 10 000 eurot; e. OÜ Faasion tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 344 lg 2 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ning § 345 lg 2 järgi rahalise karistusega 4000 eurot, mõistes talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse 5000 eurot, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata; f. tehti uus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 3) jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni osaliselt.
  1. Ringkonnakohus leidis, et apellatsiooni argumendid ei anna alust tunnistada R. Sahtlit, U. Varrist ja Seller Hulgi OÜ-d süüdi rahapesus ega T. Malka ja OÜ-d Faasion rahapesule kaasaaitamises.
  2. Süüdistuse kohaselt seisnes rahapesu tehingutes, mis tehti, varjamaks soodustuskelmuse tulemusel saadud vara tõelist olemust, ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku kasusaajat. Tegemist oli tehingutega, mille tulemusel pidi raha liikuma OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt, kuhu süüdistuse kohaselt oli laekunud EAS-ilt välja petetud raha, SA Kärdla Sadam arvelduskontole. OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt kanti R. Sahtli korraldusel
  3. septembril 2013 Seller Hulgi OÜ arvelduskontole 54 045,60 eurot ning
  4. ja
  5. oktoobril 2013 OÜ Faasion arvelduskontole vastavalt 23 859,60 eurot ja 31 760,27 eurot.
  7. septembrist
  8. oktoobrini 2013 tehtud ülekannetega ei olnud võimalik panna toime rahapesu nende toetussummade suhtes, mis laekusid alles hiljem. Rahapesu objekt ei saa olla vara, mida loodetakse tulevikus kuritegelikul teel saada. Toetussummad, mille rahapesu objektina arvestamata jätmist prokuratuur maakohtule ette heidab, polnud süüdistuses kirjeldatud rahapesu ajaks mitte üksnes välja maksmata, vaid nende saamiseks ei olnud kõike vajalikku tehtudki. Kahe toetusmakse osas oli soodustuskelmus jõudnud lõpetamata katse staadiumi, ühe makse osas ei olnud tegu aga isegi veel katsestaadiumis. See, et toetuse väljapetmine mitmes osas on käsitatav ühe jätkuva teona, ei muuda tõsiasja, et osaliselt pandi soodustuskelmus toime pärast tehinguid, 9
(31)1-17-3371 mida on süüdistuses käsitatud rahapesuna. Seetõttu saadi ka osa soodustuskelmusega saadud varast pärast rahapesuks loetud tehinguid, mistõttu ei saanud rahapesu seda vara hõlmata. Seepärast ei saanud kogu OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt ära kantud raha olla rahapesu objekt.
  1. Lisaks ei ole süüdistatavate tegevus käsitatav rahapesuna või sellest osavõtuna põhjusel, et süüdistatavatele rahapesuna etteheidetav käitumine on vaadeldav eelkuriteo osana. Nii süüdistusest kui ka maakohtu otsusest võib jääda ekslik mulje, justkui oleks EAS-ilt pettuse tulemusel saadud toetus laekunud OÜ Hiiu Teed arvelduskontole. Tegelikult ei olnud EAS-i toetuste saaja OÜ Hiiu Teed, vaid SA Kärdla Sadam, kelle kontole toetus ka laekus. Samuti ei saa väita, et toetussummad liikusid lihtsalt edasi Nordecon AS-i kontole ja sealt OÜ Hiiu Teed kontole. Maakohus samastas OÜ-le Hiiu Teed tegelikult tegemata tööde eest makstud summad ekslikult EAS-ilt alusetult saadud toetusega. Toetus maksti välja alles pärast seda, kui SA Kärdla Sadam oli tööde eest tasunud. OÜ Hiiu Teed arvelduskontodele laekunud raha ei ole seostatav mõne konkreetse EAS-i toetusmaksega.
  2. OÜ-le Hiiu Teed tasuti tegemata tööde eest EAS-i petmiseks, sest toetuse väljamaksmise eeldus oli see, et tööde eest on tasutud. EAS-i petmiseks ei piisanud tegemata töid tehtud töödena kajastava tõendi esitamisest. EAS-ile tuli küll tõendada, et tööde eest on tasutud Nordecon AS-ile, kuid pettuse varjamiseks oli vaja, et alltöövõtja OÜ Hiiu Teed esitaks omakorda arve Nordecon AS-ile.
  3. Tehingud, mille tulemusel pidi OÜ-lt Hiiu Teed liikuma 108 000 eurot SA-le Kärdla Sadam, olid vajalikud põhjusel, et teoplaani järgi pidi alusetult saadud toetussummadest saama kasu SA Kärdla Sadam. Viimane pidi saama EAS-i eksitamiseks makstud ja makstava raha tagasi. Niisiis olid soodustuse saamiseks toime pandud pettusega seotud ka tehingud, mille eesmärk oli n-ö kompenseerida SA-le Kärdla Sadam raha, mida sihtasutus oli sunnitud EAS-i eksitamiseks tasuma tegemata tööde eest.
  4. Sellistel asjaoludel ei ole R. Sahtli ja U. Varrise tegevus kvalifitseeritav rahapesuna ega T. Malga tegevus sellele kaasaaitamisena, vaid soodustuskelmusele kaasaaitamisena. Süüdistatavad ei osalenud vahetult EAS-i petmises, küll aga lõid nad H. Kukele võimaluse EAS-i petmiseks: tehingud pidid tagama, et petmiseks tehtud ülekanded tegelikult tegemata tööde eest ei tooks kaasa SA Kärdla Sadama vara vähenemist.
  5. Süüdistuses nimetatud arvetel märgitud kaupu tegelikult ei tarnitud. Arvetel kajastuvad tehingud olid näilised ning tehtud eesmärgiga liigutada raha OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt SA Kärdla Sadam arvelduskontole. R. Sahtel, U. Varris ja T. Malk teadsid, et tehingute eesmärk on tegemata tööde eest EAS-i eksitamiseks makstud või makstavate summade „tagasikeerutamine“ SA-le Kärdla Sadam. Sellega on U. Varris, R. Sahtel ja T. Malk pannud toime KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  6. Kuigi U. Varris ja T. Malk panid kuriteo toime vastavalt Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion kaudu, ei vastuta äriühingud soodustuskelmusele kaasaaitamise eest. Karistusseadustik ei näe ette juriidilise isiku vastutust kuriteost osavõtu eest. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest seaduses sätestatud juhtudel. KarS § 22 ei sätesta juriidilise isiku vastutust kuriteost osavõtu eest. See säte ei reguleeri, milliste süütegude puhul võib juriidiline isik osavõtjana vastutada ning kust tulenevad sellisel juhul juriidilisele isikule kohaldatavad sanktsioonid. Ka ei reguleeri justiitsministri kehtestatud „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ juriidilise isiku süüteost osavõtu kvalifitseerimist. KarS § 22 lg 4, mille kohaselt mõistetakse osavõtjale karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, 10
(31)1-17-3371 lähtub eeldusest, et osavõtja on füüsiline isik. Tehniliselt võttes oleks võimalik KarS § 22 lg 4 tõlgendus, mille kohaselt võiks juriidiline isik vastutada osavõtjana juhul, kui ka täideviija on juriidiline isik. Selline tõlgendus viiks samasuguse teo toimepannud isikute ebavõrdse kohtlemiseni, seades nende vastutuse kuriteole kaasaaitamise eest sõltuma sellest, kas lisaks füüsilisele isikule on täideviija ka juriidiline isik. Järelikult ei ole Seller Hulgi OÜ ega OÜ Faasion pannud toime rahapesu ega sellele kaasaaitamist ning neile süükspandavad teod ei ole käsitatavad ka soodustuskelmusele kaasaaitamisena. Seetõttu tuleb maakohtu otsus nende õigeksmõistmises jätta muutmata.
  1. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et süüdistust dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja nendele kuritegudele kihutamises on menetletud ebamõistlikult kaua. Samas asus kolleegium seisukohale, et praegusel juhul on sobiv meede mõistliku menetlusaja ületamise hüvitamiseks karistuse kergendamine. Sellise järelduse põhjenduseks märkis ringkonnakohus kokkuvõtlikult järgmist.
  2. Tegemist on suhteliselt mahuka kriminaalasjaga: kohtutoimik koosneb 14 köitest. Ei ole tuvastatud, et nendes oleks tõendeid, millel ei ole kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Kriminaalasja kohtueelne menetlus kestis umbkaudu kolm aastat. Arvestades kogutud tõendite hulka, ei saa seda pidada ülemääraseks. Seda, et kohtueelses menetluses esinenuks põhjendamatuid pause, mis menetlusele kulunud aega oluliselt pikendasid, ei ole näidatud. Tegudele, mida süüdistuses käsitati rahapesuna, õigusliku hinnangu andmine on keerukas – rahapesu asemel võib kõne alla tulla mitu teist süüteokoosseisu.
  3. Süüdistus saadeti kohtusse
  4. aastal ning maakohtu otsuseni jõudmiseks kulus kaks ja pool aastat. Kohtumenetlus lükkus edasi eeskätt süüdistatavate ja nende kaitsjate haigestumiste tõttu. Seega ei ole istungite edasilükkamist alust ette heita riigile. Samuti esinesid muud objektiivsed põhjused, mille tõttu istungid edasi lükkusid. Vahetult enne seda, kui pidi algama kriminaalasja kohtulik arutamine, lõpetas U. Varris lepingu enda ja temaga seotud äriühingute kaitsjaga ning taotles riigi õigusabi. Määratud kaitsja taotles aega toimikuga tutvumiseks. Selle tulemusel lükkus kriminaalasja arutamine edasi ligi nelja kuu võrra. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsjate väitega, et kriminaalasja venimise tingis ka see, et prokurör ei suutnud tagada tunnistajate ilmumist istungile. Valdavalt lükkus kohtuistung edasi süüdistatavate või nende kaitsjate taotluste alusel. Olukorras, kus kohtumenetluse pooled haigestusid ega saanud menetluses osaleda, ei ole alust heita menetluse venimist ette kohtule.
  5. Eelnevast hoolimata on kriminaalmenetlus kestnud kaua. Süüdistatavad said nende suhtes toimuvast menetlusest teada
  6. a märtsi lõpus. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatavad pannud toime üksnes teise astme kuritegusid, tuleb seda pidada mõistlikku menetlusaega ületavaks.
  7. Praegusel juhul on sobiv meede mõistliku menetlusaja ületamise hüvitamiseks karistuse kergendamine. Süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud oluliselt: nagu märgitud, ei ole alust heita riigile ette menetluse põhjendamatut venitamist, vaid menetluse kestuse on tinginud objektiivsed asjaolud; ka ei ole süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendit.
  8. U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja on esitanud apellatsioonivastuses väiteid, mille kohaselt ei ole U. Varris pannud toime KarS §

§ 345lg 1 järgi, Seller Hulgi OÜ aga Kar

S § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Ringkonnakohus ei näinud alust kaitsja sellekohaseid argumente käsitleda. Nimelt arutab ringkonnakohus kriminaalasja KrMS § 331 lg 2 kohaselt apellatsiooni piires ning KrMS § 331 lg 4 kohaselt ei ole apellatsioonimenetluse poolel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Ses osas, mida apellatsioonis vaidlustatud ei ole, on 11

(31)1-17-3371 ringkonnakohus õigustatud tuginema maakohtu järeldustele ega tuvasta asjaolusid uuesti. Praegusel juhul asus maakohus seisukohale, et süüdistatavad on pannud toime sellised dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega seotud teod, milles neid süüdistati. Kui kaitsja nende järeldustega ei nõustunud, oleks tulnud esitada apellatsioon. Seda ei tehtud. Seega tuleb T. Malk ja U. Varris mõista süüdi KarS §

§ 345lg 1 järgi ning OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ Kar

S § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. R. Sahtel tuleb mõista süüdi KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ning KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi.

