Obsah (7)

§ 663§ 667§ 423§ 371§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4214 Kohtuasi CC hagi QQ j

) § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. 9. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt seondub kostjate poolt avaldatu X (X OÜ) korraldatud oksjonite ja nimega. Seega ei ole kostjad hagis esile toodud andmeid avaldanud hageja kohta, nimetatud andmed on avaldatud X (X OÜ) kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, hageja asendamiseks

-is sätted puuduvad. Juhul, kui CC on äriühingu juhatuse liige, on ta õigustatud osalema tsiviilkohtumenetluses äriühingu seadusliku esindajana, mitte hagejana.

1. Vaidluse saab lahendada hagi aluseks olevate asjaolude järgi äriühingu haginõuete alusel ning arvestades kostjate vastuväiteid on vaja enne õigusabikulude nõude vajalikkuse üle otsustamiseks sisuliselt hinnata andmete avaldamise asjaolusid, kuivõrd kostjad on seisukohal, et nende poolt 26.02.2020 Facebookis avaldatud andmed on tõele vastavad. Alles seejärel on 2 2-20-4214 võimalik otsustada õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Hageja viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 järgi saaks hageja sõlmitud õigusabi osutamise lepingu järgi olla kaitstavaks kolmandaks isikuks äriühing (sh nõuete esitamiseks õigustatud), mitte hageja. Määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
3. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-11-04, mille kohaselt tuleb hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Hageja arvates leidis Riigikohus, et juriidilise isiku kohta esitatud laim puudutab ka selle juriidilise isiku juhtorgani liikmeid.
4. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus, et kostjate poolt hageja ettevõtmise kohta avaldatud laim kahjustas otseselt ka hageja isiklikke õigusi. Kostja I avaldas ka hageja nime ja jättis mulje, nagu oleks hageja teinud varikontosid, et oksjonitega manipuleerida, olles seeläbi petis ja kelm. Hageja on X OÜ ainuke juhatuse liige, teisi töötajaid ei ole. Seega sai laim käia üksnes hageja pihta ja rikkus hageja isiklikke õigusi. Menetluse edasine käik
5. Kostjad jäid vastuses määruskaebusele enda seisukohtade juurde.
6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada. 17. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata selle õigusliku perspektiivituse tõttu

§ 423lg 2 p 1 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 18. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi läbivaatamata jätmisel on samad, mis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371lg 2 kohaldamisel.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada

§ 423

lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt.

§ 423

lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. 3 2-20-4214

1. Hageja esitas kahju hüvitamise ja viivise nõude ning tõi hagiavalduses esile, et kahju on tekkinud õigusabikulude kandmisest seoses kostjatele esitatud kohtueelse nõudekirja koostamisega. Hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.
2. Hagis toodud asjaolusid arvestades tuleb selleks, et lahendada hageja kahju hüvitamise nõue esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjatele nõudekirju esitada, mis eeldab hindamist, kas kostjate avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Seejärel tuleb hinnata kahju hüvitamise eeldusi.
3. Maakohus asus antud juhul hagi läbi vaatamata jätmisel hindama kostjate väiteid ja avaldusi ning sellega asja sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on

§ 423lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks.

Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult läbivaatamata.

1. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. 24.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4