Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-8904 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. Z. ja N. Z.i hagi O. Z.i vastu elat

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. J. Z. ja N. Z. on O. Z.i lapsed (tl 4-5) 7.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). 8. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 3 Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks eeltoodule tuleb elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 9.

Kostja kinnitab, et on valmis igakuiselt tasuma laste ülalpidamiseks elatist 150-200 eurot, kuid selles ulatuses hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil kokkulepet sõlmima ei nõustunud. Kostja palub arvestada ka seda, et poole aja kuust viibivad lapsed tema juures ning ta kannab kulud lastele sel ajal vahetult. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja omakorda pidi tõendama väiteid, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses ja esinevad

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud õigustamaks elatise tasumist alla miinimumi. Kostja on viidanud tervisekahjustusele (probleemid käega), mis piirab tema töövõimet ning väidetavalt on alustanud seetõttu töövõime hindamist, kuid kohtule tõendeid, millest nähtuks kostja töövõime piiratus, esitatud ei ole. Kohus möönab, et kostja pangakontolt nähtuvad sagedased töövõimetushüvitise maksed, millest tulenevalt on usutavad kostja väited, et probleeme tal tervisega esineb. Siiski tõendeid, millest nähtuks, et kostja töövõime on piiratud maakohtule menetluse vältel esitatud ei ole.
2. Uurides vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, märgib kohus esmalt, et kostja väited nagu oleks tema sissetulek 700 eurot, ei vasta tegelikkusele. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvaid andmeid sissetulekute kohta, kinnitavad M. Z. väidet, mille kohaselt näitab O. Z. oma töötasu väiksemana eesmärgiga vältida elatise tasumist. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegutseb ettevõtjana ning sissetulekut saab OÜ-st X mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on kostja ise. Pangakonto väljavõttelt (tl 18-28) nähtuvad nii töötasumaksed, laekumised kuluaruannete alusel kui isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsioon, mis kohtu hinnangul kokku arvestatuna moodustavad kostja tegeliku sissetuleku (vältimaks töötasult tasumisele kuuluvate riiklike maksude tasumist). Lisaks nähtuvad kontolt hüvitise laekumised töövõimatuslehel viibimise eest. Ajavahemikul juuni 2019 – mai 2020 on nimetatud laekumised kokku 13 611, 04 eurot, mis jagatuna 12 kuuga on keskmiselt 1134,25 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et kostja kannab hagejate seadusliku esindaja pangakontole igakuiselt 150 eurot laenu tagasimaksena (tl 102-107), ülekanded nähtuvad nii hagejate seadusliku esindaja kui kostja pangakontolt. Ei vasta tegelikkusele kostja väited nagu ta tasuks igakuiselt ja regulaarselt lastele elatist 150200 eurot. Ülekanded selgitusega „ülekanne“ või „laste“ on ebaregulaarsed ja väikestes 4 summades, suuremad maksed tegi kostja novembris 2019 120 eurot, detsembris 2019 100 eurot, jaanuaris 2020 200 eurot, märtsis ja aprillis 2020 150 eurot, juunis 100 eurot. Kostja väitel on tema igakuised püsikulud ca 100 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad makse korteri xxx, kuid kontole toimuvad igakuised ülekanded A. F.selgitusega „korter“ vahemikus 207-256 eurot. Lisaks eeltoodule on maanteeameti Liikluregistri andmetel O. Z. kantud registrisse järgmiste sõidukite omanikuna: Audi A6 Avant universaal reg.märk xxx, ehitusaasta 2001; Audi A4 sedaan reg. märk xxx ehitusaasta 2001; Volkswagen Passat Variant, universaal, registrimärk xxx , ehtusaasta 1996 (tl 30-31).
3. Arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulusid 1134,25 -150-100 = 884,25 eurot nõustub kohus, et miinimumelatis kahele lapsele 2 x 292 = 584 oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav, küll aga on kohtu hinnangul kostja suuteline elatist tasuma oluliselt suuremas ulatuses kui tema enda kohtuistungil pakutud 150-200 eurot kahele lapsele. Keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Arvestades kostjale pärast igakuise püsikulu mahaarvamist igakuiselt keskmiselt jäävat tulu 884,25 eurot, on kohtu hinnangul kostja võimeline kahele lapsele kokku elatist tasuma kuus ca 500 eurot.

1. Kostja väitel viibivad lapsed tema juures poole kuust ehk ca 2 nädalat. Hagejate seadusliku esindaja väitel mitte üle nädala,. Seega vähemalt 1 nädala kuus viibivad lapsed isa juures, mil kostjal tuleb kanda nende ülalpidamiskulu. Kohus hindab eeldatavaks kuluks 150 eurot, mille kostja kannab vahetult kui lapsed viibivad tema juures. Selle võrra vähendab kohus elatise suurust, mida kostja on kohtu hinnangul suuteline maksma, 500 -150 eurot= 350 eurot. Kohus selgitab, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on lapse miinimumelatis 2019.aasta lõpu seisuga oleks ca 343/2 = 172 eurot. Seega lähtudes viimase elatise uuringu andmetest on elatise vajaduspõhine suurus kuus ühe lapse kohta 172 eurot.
2. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek X AS-st, X ja Sotsiaalkindlustusameti perehüvitistest kokku on ajavahemikus juulist 2019-juuli 2020 (kaasaarvatud kokku 30309, 11 5 eurot, mis jagatuna 13 kuuga on keskmiselt 2331,47 eurot kuus. Eeltoodust tuleb hagejate seaduslikul esindajal ülal pidada 5 pereliiget (sh puudega laps). Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2) Kohus möönab, et hagejate seadusliku esindaja arvele laekub küll igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt 1060 eurot peretoetust (tl 90), kuid eeltoodu hõlmab ka M Z. ja O. Z.i eestkostel olevat kahte last (sh puudega last) lisaks kahele ühisele lapsele ning ei vabasta kostjat elatise tasumisest ega anna alust automaatselt väljamõistetava elatise vähendamiseks.
3. Kohus arvestab lahendit tehes mõlema vanema majanduslikku olukorda (ülalpidamisvõimet) ja panust nii laste kasvatamisse kui neile ülalpidamise teenimisse, arvestab ka seda, et vähemalt ühe nädala kuus (mitte järjest) viibivad lapsed isa juures ning ka seda, et maksmiseks kohustatud isik oleks suuteline lahendit täitma. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja elatise laste ülalpidamiseks 175 eurot kummalegi lapsele ehk kahele lapsele kokku 350 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest.
4. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6