  1. Põhjendades U. Varrisele KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse täitmise korra kindlaksmääramist, märkis ringkonnakohus mh järgmist. Asjaolu, et eelmise otsusega mõistetud karistuse katseaeg on möödunud, ei tähenda, et karistus oleks kantud. Vastavalt KarS § 65 lg-le 3 peab kohus määrama uuesti selle karistuse täitmise korra. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega, on põhjendatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, sedapuhku aga KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel.
  2. Ringkonnakohus jättis rahuldamata T. Malga ja OÜ Faasion kaitsja taotluse hüvitada OÜ-le Faasion apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 3780 eurot. Seda seetõttu, et kaitsja taotlusele polnud lisatud õigusteenuse arveid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid
  3. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni 1) R. Sahtli kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist R. Sahtli süüditunnistamises ja karistamises ning palub lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Alternatiivselt taotleb kaitsja R. Sahtli osas maakohtu otsuse jõustamist; 2) U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist enda kaitsealuseid puudutavas osas või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Veel ühe alternatiivina taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist U. Varrisele liitkaristuse mõistmise osas, paludes vabastada U. Varris Pärnu Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest; 3) T. Malga ja OÜ Faasion kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda kaitsealuste õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu.
  7. oktoobril 2020 esitas OÜ Seller Hulgi kaitsja taotluse lõpetada kriminaalmenetlus selle süüdistatava suhtes, sest juriidiline isik on
  8. septembril 2020 äriregistrist kustutatud ja lõppenud. R. Sahtli kaitsjate põhiväited
  9. Kvalifitseerides R. Sahtlile nii süüdistuses kui ka prokuratuuri apellatsioonis rahapesuna ette heidetud teo ümber soodustuskelmusele kaasaaitamiseks, rikkus ringkonnakohus kaitseõigust. Rahapesu ja soodustuskelmus on oluliselt erinevad kuriteod. Esimese astme kohtus vaieldi selle üle, kas R. Sahtlile süüdistuses ette heidetav tegu vastab rahapesu mõistele. Süüdistatav ja kaitsja keskendusid kogu varasema menetluse vältel selle selgitamisele, et väidetava rahapesu objekt ei pärinenud süüdistuses kirjeldatud eelkuriteost ja et süüdistuses märgitud tehingute eesmärk ei 12

