Obsah (5)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9551 Tsiviilas

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 3 2-20-9551

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et D B on A B laps. Samuti puudub vaidlus, et hageja vanemad elavad lahus ning laps elab ema juures. Puudub ka vaidlus, et mõlema vanema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.
2. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 2.03.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
5. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01. 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema laste senine elustandard. Ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle vaieldes peaksid kooselu lõpetanud lapsevanemad end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lastele varasema elulaadi. 10.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras.
2. a aastast oli kuupalga alammäär 584 eurot, elatis ühele lapsele 292 eurot. Hageja märgib, et lapse igakuised kulud on 590 eurot. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2020 kuni hagi esitamiseni so 02.07.2020 eest summas 292 eurot. Kostja märgib, et on ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt kokkuleppele ning oma majandusliku olukorra tõttu suudab tasuda elatist 200 eurot kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps ning hetkel on ta töötu ja tasub igakuiselt laenu.
3. Esmalt märgib kohus, et kostja väide laenulepingust tulenevate kohustuste osas jätab kohus tähelepanuta. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt on laenu võtnud kolmas isik ning laenu sihtotstarve on sõiduki ost. Kohus nõustub, et laen võidi võtta kostja pere huvides, kuid laenuga on saanud kostja ka hüve, mistõttu on loogiline, et see tuleb ka laenuandjale tagastada. Samas on laenu võttes tehtud ratsionaalne otsus ning nimetatud kulusid saab isik ise reguleerida. 4 2-20-9551
4. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja (ema) saab igakuiselt lastetoetust 60 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
5. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
6. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
7. Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib siiski põhimõte, et üldreegel on

§ 101

lg 1 ning kas esinevad

§ 102

lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Samas on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 võib lapse huve puudutavas vaidluses koguda kohus tõendeid omal algatusel. Maksu-ja Tolliameti andmetel on N K saanud tulu 01.09.2019 kuni 31.08.2020 kokku 12 104,80 eurot. Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab N K lapsetoetust 120 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on N K nimel korteriomandid, mida kasutab hageja elukohana. N K on kehtiv töösuhe ning tema nimele on registreeritud sõiduk Volkswagen Tiguan
4. A B sai Maksu-ja Tolliameti andmetel tulu perioodil 01.09.2019-31.08.2020 summas 7126,98 eurot. A B ei ole kinnisvara ja tal ei ole hetkel kehtivat töösuhet. A B on
5. a sõiduauto Volkswagen Touareg ja
6. a Mercedes-Benz. A B on A OÜ juhatuse liige. Äriühingu tegevuseks on jaemüük kioskites ja turgudel. Kohtule esitatud majandusaasta aruande kohaselt (dtl 50-60) on ettevõtte
7. a aasta kasum 275 eurot ja varasemate aastate jaotamata kasum 8559 eurot. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja ülalpidamisel
8. aastal sündinud tütar.
9. Kohus selgitab, et
10. a Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt koostatud lapse ülalpidamiskulude uuringu (uuringu lk 43) kohaselt on kuue aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 228 eurot kuus, kokku 456 eurot kuus. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf
11. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et ei ole eluliselt usutav, et vanem, kes saab kuus töötasu umbes 850 eurot, kulutaks sellest ühele lapsele 590 eurot. Seega tekiks küsimus, millest tehakse kulutused enda ja teise alaealise lapse vajalike kulutuste katteks. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et kostja on alates 2016 enda loodud ettevõttes juhatuse liige ning arvestades ettevõtte tegevusvaldkonda, saab järeldada, et on võimalus efektiivsemaks majandamiseks, mis tooks ka suurema kasumi. Samuti nõustub kohus hagejaga, et kostjal on võimalus oma ettevõtte tegutsemisel reguleerida ka kasumi väljavõtmist varasemate aastate eest. 5 2-20-9551
12. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vaneamad peavad panustama võrdväärselt lapse kulutuste katmisel. Samas rõhutab kohus, et vanema, kelle juures laps elab, kulud on alati suuremad, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti nõustub kohus, et lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
13. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida töö, mis tagab laste vajaduste rahuldamise. Kohus pöörab tähelepanu, et see kohustus on mõlemal vanemal. Seega leiab kohus, et arvestades vanemate varalist seisu, asjaolu, et mõlema vanema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, riigi poolt makstavat peretoetust ning värsket uuringut miinimumelatise suuruse osas, mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 02.07.2020 summas 228 eurot kuus kuni D B täisealiseks saamiseni või ku-ni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
14. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2020 kuni hagi esitamiseni s. o 02.07.2020 summas 292 eurot. 21.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist arvestades kokkuleppega ettenähtut.

1. Kohus rõhutab, et elatise eesmärk on lapse vajaduste rahuldamine. Ei ole välistatud võimalus, et vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud (st mõlemad) reguleerivad omavahelisi suhteid nii, et lahus elav vanem soodustab laste ülalpidamist nt perele võetud kohustuste kandmisega võimaldades sel viisil teisel vanemal panustada rohkem laste ülalpidamisse, kuid sellisel viisil ülalpidamise andmine eeldab vanemate vastavat kokkulepet (vt ka Riigikohtu 26.06.
2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13).
3. Kohtule esitatud tõenditest (konto väljavõtted) nähtub, et kostja on lapse ülalpidamiseks maksnud 250 eurot, kuid juunis ei ole elatist kostja tasunud. Kohus arvestades välja mõistetud elatise suurust, leiab, et nimetatud kulud lapsele ei saanud olla ka suuremad perioodil 01.06.2020 kuni 02.07.2020, mistõttu leiab kohus, et tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista summas, milleks on elatise suurus ühes kuus ehk 228 eurot kuus.
4. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks täidetav st et vanem oleks suuteline seda täitma kahjustamata seejuures enda igapäevast toimetulekut. MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
6. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 6 2-20-9551 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7