← Eesti

2-20-12358/8

Obsah (8)§ 178§ 633§ 187§ 132§ 173§ 164§ 174§ 455

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-12358 30. oktoober 2020, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-20-12358 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja on

  1. augustil 2020 esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu
  2. oktoobril 2015 Ida-Viru Maavalitsuses ja selle kohta on välja antud abielu tõend nr 4-2015/
  3. Pooltel on abielust sündinud poeg K G, kelle suhtes on neil olemas ühine hooldusõigus. Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on kostja ja tema vaheline abielu ära lõppenud ja ta taotleb abielu kohtus lahutada. Hageja on teinud kostjale ettepaneku abielu perekonnaseisuametis lahutada, küll aga kostja perekonnaseisuametis abielu lahutada ei soovi. Pooled elavad eraldi kuus kuud. Poolte abielulised suhted lõppesid kostja füüsilise väärkohtlemise ning alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu. Alkoholijoobes olles muutub kostja agressiivseks. Hageja koos lapsega oli sunnitud ühisest elukohast lahkuma ja asuma elama oma vanaema juurde Narva-Jõesuus. Kostja on varasem narkootikume tarvitanud ja sai kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimatise karistuse sai kostja
  4. aastal hagejale kehavigastuste tekitamise eest. Hageja on seisukohal, et abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja abieluliste suhete taastamiseks vähemalt ühe abikaasa soovimatus on PKS mõtte kohaselt küllaldane alus abielu lahutamiseks. Hageja ei soovi leppimisaega. Lahutuse järel jätab hageja endale sama perekonnanime. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja

§ 132

lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot. KOSTJA SEISUKOHT Kostja on seisukohal, et abielu lahutamiseks kohtus puudub faktiline alus, kuna PKS § 67 lõikes 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Kostja hinnangul ei ole abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hagiavalduses esitatu kohaselt elavad pooled eraldi 6 kuud, seega ei saa abielusuhete lõppemist eeldada. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud tema varasema kriminaalkorras karistatuse ja narkootikumide tarvitamise kohta ei puutu asjasse, kuna hageja enda kinnitusel sai kostja viimase karistuse 2012. aastal, s.o 8 aastat tagasi. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-20-12358 Kostja soovib kooselu hagejaga taastada ning palub kohtul anda pooltele kuuekuulise leppimisaja. POOLTE ÄRAKUULAMINE Kohus kuulas pooled ära
  1. oktoobri 2020 kohtuistungil. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, taotles lahutada abielu. Hageja taotles enne abiellumist kantud perekonnanime. Hageja elab ikka teise meesterahvaga, mistõttu on kostjaga abielulised suhted pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega hageja ei soovi. Kostja on kohtule selgitanud, et ei ole abielu lahutamisega nõus ja palus leppimisaeg. Pooltel on lahendamata küsimusi, mis puudutavad suhteid lapsega. Kostja kinnitas, et abikaasad ei ela koos alates
  2. a aprillist. Kohus jättis kostja taotlus leppimisaja esitamiseks rahuldamata. Kohus on arvamusel, et kõnealuses olukorras ei too lepitamine tulemusi kaasa. Kostja ütlustest nähtub, et tema tegelik tahe ei ole suunatud mitte abielusuhete taastamisele ja on hoopiski kättetasumine selle eest, et hageja soovib abielu lahutada. Kohus on leidnud, et leppimisaja andmine vaid pikendab menetlust ja ei täida oma eesmärki. Kohtuvaidluses nõustus kostja abielu lahutamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 tulenevalt kogumina tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 10. oktoobril 2015 (abielukanne nr 4-32-2015/658). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled on selgitanud, et nende abielulised suhted on ära lõppenud. Abikaasad elavad eraldi. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. PKS §-s 7 sätestatud mõtte kohaselt peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte soov on lahutada abielu. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete 3

(4)Tsiviilasi nr 2-20-12358 taastamist. Kohus arvestab ka hageja selgitusega selle kohta, et tal on ikka teise meesterahvaga vahekordi. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe jätkata abielu, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on kohtuistungil taotlenud taastada enne abiellumist kantud perekonnanime. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja välja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine

§ 455

lg 2 alusel saadab kohus jõustunud kohtuotsuse edasi Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.