(31)1-17-3371 olnud raha kuritegeliku päritolu varjamine. Sellest lähtuvalt küsitleti ka tunnistajaid. Ringkonnakohtu arvamus, et sama tegu on hoopis soodustuskelmusele kaasaaitamine, oli süüdistatavale ja kaitsjale üllatuslik.
  1. Teadnuks kaitsja, et R. Sahtlile võidakse ette heita soodustuskelmusele kaasaaitamist, kujundanuks ta teistsuguse kaitsepositsiooni. Muu hulgas saanuks ta tugineda sellele, et EAS-ile pole valeandmeid esitatud. Olukorras, kus süüdistuse kohaselt rahapesu objektiks olnud raha pärines seaduslikust pangalaenust, polnud kaitsjal põhjust käsitleda väidetava soodustuskelmusega seonduvat. Kuna süüdistatava õigeksmõistmiseks piisab, kui puudub kasvõi üks kuriteokoosseisu tunnus, ei ole kaitsjal iga kord otstarbekas kõiki võimalikke vastuargumente esitada ja süüdistataval nende väljatöötamise kulu kanda.
  2. KrMS § 268 lg 6 järgi võib kohus süüteo ümber kvalifitseerida, kui süüdistatavale tagatakse küllaldane võimalus end kaitsta. Praegusel juhul oli kvalifikatsioonimuudatus sedavõrd ulatuslik, et tarvis olnuks uue kaitseakti koostamine ja uus menetlus esimese astme kohtus. R. Sahtli kaitseõiguse tagamiseks ei olnud piisav see, et ringkonnakohus küsis kohtuistungil soodustuskelmuse koosseisu kohaldamise kohta. Samas on mõistlik aeg möödas ja juhul, kui asi saadetaks uueks arutamiseks esimese astme kohtule, tuleks kriminaalmenetlus lõpetada.
  3. Karistuse kergendamine pole küllaldane meede, heastamaks R. Sahtlile kriminaalmenetluse ebamõistlikult pikka kestust. Ringkonnakohtu otsuse põhjal pole arusaadav, mil määral mõjutas mõistliku menetlusaja ületamine R. Sahtli karistust. Seega ei ole võimalik veenduda, kas karistust ebamõistliku menetlusaja tõttu üldse kergendati. Arvestades R. Sahtli väidetavalt vähest süüd ja tema laitmatut tausta, vastab tema süüle ja isikule sedavõrd kerge karistus, et seda kergendades ei ole võimalik nii pikka menetlusaega heastada. Seetõttu tuleks kriminaalmenetlus lõpetada.
  4. Täiendavas kirjalikus seisukohas märgivad R. Sahtli kaitsjad A. Simson ja Silver Reinsaar järgmist.
  5. Faktilised asjaolud, mille alusel ringkonnakohus R. Sahtli süüdi tunnistas, erinevad oluliselt nendest, mida kirjeldatakse süüdistuses. Kui ringkonnakohus tunnistas R. Sahtli süüdi soodustuskelmusele kaasaaitamises, siis prokuratuur süüdistab teda hoopis sama soodustuskelmuse käigus saadud raha pesus. Süüdistuse teokirjelduse kohaselt oli soodustuskelmus R. Sahtlile etteheidetava käitumise ajaks juba faktiliselt lõpetatud ja rahapesuteo objektiks olnud raha soodustuskelmuse toimepanijate poolt kätte saadud. Seega ei saa R. Sahtlit süüdistuse piirest väljumata tunnistada süüdi soodustuskelmusele kaasaaitamises, sest süüdistuses faktiliselt lõpetatud kuriteole ei ole enam võimalik kaasa aidata. Süüdistuse tekstist ei nähtu etteheidet, et R. Sahtel andis panuse H. Kuke ja SA Kärdla Sadam soodustuskelmuse toimepanemisse. H. Kukele esitatud soodustuskelmuse süüdistustes ei ole R. Sahtlit isegi mainitud.
  6. Rahapesu kuriteokoosseis on sedavõrd spetsiifiline, et selle järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimine soodustuskelmusele kaasaaitamiseks on KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt välistatud. Kaitsjale tuleks kõneks oleva muudatuse puhul anda võimalus korrigeerida kaitseakti ja esitada uusi tõendeid. Teo ümberkvalifitseerimine pole lubatav, kui selle tulemusena muutuks kogu kaitsetegevuse raskuspunkt. Isik, keda süüdistatakse üksnes rahapesus, ei pea ega pruugi tegelema eelkuriteo tõendatuse kummutamisega, kui tema kaitsetegevus keskendub rahapesu koosseisu teistele tunnustele vastavate asjaolude olemasolu ümberlükkamisele. Kaitsjad keskendusidki menetluses selle näitamisele, et R. Sahtli tehingute objektiks olnud raha pärines muudest allikatest kui kuriteo toimepanemisest. 13
(31)1-17-3371
  1. Kui Riigikohus R. Sahtlit õigeks ei mõista, tuleks menetlus tema suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada. R. Sahtli puhul ei kehti ringkonnakohtu argument, et ta on süüdi tunnistatud mitmes teise astme kuriteos, sest tegemist oli kuritegude ideaalkogumiga. Selles kriminaalasjas on menetlus soodustuskelmusest osavõtjate suhtes varem lõpetatud KrMS § 202 alusel. Süüdistused jäid menetlusse vaid osas, mis puudutas rahapesu. Seega ei näe prokuratuur soodustuskelmuse osavõtjate puhul kuigivõrd olulist avalikku menetlushuvi. Karistuse kergendamine pole umbes kuue ja poole aasta pikkuse kriminaalmenetluse heastamiseks piisav. On põhjust kahelda, kas ringkonnakohus tegelikult kergendas R. Sahtli karistust. U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja põhiväited
  2. Ringkonnakohus väljus U. Varrise teo ümberkvalifitseerimisega lubamatult apellatsiooni piiridest. Menetletavas asjas ei taotlenud rahapesu ümberkvalifitseerimist soodustuskelmusele kaasaaitamiseks ükski kohtumenetluse pool, sh prokuratuur apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus muutis kuriteo kvalifikatsiooni üllatuslikult. Mõistes süüdistatavad rahapesus õigeks, ei raskendanud maakohus nende olukorda ja seega polnud ringkonnakohtul KrMS § 331 lg 3 kohaselt ka õigust apellatsiooni piiridest väljudes kuriteo kvalifikatsiooni muuta. Ühtlasi ei taganud ringkonnakohus süüdistatavatele tõhusat võimalust end kohtu kohaldatud kvalifikatsiooni vastu kaitsta.
  3. Lisaks väljus kohus U. Varrist soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistades süüdistuse piiridest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud ja kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Süüdistuses ei ole U. Varrisele ette heidetud, et ta oleks kuidagi aidanud kaasa soodustuskelmusele. U. Varrisel ei ole ka olnud võimalik ennast sellise süüdistuse vastu kaitsta. Rahapesusüüdistuses eelkuriteona nimetatud H. Kuke soodustuskelmuse kirjelduses pole viiteid U. Varrise ega Seller Hulgi OÜ teopanusele. Süüdistuse tekst ei kajasta asjaolu, et H. Kukk kasutas U. Varrise või Seller Hulgi OÜ arveid EAS-ile ebaõigete andmete edastamiseks. Kohtus uuritud tõendite kohaselt pole kannatanu pettuse tõttu varakäsutust teinud ega kahju saanud. Järelikult pole ka koosseisupärast põhitegu, millele U. Varris saanuks kaasa aidata. Süüdistuse kohaselt seisnes H. Kuke pettus selles, et ta esitas EAS-ile Kärdla sadama ehitustööde kohta valeandmeid ja neid kinnitavaid tõendeid. Seller Hulgi OÜ-le laekus raha OÜ-lt Hiiu Teed ja OÜ-lt Faasion, mitte SA-lt Kärdla Sadam. Seller Hulgi OÜ esitas nendele äriühingutele arved ehitusmaterjali müügi kohta. Ükski arvetest ei sisaldanud teavet tehtud või tegemata tööde kohta. Ühtegi nendest arvetest ei ole kasutatud EAS-ile valeandmete esitamisel. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et U. Varrise koostatud arvete esitamisega aidati kaasa EAS-ile valeandmete esitamisele. Kaasaaitamise subjektiivse koosseisu tunnuseid pole ringkonnakohus käsitlenud.
  4. Ka U. Varrist ja Seller Hulgi OÜ-d dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdi tunnistades väljus kohus süüdistuse piiridest. Maakohus leidis ekslikult, et süüdistatavad on need kuriteod toime pannud. Kuna aga kohus lõpetas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, ei pidanud kaitsja vajalikuks kohtuotsust vaidlustada. Ringkonnakohus oleks pidanud tuvastama, et maakohus on dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist käsitledes väljunud süüdistuse piiridest ja raskendanud süüdistatava olukorda. Uuritud tõendid ei kinnita, et U. Varrise korraldusel koostatud Seller Hulgi OÜ arved olnuksid võltsitud. Tehingud olid reaalsed. Samuti ei aidanud süüdistuses märgitud arved U. Varrisel omandada õigusi ega vabastanud teda kohustustest.
  5. Süüdistuse kohaselt võltsis dokumente Jaanus Siller ning võltsitud dokumendid edastas samuti J. Siller, mitte U. Varris. Süüdistuse tekstist lähtuvalt oleks U. Varrise puhul võimalik rääkida 14
(31)1-17-3371 kuriteole kihutamisest, kuid seda ei ole talle ette heidetud ning kihutamist pole ka tõendatud. Küll aga ei ole vaidlust selles, et U. Varris ei ole süüdistuses nimetatud arveid koostanud ega neid kellelegi esitanud. Korralduste andmist J. Sillerile ei kinnita ükski tõend.
  1. Ringkonnakohus pidi küll moodustama U. Varrisele KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse Pärnu Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega mõistetud vangistusest ja praeguse kohtuotsusega mõistetud rahalisest karistusest, kuid ta poleks tohtinud KarS § 65 lg 3 alusel uuesti määrata vangistuse täitmise korda. Seda seetõttu, et
  4. novembri
  5. a otsusega määratud katseaeg möödus
  6. novembril 2017 ja see karistus on järelikult kantud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam võimalik reaalselt täitmisele pöörata.
  7. Rikutud on süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Tühistades maakohtu otsuse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, pole ringkonnakohus näidanud maakohtu vigu. Praeguseks on teo toimepanemisest möödunud juba üle kuue aasta. Süüdistus esimese astme kuritegudes on osutunud põhjendamatuks. Teise astme kuritegude puhul on sedavõrd pikk menetlusaeg lubamatu. U. Varris ega Seller Hulgi OÜ pole kriminaalmenetlust venitanud. Küll on kriminaalasja lahendamine veninud menetlejate tõttu. Menetlusaeg on olnud sedavõrd ebamõistlik, et annab aluse kriminaalmenetlus U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ suhtes lõpetada. T. Malga ja OÜ Faasion kaitsja põhiväited
  8. Ringkonnakohus väljus rahapesu soodustuskelmusele kaasaaitamiseks ümber kvalifitseerides süüdistuse piiridest. Süüdistuse kohaselt ei osalenud T. Malk ja OÜ Faasion soodustuskelmuse toimepanemisel, vaid nad kaasati H. Kuke plaanidesse alles pärast soodustuskelmuse lõpuleviimist. Süüdistusest ega tõenditest ei tulene, et T. Malk oleks aidanud EAS-ilt pettusega raha saada. T. Malk ja OÜ Faasion kaasati selleks, et SA Kärdla Sadam saaks juba lõpule viidud soodustuskelmusega välja petetud raha tagasi. Sellisel tegevusel ei saanud olla puutumust valeandmete esitamisega EAS-ile. Järelikult polnud süüdistatavatel võimalik soodustuskelmusele kaasa aidata, kuna see kuritegu oli juba enne nende kaasamist lõpule viidud. Samuti järeldub süüdistusest, et T. Malgale etteheidetava arvete võltsimise ja nende kasutamise eesmärk oli kaasaaitamine soodustuskelmusega välja petetud raha pesemisele, mitte EAS-ile valeandmete esitamisele.
  9. T. Malk ja OÜ Faasion ei saanud end soodustuskelmuse süüdistuse vastu kaitsta. Ringkonnakohus muutis kuriteo kvalifikatsiooni üllatuslikult. Kaitseõiguse tagamiseks ei olnud piisav see, et ringkonnakohus tegi enda istungil kaitsjatele ettepaneku avaldada arvamust, kas tegemist võib olla omastamise, usalduse kuritarvitamise või soodustuskelmusega. Kaitsjad said kohtu ebamäärase (mitut kvalifikatsiooni hõlmanud) ettepaneku alusel arvamust avaldada üksnes kohe pärast kohtu teavitust alanud kohtuvaidluses.
  10. Ringkonnakohus on süüdistatavaid soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistades rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Puudub nõuetekohane tõendite analüüs. Kohtuotsuste põhjendustest ei nähtu, et T. Malk teadnuks H. Kuke plaanist ja eesmärgist raha liigutamisel. Ühtlasi pole kohus käsitlenud kaitsja vastuväiteid süüdistusversioonile. Ringkonnakohtu otsuses pole ka süüteo subjektiivse koosseisu analüüsi.
  11. Lisaks süüdistuse piiridele väljus ringkonnakohus rahapesu soodustuskelmusele kaasaaitamiseks ümber kvalifitseerides ka apellatsiooni piiridest, rikkudes sellega KrMS § 331 lg-t
  12. 15
(31)1-17-3371 Menetletavas asjas taotleti prokuratuuri apellatsioonis süüdistatavate süüditunnistamist rahapesus, mitte soodustuskelmuses.
  1. Ringkonnakohus pidanuks kriminaalmenetluse kõigi kuritegude osas lõpetama, kuna menetlus on olnud ebamõistlikult pikk. Ringkonnakohtu põhjendused selle kohta, miks kriminaalmenetlust ei lõpetata, on pealiskaudsed. Kriminaalmenetlus venis T. Malgast mitteolenevatel asjaoludel, mis suuresti olid tingitud kriminaalasja menetlejate tegevusest. Ühtlasi taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist Riigikohtult, sest isikud on ebamõistlikult pika ja ruineeriva menetluse tõttu juba karistuse kätte saanud.
  2. Jättes hüvitamata OÜ Faasion menetluskulu, rikkus ringkonnakohus õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Olukorras, kus kaitsjal jäid õigusteenuse arved menetluskulu hüvitamise taotlusele ekslikult lisamata, ehkki taotluses nendele viidati, oleks kohus pidanud juhtima sellele puudusele kaitsja tähelepanu. Tegemist oli puudusega, mille kaitsja oleks saanud istungil kõrvaldada.
  3. Täiendavas kirjalikus seisukohas kordab kaitsja kassatsiooni argumente selle kohta, miks on T. Malga ja OÜ Faasion süüditunnistamine soodustuskelmusele kaasaaitamises ebaõige, ja selgitab, miks tuleks üle kuue ja poole aasta väldanud kriminaalmenetlus süüdistatavate suhtes ebamõistliku menetlusaja tõttu lõpetada. Kassatsioonivastus
