← Eesti

2-20-120505/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-120505 Kohtuasi Krediidika

) § 179 kohaselt. Sellist lepingu ülevõtmise kokkulepet ei ole kohtu ette asjaoluna toodud. Seega ei tuvastanud maakohus hageja ja kostjate vahel kehtivat kohtualluvuse kokkulepet ning leidis, et asi ei allu Harju Maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 3 p 2 alusel.

  1. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse hagi füüsilise isiku vastu tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Äriregistri andmete kohaselt on kostja 1 asukoht Valga maakonnas. Rahvastikuregistri andmetel on kostja 2 elukoht samuti Valga maakonnas. Seega on TsMS § 79 lg 1 ja Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 4 kohaselt mõlema kostja suhtes pädevaks kohtuks Tartu Maakohus. Määruskaebus
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  3. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei allu hageja esitatud hagi kostjate vastu Harju Maakohtule. Laenulepingu p-s 12.6 ja käenduslepingu p-s 6.1 sätestatud kohtualluvuse kokkulepped kehtivad ka hageja kui nõude omandaja suhtes ja hagejal on õigus nendele kokkulepetele tugineda. Lepingu alusel tekkinud nõude loovutamise korral on loovutatud nõude omadused ning nõude täitmise ja sissenõudmise kord ka pärast loovutamist määratletud selle lepingu tingimustega, millest tulenev nõue loovutati. Kuna võlausaldaja saab lepingust tuleneva nõude loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata, siis on ilmne, et võlgniku jaoks ei saa ega tohi nõude loovutamise tagajärjel mitte midagi muutuda. Menetluse edasine käik
  4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 2-20-120505 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb nõude loovutamise korral sõlmida eraldi leping kohtualluvuse kokkuleppe üleminekuks, ega järeldusega, et Harju Maakohus ei ole sel põhjusel pädev asja lahendama. 12.

§ 164

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

13. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11).

§ 164

lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle n-ö identiteeti, s.t nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu (vt Riigikohtu 22.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13).

  1. Nõude loovutamise korral astub uus võlausaldaja võlasuhtesse eelmise asemele samadel tingimustel, s.t nõude omandajale lähevad üle kõik lepingus sisalduvad nõude loovutaja õigused ja kohustused, sh õigus ja kohustus lahendada nõudega seotud vaidlused teatud kohtus. Seega kohtualluvuse kokkulepe läheb uuele võlausaldajale üle ilma, et pooled peaksid sõlmima selle üleminekuks iseseisva lepingu.
  2. Selline tõlgendus kaitseb mõlemat lepingu poolt. Kuivõrd uus võlausaldaja peab enne nõude omandamist nõude aluseks oleva lepinguga tutvuma, arvestab ta nõude ülevõtmisel kohtualluvuse kokkuleppega. Võlgnik, kelle tahet loovutamisel ei küsita, saab samuti olla kindel, et konkreetsest nõudest tulenevad võimalikud vaidlused lahendatakse kindlas kohtus, sõltumata võlausaldaja isikust. Kui kohtualluvuse kokkulepe koos nõudega üle ei läheks, siis on võlausaldajal võimalik nõude loovutamisega ebasobivast kohtualluvuse kokkuleppest vabaneda, mis paneb võlgniku ebavõrdsesse olukorda.
  3. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi asja Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  4. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend, mistõttu ei ole selles vaja otsustada menetluskulude jaotust.
  5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.