  4. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Riigikohus käsitleb käesoleva otsuse • I osas (punktides 53–54) kriminaalmenetluse lõpetamist Seller Hulgi OÜ suhtes; • II osas (punktides 55–64) menetluse mõistliku aja ületamise tagajärgi; • III osas (punktides 65–78) ringkonnakohtu väljumist süüdistuse piiridest; • IV osas (punktides 79–82) süüdistuses rahapesuna või sellele kaasaaitamisena käsitatud teo soodustuskelmusele kaasaaitamiseks ümberkvalifitseerimisel süüdistatavatele küllaldase kaitsevõimaluse tagamata jätmist; • V osas (punktides 83–89) obiter dictum’i korras seda, kas karistusseadustik näeb ette juriidilise isiku vastutuse kuriteost osavõtu eest; • VI osas (punktides 90–100) dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist puudutavate kaitseväidete käsitlemata jätmist ringkonnakohtu otsuses ja selle tagajärgi; • VII osas (punktides 101–105) samuti obiter dictum’i vormis KarS § 65 lg 3 kohaldamist; • VIII osas (punktides 106–113) OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu hüvitamist; • IX osas (punktides 114–137) eelnevast lähtuvaid järeldusi ja kassatsioonimenetluse tulemust (A), samuti kassatsioonimenetluses määratava riigi õigusabi tasu suurust ning kassatsioonimenetluse kulu hüvitamist (B). 16
(31)1-17-3371 (I) Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine Seller Hulgi OÜ suhtes
  1. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et
  2. septembril 2020 ehk pärast kriminaalasja Riigikohtu menetlusse võtmist kustutati Seller Hulgi OÜ registrist. Niisiis on see süüdistatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt lõppenud. Järelikult tuleb Riigikohtul KrMS § 361 lg 1 p-st 4 ja § 199 lg 1 p-st 4 juhindudes tühistada ringkonnakohtu otsus Seller Hulgi OÜ süüditunnistamises ja karistamises KarS § 344 lg 2 ning § 345 lg 2 järgi ning kriminaalmenetlus selles osas lõpetada.
  3. Seller Hulgi OÜ õigeksmõistmises KarS § 394 lg 3 järgi pole ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras vaidlustatud, samuti pole õigeksmõistvat otsust võimalik tühistada KrMS § 3602 lg-s 3 ette nähtud korras. Järelikult on kohtuotsus Seller Hulgi OÜ osalises õigeksmõistmises KrMS § 408 lg 6 järgi praeguseks jõustunud ja kolleegiumil pole alust seda tühistada. (II) Menetluse mõistliku aja ületamise tagajärjed
  4. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus tühistas ekslikult maakohtu otsuse osas, millega mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetati kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate süüdistuses dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises või nendest kuritegudest osavõtus. Ühtlasi leiavad kaitsjad, et kriminaalmenetlus tuleks KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada kõigi süüdistatavate kõigis süüdistustes, milles isikuid pole õigeks mõistetud.
  5. Riigikohus on varem märkinud, et kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu tuleb kohtul lahendada esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus otsustab menetluse ebamõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a määrus nr 1-17-10050/74, p 11) Seetõttu käsitlebki kolleegium esmalt kaitsjate väiteid, mis puudutavad KrMS § 2742 lg 1 kohaldamist.
  8. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et kriminaalmenetlus on olnud ebamõistlikult pikk ja süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Osutatud järeldust pole kahtluse alla seatud ka kassatsioonimenetluses. Vaieldakse üksnes selle üle, millise abinõuga tuleb mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida.
  9. Kehtivas õiguses on ette nähtud kolm õiguskaitsevahendit, mida kriminaalasja lahendav kohus saab mõistliku menetlusaja ületamise korral kohaldada. Nendeks on a) kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 2742), b) süüdistatava karistuse kergendamine (KrMS § 306 lg 1 p 61) ja c) rahalise kahjuhüvitise määramine (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4), kui on esitatud SKHS §-s 12 nimetatud taotlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. juuni
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 66 ja
  12. veebruari
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 169).
  14. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. Enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. novembri
  16. a määrus asjas nr 3-1-1-96-15, p 9 ja
  17. aprilli
  18. a määrus asjas nr 3-1-1-4-17, p 37.) Lisaks tuleb KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 67.) 17
(31)1-17-3371
  1. Ringkonnakohus nimetas üksikasjalikult kohtumenetluse kestuse tinginud asjaolud ja põhjendas, miks on praegusel juhul kohane heastada mõistliku menetlusaja ületamine karistusi kergendades (vt lühendatult käesoleva otsuse punktidest 20–24). Kolleegium ei näe alust apellatsioonikohtu valikut kahtluse alla seada, lisades järgmist. Maakohtu otsuse tühistamise kasuks räägib juba see, et kohus lõpetas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu siis, kui kõige tööja ajamahukam osa kriminaalmenetlusest – kohtueelne menetlus ja kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme kohtus – oli läbitud, samuti oli valminud kohtuotsus, milles käsitleti muu hulgas süüdistatavatele dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises või nendest kuritegudest osavõtus esitatud süüdistust. Sellises olukorras peaks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel olema äärmiselt erandlik. Praeguses kriminaalasjas ei ole selliseid asjaolusid, mis andnuks maakohtule põhjuse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel kohtuotsust tehes.
  2. Vaatamata tõigale, et praeguseks on menetlus veelgi pikenenud ja ligineb juba kuuele aastale ning üheksale kuule, ei ole selliseid erandlikke asjaolusid ilmnenud ka ei apellatsiooni- ega kassatsioonimenetluses. Küll aga on kolleegium seisukohal, et arvestades menetluse senist kestust ja vaidlusaluste kuritegude suhteliselt vähest raskust, välistab mõistliku menetlusaja ammendumine võimaluse saata kriminaalasi ükskõik millist süüdistatavat puudutavas osas uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seetõttu toob kriminaalasja uut arutamist eeldavate vigade tuvastamine praeguses kassatsioonimenetluses kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise asjasse puutuvas osas.
  3. Kolleegium nõustub kassaatorite kriitikaga selles, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu piisavalt selgelt, millisel määral kohus süüdistatavate karistusi menetluse mõistliku aja ületamise heastamiseks kergendas. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus otsustab süüdistatava karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada, peab kohtuotsusest selgelt nähtuma, millises ulatuses kohus seda teeb. Kohtul tuleb otsuses näidata karistus nii enne kui ka pärast KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaldamist. Vastasel korral võib jääda ebaselgeks, kas kohus on mõistliku menetlusaja ületamise tõttu ka tegelikult karistust kergendanud või üksnes seda deklareerinud, samuti on keeruline hinnata, kas karistuse kergendamise ulatus on süüdistatava õiguste rikkumise heastamiseks piisav. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 69.) Menetletavas asjas ei ole ringkonnakohus osutatud nõuet lõpuni järginud, kuid selle vea saab kassatsioonimenetluses parandada. Ühtlasi leiab kolleegium, et kriminaalmenetluse kestus ja menetletavate kuritegude vähene raskus, tingivad karistuste kergendamise mõnevõrra suuremal määral, kui seda (eelduslikult) tegi teise astme kohus.
  4. Kolleegium ei jaga kaitsjate arvamust, et süüdistatavate süü suurus ja sellest tulenevalt ka mõistetud karistused on liiga väiksed, et nende arvelt oleks praeguses asjas üldse võimalik ebamõistlikku menetlusaega KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kompenseerida. Lisaks osutab kolleegium sellele, et kui kaitsjad leidsid, et karistuse kergendamine pole ebamõistliku menetlusaja hüvitamiseks piisav, võinuks nad esitada kohtule ka SKHS §-s 12 nimetatud taotluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks.
  5. Neil põhjustel on ringkonnakohtu otsustus tühistada maakohtu otsus KrMS § 2742 lg 1 kohaldamise kohta seaduslik. Küll aga tuleb Riigikohtul lõpetada kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu osas, milles ilmneb vajadus kriminaalasi madalama astme kohtule uueks arutamiseks saata. Ühtlasi teeb kolleegium otsuse IX osas mõne süüdistatava suhtes uue otsustuse KrMS § 3061 lg 1 p 6 kohaldamise kohta, tagamaks, et ebamõistliku menetlusaja hüvitamine oleks jälgitav ja küllaldane. 18
(31)1-17-3371 (III) Ringkonnakohtu väljumine süüdistuse piiridest
  1. Ringkonnakohus väljus R. Sahtlit, U. Varrist ja T. Malka KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistades süüdistuse piiridest.
  2. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas 3-1-1-59-16, p-d 21 ja 30.)
  5. Menetletavas asjas on ringkonnakohus R. Sahtlit, U. Varrist ja T. Malka soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistades tuginenud sellistele faktilistele asjaoludele, mis erinevad KrMS § 268 lg 5 mõttes oluliselt nendest asjaoludest, mida kirjeldatakse süüdistatavatele rahapesus või sellele kaasaaitamises esitatud süüdistuses.
  6. Kolleegium tõdeb sissejuhatavalt, et süüdistus on käsilolevas asjas sõnastatud ebaõnnestunult ja prokuratuuri versioon sündmuste käigust on selle põhjal üsna raskesti jälgitav. Lisaks silmatorkavalt ebakorrektsele keelekasutusele on süüdistuses massiivselt põhjendamatuid kordusi, palju ebaolulisi fakte, viiteid asjasse puutumatutele õigusnormidele, samuti formuleeringuid, mille mõte ja eesmärk ei ole selge. Väidetava kuriteo asjaolusid kirjeldades on prokuratuur jäänud kohati ebamääraseks, teisal kirjeldanud üksikasjalikult karistusõiguslikult ebaolulisi detaile. Fakte pole esile toodud loogilises järjekorras ja tekstis leidub lünki ning sisemisi vastuolusid, mis tekitavad lugejas segadust. Tervikuna ei ole süüdistuse tekst sidus ega vasta kohtupraktikas esile toodud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-116-06, p-d 26–28;
  9. veebruari
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 197 ja
  11. mai
  12. a otsus nr 1-18-4590/82, p 34).
  13. Vaatamata eelmises punktis märgitule, on süüdistuse teksti tähelepanelikult uurides siiski raskustega võimalik aru saada, et prokuratuur tugines R. Sahtlile, U. Varrisele ja T. Malgale rahapesu või sellele kaasaaitamist ette heites kokkuvõtlikult järgmistele faktiväidetele: 1) SA Kärdla Sadam juhatuse liige H. Kukk pettis A. T., P. K. ja P. P. kaasaaitamisel toime pandud soodustuskelmusega (tegelikult tegemata või toetuskõlbmatute ehitustööde eest toetust küsides) EAS-ilt välja raha, mida ta soovis edaspidi kasutada SA Kärdla Sadam majandustegevuses (Kärdla sadamahoone ehitamiseks); 2) EAS-ilt välja petetud toetus laekus esmalt Nordecon AS-i kaudu OÜ Hiiu Teed pangakontole; 3) selleks, et soodustuskelmusega välja petetud raha jõuaks OÜ Hiiu Teed pangakontolt SA Kärdla Sadam pangakontole nii, et samas jääks varjatuks selle raha seos EAS-i makstud toetusega, töötas H. Kukk välja (näilike) tehingute ja pangaülekannete tegemise plaani. Selle elluviimisesse kaasas ta ka R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga; 19
(31)1-17-3371 4) R. Sahtel, U. Varris ja T. Malk tegid näilikke ja tegelikke tehinguid (eeskätt koostasid ja väljastasid neid kajastavaid arveid) ja pangaülekandeid, varjamaks väljapetetud toetussumma liikumist OÜ Hiiu Teed pangakontolt SA Kärdla Sadam pangakontole. (Vt lähemalt, ehkki samuti lühendatult käesoleva otsuse punktidest 2–4.)
  1. Ringkonnakohus tuvastas seevastu, et raha, mida sooviti süüdistuses kirjeldatud tegevusega viia OÜ Hiiu Teed pangakontolt SA Kärdla Sadam pangakontole, ei pärinenud soodustuskelmusega saadud toetusest, nagu süüdistuses kirjas. Asjaolud, millele tuginedes teise astme kohus R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistas, on kokkuvõtlikult järgmised: 1) soodustuskelmuse toimepanemise osana tasus SA Kärdla Sadam Nordecon AS-i (Kärdla sadama ehituse peatöövõtja) kaudu alltöövõtja OÜ-le Hiiu Teed ka selliste ehitustööde eest, mida tegelikult ei tehtud või mis tehti teise hanke käigus, kuid mille eest oli H. Kukel edaspidi kavas EAS-ilt SA-le Kärdla Sadam alusetult toetust küsida. Ehitustööde arve eelnev tasumine oli arvel märgitud tööde eest toetuse saamise eeldus, sest EAS maksis toetust ainult tagantjärele juba tehtud ja tasutud ehitustööde eest; 2) järgnevalt esitas H. Kukk toetuse alusetuks saamiseks EAS-ile toetuskõlblike ehitustööde kohta valeandmeid, sh ka maksekorraldused selle kinnituseks, et SA Kärdla Sadam on (tegelikult toetuskõlbmatute) ehitustööde eest tasunud; 3) pärast seda kandis EAS toetuse (sh selle pettusega saadava osa) SA Kärdla Sadam pangakontole; 4) selleks, et SA Kärdla Sadam saaks tagasi selle raha, mis kanti EAS-i eksitusse viimiseks Nordecon AS-i kaudu OÜ-le Hiiu Teed, tegid R. Sahtel, U. Varris ja T. Malk H. Kuke kuriteoplaani kohaselt süüdistuses kirjeldatud tehinguid ja toiminguid. Nende tehtud pangaülekannete objektiks olnud raha ei ole seostatav ühegi konkreetse EAS-i toetusmaksega.
  2. Selliste asjaolude põhjal asuski ringkonnakohus seisukohale, et R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga tegevus on kvalifitseeritav soodustuskelmusele kaasaaitamisena. Süüdistatavad ei osalenud teise astme kohtu hinnangul vahetult EAS-i petmises, küll aga lõid nad H. Kukele võimaluse EAS-i petmiseks: tehingud pidid tagama, et petmiseks tehtud ülekanded tegelikult tegemata tööde eest ei tooks kaasa SA Kärdla Sadam vara vähenemist. (Vt lähemalt käesoleva otsuse punktidest 12– 18.)
  3. Nende asjaolude ring, millele ringkonnakohus süüdistatavaid soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistades tugines, on olulises osas süüdistuse alusfaktidest hõlmamata ja lahkneb sellest. R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga süüdistuse teksti lugedes ning selles märgitud faktide õigsust eeldades ei saa teha järeldust, et süüdistatavate tegevus näilike tehingute kohta arvete väljastamisel ning pangaülekannete tegemisel võis ühel või teisel moel toetada H. Kuke soodustuskelmuse toimepanemist.
  4. Süüdistuse kohaselt tegid R. Sahtel, U. Varris ja T. Malk (näilikke) tehinguid ja toiminguid rahaga, mille H. Kukk oli eelnevalt soodustuskelmusega EAS-ilt välja petnud. Süüdistuse tekstist järeldub, et R. Sahtlile, U. Varrisele ja T. Malgale rahapesuna ette heidetava käitumise ajaks oli H. Kuke soodustuskelmus rahapesu objektiks olnud vara suhtes juba faktiliselt lõpetatud. Teise isiku kuriteole kaasaaitamine on aga võimalik üksnes kuni teo faktilise lõpetamiseni ehk seni, kuni kestab veel koosseisuga kaitstud õigushüve kahjustamine ja kogu ebaõigus ei ole vaatamata 20
(31)1-17-3371 koosseisu täitmisele veel täielikult realiseerunud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-32-16, p 9). Seega on süüdistuse teokirjeldusest lähtudes materiaalõiguslikult välistatud võimalus käsitada R. Sahtlit, U. Varrist ja T. Malka H. Kuke soodustuskelmuse kaasaaitajatena.
  3. Samuti ei kajastu süüdistuse tekstis ringkonnakohtu õiguskäsitluse seisukohalt keskse tähtsusega fakt, et OÜ Hiiu Teed pangakontol olnud raha, mille edasikandmiseks süüdistatavad neile etteheidetavaid tehinguid ja toiminguid tegid, kandis sinna (Nordecon AS-i kaudu) SA Kärdla Sadam pettusliku teo osana, mitte aga EAS toetusena. Süüdistuses märgitu kohaselt „laekus EASist väljapetetud raha läbi AS-si Nordecon alltöövõtja, so OÜ Hiiu Teed arvelduskontole“. Asjaoluta, et SA Kärdla Sadam tegi EAS-i petmiseks (Nordecon AS-i kaudu) makseid OÜ-le Hiiu Teed, ei ole aga ringkonnakohtu kirjeldatud kaasaaitamistegu õiguslikult mõeldav.
  4. Lisaks ei viita miski süüdistusse kirjapandust sellele, et R. Sahtli, U. Varrise või T. Malga tegevus võis olla suunatud SA Kärdla Sadam poolt Nordecon AS-i kaudu OÜ-le Hiiu Teed EAS-i petmiseks makstud raha tagasisaamisele. Süüdistuse kohaselt oli süüdistatavate tahtlus suunatud üksnes sellele, et varjata OÜ Hiiu Teed poolt SA-le Kärdla Sadam üle antava vara pärinemist H. Kuke varasemast soodustuskelmusest.
  5. Kolleegium märgib, et olukorras, kus KarS § 210 lg-s 2 nimetatud pettuse osaks on näilike maksete tegemine, võib soodustuskelmusele kaasaaitamine seisneda ka selles, et kaasaaitaja loob petjale võimaluse saada soodustuse andja petmiseks üle kantud raha varjatult tagasi. Osutatud võimaluse olemasolu võib olla tarvilik eeltingimus selleks, et soodustuskelmus osutuks toimepanija(te) jaoks kasumlikuks. Eelnev lubadus aidata pettuse toimepanemiseks üle kantud raha varjatult tagasi saada võib aga olla käsitatav soodustuskelmuse täideviija teotahtluse tugevdamisena. (Vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 13 jj.) Menetletavas asjas pole eespool käsitletud põhjustel KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõudeid järgides tuvastatav, et R. Sahtli, U. Varrise või T. Malga tegevuse objektiks oli pettuse toimepanemiseks kasutatud raha ja et nende teod olid mõeldud H. Kuke soodustuskelmusele eeltingimuste loomiseks. Samuti ei ole süüdistuses mingeid viiteid H. Kuke teotahtluse tugevdamisele.
  8. Kuna fakte, mis võimaldaksid käsitada R. Sahtli, U. Varrise või T. Malga tegevust H. Kuke soodustuskelmusele kaasaaitamisena, ei ole süüdistuses toodud, ei saa neid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Praeguses süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum ei võimalda ka selle tõendatuse korral järeldada, et mõni süüdistatavatest aitas kaasa H. Kuke soodustuskelmusele. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga süüditunnistamises ja karistamises KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi tühistada.
  9. Kohtute järeldust, et süüdistatavate tegu ei vasta rahapesu tunnustele, pole kassatsioonimenetluses vaidlustatud. Järelikult tuleb lisaks eelmärgitule jõustada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis R. Sahtli ja U. Varrise KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning T. Malga KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi õigeks. (IV) Küllaldase kaitsevõimaluse tagamata jätmine
  10. Sõltumata otsuse III osas märgitust nõustub kolleegium kassaatoritega selleski, et menetletavas asjas ei olnud süüdistatavatel KrMS § 268 lg 6 esimese lause järgi nõutavat võimalust end soodustuskelmusele kaasaaitamise süüksarvamise vastu kaitsta. 21
(31)1-17-3371
  1. Küsimust, kas R. Sahtlile, U. Varrisele ja T. Malgale süüdistuses rahapesuna või sellest osavõtuna ette heidetav tegu võiks olla õiguslikult hinnatav hoopis soodustuskelmusele kaasaaitamisena, ei tõstatatud ei maakohtu menetluses ega apellatsioonis. Sellisele kvalifikatsioonile viitas esimest korda alles ringkonnakohus enda istungil. Seejuures osutas teise astme kohus veel mitmele kuriteokoosseisule, millele süüdistatavate tegu võiks vastata. Nimelt tegi ringkonnakohus kohtuliku uurimise käigus pooltele ettepaneku avaldada arvamust, kas rahapesusüüdistuses kirjeldatud toimingud võiksid olla soodustuskelmus täideviimise või osavõtu vormis, omastamine, kelmus või usalduse kuritarvitamine (KoTo, kd 15, tl 67 pöördel).
  2. Kolleegium märgib, et menetletava kriminaalasja asjaolude kontekstis oli tegemist kompleksse küsimusega, millele argumenteeritult vastamine eeldanuks kohtumenetluse pooltelt põhjalikumat ettevalmistust, kui see oli võimalik n-ö käigu pealt ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus on ka ise otsuse punktis 15 möönnud, et tegudele, mida süüdistuses käsitati rahapesuna, on õigusliku hinnangu andmine keerukas. Praegusel juhul ei juhtinud kohtukolleegium ka tähelepanu süüdistatava ja kaitsja õigusele taotleda kaitseõiguse tagamiseks kohtuistungi vaheaja väljakuulutamist. Ehkki ükski pooltest vaheaega ei taotlenud, ei luba see eelneva taustal kaitseõiguse rikkumist eitada. On ilmne, et käsilolevas asjas ei olnud pooltele ringkonnakohtu küsimusele vastamiseks jäänud aeg piisav, et analüüsida süüdistatavate teo vastavust neljale ringkonnakohtu osutatud kuriteokoosseisule.
  3. Peale selle on usutav kassaatorite väide, et kui nad teadnuksid, et süüdistatavatele võidakse rahapesu asemel ette heita soodustuskelmusele kaasaaitamist, olnuks nende kaitsepositsioon ja selle kohta esitatavad tõendid oluliselt teistsugused juba esimese astme kohtus. Sellisel juhul võinuksid kaitsjad soovida esitada (täiendavaid) omapoolseid argumente – ja neid kinnitavaid tõendeid – ka näiteks selle kohta, kas H. Kuke EAS-ile esitatud andmed olid ebaõiged või kas täidetud oli mõni muu soodustuskelmuse objektiivse või subjektiivse koosseisu tunnus. Rahapesusüüdistuse vastustamiseks ei olnud soodustuskelmuse kahtluse alla seadmine aga tingimata tarvilik. (V) Juriidilise isiku vastutusest kuriteost osavõtu eest
  4. Ehkki OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ rahapesus õigeksmõistmist puudutavas osas pole ringkonnakohtu otsust kasseeritud, annab kolleegium seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks hinnangu ringkonnakohtu seisukohale, et karistusseadustik ei näe ette juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust kuriteost osavõtu eest (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 19).
  5. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Tegemist on omistamisnormiga, mis võimaldab selles ette nähtud tingimustel inkrimineerida füüsilise isiku süüteo ka juriidilisele isikule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 27).
  8. Üks KarS § 14 lg-s 1 sätestatud karistamise eeldustest on see, et juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest peab olema seaduses ette nähtud. Ringkonnakohus tõlgendas osutatud tingimust sisuliselt nii, et juriidilist isikut saab praegu karistada vaid sellise teo eest, mille karistatavuse eeldused on kirjeldatud ammendavalt selles samas eriosa paragrahvis, milles on kirjas juriidilisele isikule ette nähtud karistus. Riigikohus sellise seisukohaga ei nõustu.
  9. KarS § 14 lg 1 tekstiosa „seaduses sätestatud juhtudel“ väljendab spetsiaalsuspõhimõtet, mille kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. märtsi
  11. a otsus 22
(31)1-17-3371 nr 4-17-3766/25, p 17). Spetsiaalsuspõhimõtte eesmärk on jätta seadusandjale võimalus otsustada iga süüteokoosseisu puhul eraldi, kas selles kirjeldatud tegu on muude eelduste täidetuse korral omistatav ka juriidilisele isikule või mitte. Nii saab seadusandja välistada juriidilise isiku karistamise mõne süüteo eest. Süüteokoosseisud, mille eest ei ole juriidilise isiku karistust ette nähtud, on enamasti sellised, milles kirjeldatud inimkäitumine pole juba olemuslikult seostatav juriidilise isiku eesmärkidega (vt nt KarS §-d 115, 116, 1191, 128, 144, 169, 170, 2374, 254, 310– 313, 324–331). Seega on spetsiaalsuspõhimõtte seisukohalt oluline just süüteokoosseisu isepära, mitte aga selles kirjeldatud teo toimepanemise vorm (täideviimine või osavõtt); staadium (lõpuleviidud või katse), viis (tegevus või tegevusetus) vmt.
  1. Seetõttu leiab kolleegium, et karistusseadustiku eriosa või teiste seaduste viitelised normid, mis näevad süüteo eest ette juriidilise isiku vastutuse („sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik…“), hõlmavad ka tegusid, mille karistatavuse eeldused füüsilise isiku puhul ei ole sätestatud ammendavalt juriidilise isiku karistust ette nägevas normis viidatud eriosa lõikes, vaid tulenevad sellest sättest koostoimes karistusseadustiku üldossa kirja pandud vastutuse eeldustega. Selliste üldosaliste vastutuse eelduste hulka kuulub ka KarS §-des 20 ja 22 tulenev kuriteost osavõtja vastutus. Teisisõnu on „sama teona“ juriidilise isiku karistust ettenägeva eriosa sätte mõttes käsitatav ka tegu, mis on karistatav selles sättes viidatud põhidelikti üldosalise tuletisdeliktina. Osutatud järeldus rajaneb muu hulgas KarS § 1 lg-l 1, mille järgi kohaldatakse karistusseadustiku üldosa sätteid sama seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks.
  2. Järelikult näeb karistusseadustik ette juriidilise isiku vastutuse ka kuriteost osavõtu eest: kui juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja paneb juriidilise isiku huvides toime teo, mis koostoimes KarS §-s 22 sätestatuga on karistatav mõne sellise süüteokoosseisu järgi, mille puhul on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on osavõtutegu omistatav ka juriidilisele isikule. Riigikohtu hinnangul ei ole juriidilise isiku vastutust reguleerivate normide selline tõlgendus vastuolus põhiseaduse § 23 lg-st 1 tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega.
  3. Ühtlasi märgib kolleegium, et ringkonnakohtu tõlgendusest lähtudes ei vastutaks juriidiline isik ka näiteks süüteokatse ega tegevusetuse eest, sest KarS §-des 25 ega 13 pole samuti viidet juriidilise isiku vastutusele. Ometigi on kohtupraktikas juriidilise isiku sellist vastutust nii süüteokatse kui ka tegevusetuse eest jaatatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15 ja
  6. oktoobri
  7. a otsus nr 1-17-7111/81). (VI) Dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist puudutavate kaitseväidete käsitlemata jätmine
  8. Riigikohus nõustub U. Varrise kaitsjaga, et ringkonnakohus oleks pidanud tema kaitsealust dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdi tunnistades hindama selle süüdistuse sisulist põhjendatust.
  9. Maakohus leidis, et süüdistatavad panid toime süüdistuses kirjeldatud dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise või nendest kuritegudest osavõtu. Samas lõpetas kohus nende tegude osas kõigi süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Maakohtu sellise otsustuse apelleeris üksnes prokuratuur, väites, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ei rikutud sedavõrd intensiivselt, et see tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise, ja rikkumise heastamiseks piisab karistuste kergendamisest. Ühegi süüdistatava huvides apellatsiooni ei esitatud ja seega ei vaidlustatud ka maakohtu otsuses süüdistuse põhjendatuse kohta tehtud järeldust. Küll esitas U. Varrise kaitsja apellatsioonivastuses argumendid mh selle kohta, miks on U. Varrisele KarS §

§ 345lg 1 järgi esitatud 23

(31)1-17-3371 süüdistus alusetu. Ringkonnakohus toimis prokuratuuri taotletud viisil – tühistas kriminaalmenetluse lõpetamise ja tunnistas süüdistatavad dokumendi võltsimises ning võltsitud dokumendi kasutamises või sellest osavõtus süüdi. Seejuures tugines teise astme kohus maakohtu otsuses süüdistuse kohta tehtud järeldustele. Maakohtu nende järelduste kohta tehtud U. Varrise kaitsja kriitika jättis ringkonnakohus käsitlemata, sest kaitsja ei esitanud enda vastuväiteid apellatsioonis.
  1. Kolleegium leiab, et eelmises punktis kirjeldatud situatsioonis tulnuks ringkonnakohtul U. Varrise kaitsja väidetele vastata.
  2. Olukorras, kus maakohus lõpetab kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja süüdistatav ning kaitsja on sellise tulemusega päri, ei saa neilt eeldada kohtuotsuse apelleerimist üksnes selleks, et neil säiliks võimalus maakohtu otsuses süüküsimuse kohta tehtud järeldustele vastu vaielda juhul, kui prokuratuur peaks kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustama. Vastupidine tõlgendus sunniks kohtumenetluse pooli vaidlustama n-ö igaks juhuks ka kohtuotsuseid, millega nad on iseenesest rahul, kuid mille põhiosas on mõni selline järeldus, mis võib nad teise poole apellatsiooniõiguse kasutamise korral asetada menetluslikku patiseisu. Osutatud tulemus oleks lõppastmes koormav nii kohtumenetluse pooltele kui ka kohtusüsteemile, sest soodustaks kohtuotsuste tarbetut edasikaebamist.
  3. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel jääb süüküsimus lahendamata (vt viidatud määrus nr 1-17-10050/74, p 10). Seega ei väljenda süüdistatav kriminaalmenetluse sellel alusel lõpetamisega nõustudes ja seda vaidlustamata jättes nõusolekut sellega, et ta on kuriteo toime pannud. Üldjuhul ei pea kohus KrMS § 2742 lg-t 1 kohaldades süüküsimuses üldse seisukohta kujundama.
  4. Erinevalt tsiviil- ja halduskohtumenetlusest pole kriminaalmenetluses ette nähtud kohtumenetluse poole õigust esitada pärast vastaspoole apellatsiooni kättesaamist sellele vastuapellatsioon. Siiski on kohtupraktikas omistatud piiratud ulatuses vastuapellatsiooni funktsioon kriminaalasjas esitatavale apellatsioonivastusele. Nii märkis Riigikohus
  5. detsembril 2015 asjas nr 3-1-1-100-15 tehtud otsuse punktides 10.1 ja 11 mh järgmist: „Süüdistatav ja tema kaitsja maakohtu õigeksmõistvat otsust küll ei vaidlustanud, kuid vastuväidetes prokuröri apellatsioonile saanuks nad siiski avaldada arvamust küsimuses, kas ja missugused maakohtu tuvastatud asjaolud on õiged või millistele prokuröri apellatsioonis viidatud maakohtu seisukohtadele nad vastu vaidlevad. Oluline on siinkohal tähele panna, et apellatsioonivastuses nõustus kaitsja maakohtu järeldustega ega esitanud ühtegi argumenti selle kohta, et täideviimisteo tuvastamisel või mõnes muus küsimuses oleks rikutud materiaal- või menetlusõigust; kaitsja kinnitab hoopis vastupidiselt, et materiaal- ja menetlusõiguslikult on esimese astme kohtu otsus veatu. […] Järelikult ei saa ringkonnakohtule ette heita, et ta luges täideviimisteo vaidluseta tuvastatuks […]“
  6. Osundatud seisukohast järeldub, et kui kohtumenetluse pool vaidlustab apellatsioonivastuses maakohtu järelduse, mis on teise poole apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamise üks eeldus, tuleb ringkonnakohtul apellatsiooni lahendamiseks sisuliselt hinnata ka seda apellatsioonivastuse väidet. Sellisel juhul ei ole tegemist apellatsiooni piiridest väljumisega, vaid ühe osaga apellatsiooni rahuldamise eelduste kontrollimisest, mida ringkonnakohus peab otsuses põhistama.
  7. Taotledes U. Varrise esmakordset süüditunnistamist KarS §

§ 345

lg 1 järgi, tugines prokuratuur apellatsioonis maakohtu otsuse põhiosas tehtud järeldusele, et süüdistatav pani need kuriteod toime. Esitades apellatsioonivastuses ja ringkonnakohtu istungil argumendid selle kohta, et U. Varris ei pannud KarS §

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid toime, vaidlustas U. Varrise kaitsja prokuratuuri apellatsiooni rahuldamise üht eeldust. Seetõttu tulnuks 24

(31)1-17-3371 ringkonnakohtul kaitsja kõneks olevatele väidetele vastata. Seda tegemata jättes rikkus kohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). 98. Kassatsioonimenetluses ei ole KrMS § 341 lg 3 mõttes võimalik ringkonnakohtu viga kõrvaldada, sest see eeldaks faktiliste asjaolude tuvastamise pädevust, mida Riigikohtul KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei ole. Üldjuhul tooks ringkonnakohtu eksimus, mida eespool kirjeldati, kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teise astme kohtule. Praeguses asjas välistab sellise võimaluse aga menetlusaja ammendumine. Kriminaalasja uuel arutamisel rikutaks U. Varrise õigust menetlusele mõistliku aja jooksul juba määral, mida avalik menetlushuvi selles kriminaalasjas enam üles ei kaalu. Seepärast lõpetab Riigikohus U. Varrise suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse osas, mis puudutab tema süüdistust KarS §

§ 345lg 1 järgi.

  1. Ringkonnakohtu kõneks olev rikkumine puudutas ka Seller Hulgi OÜ-d, kuid kuna tema suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 4 p 1 alusel, siis selle süüdistatava menetluslikku olukorda see ei mõjuta.
  2. Teised süüdistatavad ja nende kaitsjad apellatsioonivastustes ega ringkonnakohtu istungil dokumendi võltsimises ega võltsitud dokumendi kasutamises esitatud süüdistuse sisulisele põhjendatusele vastuväiteid ei esitanud. Nad vaidlesid vastu vaid prokuratuuri taotlusele jätta nende kuritegude osas kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetamata. Ometigi pidid süüdistatavad ja kaitsjad pärast prokuratuuri apellatsioonist teadasaamist arvestama võimalusega, et maakohtu otsustus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tühistatakse ja süüdistatavad võidakse dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises või nendele kuritegudele kihutamises süüdi tunnistada. Järelikult loobusid nad dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist puudutavate maakohtu järelduste vaidlustamisest. Seega ei saa ringkonnakohtule ette heita, et ta luges maakohtu otsusele tuginedes vaidlusteta tuvastatuks, et T. Malk ja OÜ Faasion panid toime dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise ning R. Sahtel nendele kuritegudele kihutamise. Märgitud põhjusel jääb muutmata ringkonnakohtu otsus T. Malga süüditunnistamises KarS §

§ 345lg 1 järgi, OÜ Faasion süüditunnistamises Kar

S § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi ning R. Sahtli süüditunnistamises KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi. (VII) KarS § 65 lg 3 kohaldamine

  1. Vaatamata sellele, et U. Varris tuleb talle esitatud süüdistustes osalt õigeks mõista, ülejäänud osas aga tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, selgitab kolleegium ühtse kohtupraktika kujundamiseks, miks kohaldas ringkonnakohus U. Varrisele KarS § 65 lg 3 alusel karistuse täitmise korda kindlaks määrates ebaõigesti materiaalõigust.
  2. Ringkonnakohus mõistis U. Varrisele selles kriminaalasjas käsitletud kuritegude eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, millest arvati eelvangistuse tõttu maha kolm päevamäära. Sellele karistusele liitis kohus KarS § 65 lg 1 alusel Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsusega aastatel 2013–2014 toime pandud kuriteo eest mõistetud 5 kuud 27 päeva vangistust, mis oli jäetud tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Ringkonnakohus määras KarS § 64 lg 2 alusel, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt, ja KarS § 65 lg 3 alusel, et vangistus 5 kuud 27 päeva jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata. U. Varrise kaitsja leiab kassatsioonis, et ringkonnakohus poleks tohtinud uut katseaega määrata, kuna Pärnu Maakohtu varasema ehk
  5. novembri
  6. a otsusega mõistetud katseaeg möödus juba
  7. novembril
  8. 25

(31)1-17-3371
  1. Kolleegium märgib, et KarS § 65 lg 3 jõustus
  2. jaanuaril 2015 ehk enne käsiloleva kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude toimepanemist
(2013). Samuti pärineb
  1. aastale eelnevast perioodist (2013–2014) kuritegu, mille eest karistati U. Varrist Pärnu Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega. Järelikult saanuks KarS § 65 lg-t 3 U. Varrise suhtes kohaldada vaid juhul, kui see säte ei halvendaks KarS § 5 lg 3 mõttes tema olukorda võrreldes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.
  4. Riigikohus on enne
  5. jaanuari 2015 kehtinud õiguslikku olukorda selgitades märkinud, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul ei ole võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-66-10, p 11.6) Niisiis ei olnud enne
  8. aastat olemas praegu KarS § 65 lg-s 3 sätestatud õiguslikku alust selleks, et määrata KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust mõistes uuesti kindlaks liitkaristuse täideviimise kord, kui kasvõi üks KarS § 65 lg 1 alusel liidetavatest karistustest on tingimuslikult kohaldamata jäetud. Toona polnud võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused.
  9. Järelikult halvendab KarS § 65 lg 3 sama seadustiku § 5 lg 3 mõttes isiku olukorda, sest võrreldes varem kehtinud seadusega avardab see norm eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise võimalusi. Seega pole KarS § 65 lg-l 3 tagasiulatuvat jõudu. Seda normi ei saa kohaldada, kui KarS § 65 lg 1 alusel liidetavad karistused on mõistetud selliste kuritegude eest, mis on toime pandud enne
  10. jaanuari
  11. Viimati mainitud juhul tuleb liitkaristuse täitmisel lähtuda reeglitest, mida Riigikohus kirjeldas asjas nr 3-1-1-66-
  12. (VIII) OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu hüvitamine
  13. OÜ Faasion kaitsjal on õigus, et ringkonnakohus toimis ennatlikult, kui jättis OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu kindlaks määramata ja hüvitamata pelgalt seetõttu, et kohtule esitatud menetluskulu hüvitamise taotlusele polnud lisatud õigusteenuse arveid.
  14. Asjas ei ole vaidlust, et kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil õigel ajal taotluse OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu – valitud kaitsjale makstud tasu – hüvitamiseks. Taotlus sisaldas ka õigusteenuse spetsifikatsiooni. Samuti on taotluses kirjas, et advokaadibüroo pidaja esitas OÜ-le Faasion õigusteenuse eest kaks arvet (arvete numbrid on taotluses kirjas). Märgiti sedagi, et need arved on taotluse lisad 1 ja
  15. Tegelikult jäid kaitsjal viidatud arved taotlusele lisamata. Ringkonnakohus kohtuistungil sellele puudusele kaitsja tähelepanu ei juhtinud, asudes otsuses seisukohale, et kuna taotlust kinnitavaid kuludokumente pole esitatud, jääb taotlus rahuldamata.
  16. Ringkonnakohtul on õigus selles, et valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu hüvitamine süüdistatavale eeldab kohtule kaitsjatasu maksmise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavate dokumentide esitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsus nr 1-17-3858/68, p 18). Praegusel juhul on õigel ajal esitatud apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluses viidatud selle aluseks olevatele õigusteenuse arvetele ja need arved on taotluse alusel ka identifitseeritavad. Ringkonnakohtul oli võimalik kontrollida taotluse lisana märgitud kuludokumentide olemasolu juba kohtuistungil taotlust vastu võttes ja juhtida arvete puudumisele kaitsja tähelepanu, andes võimaluse puudus kõrvaldada. Olukorras, kus 26
(31)1-17-3371 ringkonnakohus seda ei teinud, pole apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine õigustatud. 109. KrMS § 191 lg 3 kohaselt on Riigikohtul õigus teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ise uus otsustus ka juhul, kui madalama astme kohtu vaidlustatud otsuses on see küsimus jäetud täielikult või osaliselt lahendamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 33 ja 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 15). OÜ Faasion kaitsja esitas Riigikohtule apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluses viidatud arved. Seetõttu lahendab Riigikohus OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse ise, kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmata. 110. Kuna ringkonnakohus tegi OÜ Faasion suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi ja Riigikohus selles osas ringkonnakohtu otsust ei muuda, tuleb OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu hüvitada KrMS § 185 lg 1 alusel riigil. 111. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt tekkis OÜ-l Faasion apellatsioonimenetluse tõttu kohustus tasuda kaitsjale prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kulutatud 21 töötunni eest 2940 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest koondtasuna 840 eurot (ilma käibemaksuta), kokku seega 3780 eurot. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot (ilma käibemaksuta). 112. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-7-17, p 11) 113. OÜ Faasion kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu ületab KrMS § 175 lg 1 p-s 1 ette nähtud mõistliku tasu piiri. Kolleegiumi viivad sellise tõdemuseni järgmised asjaolud:
  1. a)kaitsja osales ka maakohtu menetluses ega vajanud seega oluliselt aega enda kriminaalasja materjalidega kurssiviimiseks;
  2. b)19-leheküljelisest apellatsioonivastusest ligikaudu poole moodustab varasema menetluse kokkuvõte, sh lehekülgede kaupa maakohtu otsusest kopeeritud teksti;
  3. c)ka kaitsja põhjenditest moodustavad märgatava osa maakohtu otsuse, aga samuti Riigikohtu varasemate lahendite refereeringud või osundused;
  4. d)prokuratuuri apellatsioonile vastu vaieldes sai kaitsja olulises osas tugineda senises kohtumenetluses omandatud teadmistele ja juba välja töötatud kaitsepositsioonile;
  5. e)suurem osa kaitsja vastusest puudutab menetlusaja mõistlikkuse teemat, mis ei ole õiguslikult keerukas;
  6. f)vaatamata sellele, et prokuratuur taotles apellatsioonis tema kaitsealuste süüditunnistamist ja karistamist mh dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, ei käsitlenud kaitsja apellatsioonivastuses ega ringkonnakohtu istungil nende süüdistuste sisulist põhjendatust, vaid üksnes KrMS § 2742 lg 1 kohaldamist. Eeltoodu valguses loeb kolleegium kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse (KrMS § 175 lg 1 p 1) hindamisel õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks 8 tundi ja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Mõistliku suurusega koondtasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest on 500 eurot. Sellest lähtuvalt tuleb mõista riigilt KrMS § 185 lg 1 alusel OÜ Faasion kasuks välja 1300 eurot. (IX) Järeldused, kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu 114. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 5 ja 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsuse osaliselt ja 27
(31)1-17-3371 teeb tühistatud osas uue otsuse ning jõustab osaliselt ka maakohtu otsuse. Lisaks lahendab kolleegium kassatsioonimenetluses esitatud riigi õigusabi tasu taotluse ja otsustab kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise. (A)
  1. Otsuse I osas toodud põhjustel lõpetab kolleegium KrMS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse Seller Hulgi OÜ süüdistuse selles osas, milles teda pole juba enne kassatsioonimenetlust õigeks mõistetud, tühistades selleks vajalikus osas ringkonnakohtu otsuse.
  2. Otsuse III osas toodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malga süüditunnistamises KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi, jõustades maakohtu otsuse nende süüdistatavate õigeksmõistmise kohta rahapesus või sellele kaasaaitamises. Ühtlasi tingib selline otsustus selle, et karistus, mille ringkonnakohus mõistis T. Malgale ja R. Sahtlile KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 või § 345 – § 22 lg 2 järgi, tuleb lugeda neile üksnes KarS § 345 lg 1 või KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2 järgi mõistetud karistuseks, jättes nii selle üksikkaristuse kui ka KarS § 64 lg 1 järgse liitkaristuse muutmata.
  3. Otsuse II ja VI osas toodud põhjustel teeb kolleegium järgmised otsustused.
  4. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega U. Varris tunnistati süüdi ja teda karistati KarS §

§ 345lg 1 järgi ning talle mõisteti Kar

S § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused. Kriminaalmenetlus U. Varrise süüdistuses KarS §

§ 345lg 1 järgi tuleb Kr

MS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamisega loeb kolleegium hüvitatuks ka U. Varrisele ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju (vt ka viidatud määrus nr 1-17-10050/74, p 10).

  1. Nagu ringkonnakohuski leidis, tuleb R. Sahtlile, T. Malgale ja OÜ-le Faasion ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju heastada KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistust kergendades. Kolleegium leiab, et karistuse kergendamine osutatud sätte mõttes hõlmab ka karistusest vabastamist. Seadus annab ebamõistliku menetlusaja korral kohtule ühelt poolt pädevuse kriminaalmenetlus üldse lõpetada (KrMS § 2742) ja teisalt õiguse mõista süüdistatavale tema süü suuruse ja üld- ning eripreventiivsete kaalutlustega määratust kergem karistus. Sellises olukorras tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 tõlgendada nii, et selle kohaselt saab kohus teha ka n-ö vahepealse otsustuse: tunnistada süüdistatav küll süüdi ja karistada teda, kuid samas vabastada ta karistuse kandmisest. Menetletavas asjas tulebki R. Sahtli, T. Malga ja OÜ Faasion õiguste rikkumine heastada just sel viisil. Kolleegium arvestab seejuures seda, et see kriminaalmenetlus on olnud märkimisväärselt pikk ja samas pole süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod ning nende eest mõistetud karistused rasked. Ehkki vormiliselt panid nii R. Sahtel, T. Malk kui ka OÜ Faasion toime kaks teise astme kuritegu – dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise –, olid need kuriteod praegusel juhul olemuslikult seotud ja suunatud ühe ning sama eesmärgi saavutamisele, mõlema kuriteo objektiks olid ka ühed ja samad dokumendid. Ringkonnakohtu mõistetud karistusest vabastamisega loeb kolleegium R. Sahtlile, T. Malgale ja OÜ-le Faasion ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju heastatuks. R. Sahtli, T. Malga ja OÜ Faasion karistusest vabastamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka nende süüdistatavate suhtes KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaldamises.
  2. Otsuse VIII osas toodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, millega viimane jättis rahuldamata OÜ Faasion apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluse, ja mõistab KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt OÜ Faasion kasuks välja 1300 eurot. 28

(31)1-17-3371
  1. Kuna Riigikohtu käesoleva otsuse tulemusel väheneb kõigi süüdistatavate (välja arvatud OÜ Faasion) süüdimõistmise maht, korrigeerib kolleegium ka ringkonnakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust osas, mis puudutab enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitamist.
  2. U. Varris ja Seller Hulgi OÜ ei jää selle kohtumenetluse tulemusena süüdi üheski neile ette heidetud kuriteos. Rahapesusüüdistuses mõistetakse mõlemad süüdistatavad õigeks. Dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises aga lõpetatakse kriminaalmenetlus U. Varrise suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel ja Seller Hulgi OÜ suhtes KrMS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb mõlema süüdistatava apellatsioonimenetluse-eelne menetluskulu jätta KrMS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 alusel riigi kanda. See tähendab, et kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse U. Varriselt ja Seller Hulgi OÜ-lt menetluskulu katteks raha väljamõistmise kohta, jõustab maakohtu otsuse osas, millega nende süüdistatavate kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis jäeti riigi kanda, jätab sundraha välja mõistmata ning jätab ka kummaltki süüdistatavalt tunnistajatele makstud kuluhüvitise katteks välja mõistetud summa riigi kanda.
  3. R. Sahtel ja T. Malk mõistetakse rahapesus või sellele kaasaaitamises õigeks, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises või sellele kihutamises aga süüdi. Kohtupraktikas on KrMS § 180 lg-t 1 koostoimes § 181 lg-ga 1 tõlgendatud nii, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 ja
  6. novembri
  7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15, p 138).
  8. Maakohtu hinnangul, mida ei ole kassatsioonimenetluses vaidlustatud, oli valitud kaitsjale maakohtus ja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu põhjendatud suurus R. Sahtli puhul 8400 eurot ja T. Malga puhul 4000 eurot. Kolleegiumi arvates tuleb riigil süüdistatavate osalise õigeksmõistmise tõttu hüvitada nendest summadest KrMS § 181 lg 1 alusel pool ehk R. Sahtlile 4200 eurot ja T. Malgale 2000 eurot. Lisaks jätab kolleegium R. Sahtlilt ja T. Malgalt välja mõistmata hüvitise tunnistajatele makstud kuluhüvitiste katteks. Seegi menetluskulu jääb süüdistatavate osalise õigeksmõistmise tõttu riigi kanda. Muutmata jääb ringkonnakohtu otsustus R. Sahtlilt ja T. Malgalt sundraha väljamõistmise kohta.
  9. Kuna OÜ Faasion süüdimõistmise maht kassatsioonimenetluse tulemusena ei muutu, ei muuda kolleegium ka ringkonnakohtu otsustust hüvitada sellele süüdistatavale apellatsioonimenetluseeelsest kulust 6976 eurot ja mõista süüdistatavalt välja sundraha ning tunnistajatele makstud kuluhüvitis. Küll peab kolleegium parandama viimati nimetatud menetluskulu summa suurust (58,406 eurot), sest ringkonnakohus on selle kindlaks määranud kümnendiku eurosendi täpsusega. Kuna nii pangaülekannet kui ka sularahamakset on võimalik teha minimaalselt ühe sendi täpsusega, ümardab kolleegium kõneks oleva summa 58 euro 41 sendini.
  10. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. detsembri
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 53). Märgitust tulenevalt ei mõista kolleegium eelmises punktis märgitud 58 eurot 41 senti OÜlt Faasion välja, vaid vähendab selle võrra riigilt tema kasuks välja mõistetavat kaitsjatasu hüvitist. 29
(31)1-17-3371 (B)
  1. U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja esitas Riigikohtule kaks taotlust riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks, samuti taotluse suurendada riigi õigusabi tasu justiitsministri
  2. juuli
  3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi tasude ja kulude kord) § 6 lg 6 alusel 50% ulatuses (iga) kaitsealuse kohta. Kaitsja taotleb kummalegi kaitsealusele osutatud riigi õigusabi eest tasu 364 eurot 50 senti (sh käibemaks 60 eurot 75 senti), kokku seega 729 eurot.
  4. Kolleegium asub riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 ning tasude ja kulude korra § 1 lg-test 6, 9 ja 10 ning § 6 lg-test 3 ja 6 juhindudes seisukohale, et kaitsja taotlused tuleb rahuldada osaliselt. Seda seetõttu, et kaitsja soovitud 729 eurot ületab maksimaalset summat, mida tasude ja kulude kord võimaldab taotlustes toodud asjaoludel riigi õigusabi tasuna maksta.
  5. Tasude ja kulude korra § 1 lg 6 ja § 6 lg 3 kohaselt ei saa riigi õigusabi osutamisel kassatsioonimenetluses määratud kaitsja tasu olla üldjuhul suurem kui 324 eurot ehk koos käibemaksuga 388 eurot 80 senti. Menetletavas asjas taotleb kaitsja selle piirmäära suurendamist tasude ja kulude korra § 6 lg 6 alusel, tõlgendades osutatud sätet aga vääralt. Nimelt palub kaitsja suurendada riigi õigusabi tasu 50% võrra mõlema kaitsealuse kohta. Tasude ja kulude korra § 1 lg 9 sätestab, et kui advokaat osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule, on tasu esindatavate eest ühine, kui samas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega üldjuhul määratakse kaitsjale riigi õigusabi tasu ühekordses määras, olenemata kaitsealuste arvust. See tähendab mh ka seda, et samale kaitsjale kassatsioonimenetluses määratav riigi õigusabi tasu ei saa olenemata kaitsealuste arvust ületada 388 eurot 80 senti. Erandina sellest reeglist näeb tasude ja kulude korra § 6 lg 6 ette, et kui määratud kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, advokaadile makstavat tasu kuni 50% iga täiendava kaitsealuse kohta. Osutatud sättes ei räägita tasu suurendamisest mitte iga kaitsealuse, vaid iga täiendava kaitsealuse kohta ehk alates teisest kaitsealusest. Pidades silmas tasude ja kulude korra § 1 lg-s 9 sätestatut, tähendab see seda, et kui kaitsjal on samas asjas kaks kaitsealust, on võimalik tema tasu suurendada maksimaalselt 50% (mitte 100%), kolme kaitsealuse korral kuni 100%, nelja puhul kuni 150% jne. Seega on U. Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku makstava tasu maksimummäära ehk 324 eurot võimalik tasude ja kulude korra § 6 lg 6 alusel suurendada maksimaalselt 50% võrra ehk 486 euroni (koos käibemaksuga 583 eurot 20 senti). Selline suurendamine on kolleegiumi hinnangul praeguses asjas ka põhjendatud. Tasude ja kulude korra § 2 lg 1 kohaldamist pole kaitsja taotlenud.
  6. Seega määrab kolleegium U. Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 583 eurot 20 senti (sh käibemaks 97 eurot 20 senti). KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see summa menetluskuluna riigi kanda.
  7. R. Sahtli kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Sahtlile 5400 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 36 tundi, sh 12 tundi kassatsiooni ja 14 tundi Riigikohtule kirjaliku seisukoha koostamiseks. Õigusteenuse tunnihind oli 125 eurot, millele lisandub käibemaks.
  8. Arvestades kassatsioonimenetluse esemeks olevate küsimuste hulka ja nende õigusliku keerukuse astet, samuti kassatsiooni osalist dubleerimist täiendavas kirjalikus seisukohas, loeb 30
(31)1-17-3371 kolleegium valitud kaitsjatele makstud tasu mõistlikkuse (KrMS § 175 lg 1 p 1) hindamisel õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks 20 tundi. Sellest lähtuvalt tuleb mõista riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel R. Sahtli kasuks välja 3000 eurot.
  1. T. Malga ja OÜ Faasion kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada OÜ-le Faasion 4313 eurot 33 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 32 tundi. Õigusteenuse lepingus oli kassatsiooni esitamise ja sellele eelnenud kaitsetoimingute eest kokku lepitud koondtasu 3333 eurot 33 senti (ilma käibemaksuta). Lisaks lepiti kokku, et Riigikohtule kirjalike seisukohtade esitamise eest maksab OÜ Faasion kaitsjale 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kaitsjal kulus nende seisukohtade koostamiseks seitse tundi.
  2. Kolleegium peab üle-eelmises punktis osutatud kriteeriumidest lähtuvalt ka T. Malga ja OÜ Faasion valitud kaitsjale makstud tasu KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega osaks 3000 eurot, mis tuleb riigil seega KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada. Samas pole võimalik mõista kogu seda summat välja OÜ Faasion kasuks.
  3. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulu hüvitisnõude õigustatud subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti, ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku või kaassüüdistatava kasuks. Sellise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137.)
  6. Suurem osa T. Malga ja OÜ Faasion kaitsja kassatsiooni argumentidest on pühendatud selle vaidlustamisele, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse T. Malga õigeksmõistmises rahapesule kaasaaitamises, tunnistades ta süüdi soodustuskelmusele kaasaaitamises. OÜ-d Faasion ringkonnakohtu selline otsustus aga ei puuduta, sest tema õigeksmõistmise rahapesule kaasaaitamises jättis ringkonnakohus muutmata ega tunnistanud OÜ-d Faasion süüdi soodustuskelmusest osavõtus. Järelikult ei saa väita, et kassatsiooni kõneks oleva osa koostamise eest kaitsjale makstud tasu oli tarvilik OÜ Faasion kaitsmiseks ja kanti selle süüdistatava huvides. Seega ei saa OÜ Faasion selle tasu osas olla ka hüvitise saamiseks õigustatud subjekt. OÜ-d Faasion puudutavad üksnes kaitsja kassatsiooni ja kirjaliku seisukoha need osad, milles käsitletakse kriminaalmenetluse lõpetamata jätmist dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamist puudutavas süüdistuses.
  7. Neid asjaolusid, samuti süüdistuste umbkaudset mahtu arvestades peab kolleegium menetletavas asjas õigeks jagada 3000 euro suurune kassatsioonimenetluse kulu hüvitis T. Malga ja OÜ Faasion vahel nii, et 2/3 sellest ehk 2000 eurot läheb T. Malgale ja 1/3 ehk 1000 eurot OÜle Faasion. Riigikohtule ei ole esitatud taotlust kanda T. Malga menetluskulu hüvitis teise isiku pangakontole (sellise taotluse kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus nr 1-17-7111/81, p 25 koos sealsete viidetega). (allkirjastatud digitaalselt) 31
(31)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.