← Eesti

1-20-5841/13

Obsah (7)§ 120§ 418§ 64§ 68§ 74§ 75§ 83

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17. november 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-5841 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

§ 120

lg 1,

§ 418

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav Jüri Alevi, XXX; ik 35207122743; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas eelvangistuses; XXX; XXX; kriminaalkorras varem karistatud. Kahtlustatavana oli kinni peetud 13.-14.05.

  1. Viimati kahtlustatavana kinni peetud 03.06.2020 ja kohaldatud tõkendina vahistamist. Kaitsja Anne Vissak RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Jüri Alevi

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jüri Alevi

§ 418

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mõista Jüri Alevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Jüri Alevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.14.05.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Jüri Alevil koheselt ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda Jüri Alevi viimatisest kinnipidamisest, s.o alates 03.06.2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Jüri Alevi ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Jüri Alevi katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 3, 5 ja 8 alusel määrata Jüri Alevile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte omada, kanda ja kasutada relva; - pöörduma pärast vanglast vabanemist 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ning alluda alkoholsõltuvuse ravile (Jüri Alevi andis kokkuleppe sõlmimisega selleks eelneva nõusoleku); - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Tõkend – vahistamine – jätta Jüri Alevi suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Konfiskeerimine:

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida ekspertiisiobjekt püstol Drulov ja jätta see justiitsministri 11.12.2009. a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 alusel XXX nende relvakogu täiendamiseks.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida ekspertiisiobjekt püstol TT kabuuris, kaks padrunisalve, 120 padrunit, padrunikest kuuliga (1 pakk), mis asuvad XXX ja XXX. 3. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Jüri Alevi kaitsjatasust 232,40 eurot ja sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Jüri Alevilt menetluskuluna riigituludesse:  tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot; 2

(6)  kaitsjatasu 695,20 eurot; sundraha 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Jüri Alevil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1553,20 (üks tuhat viissada viiskümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu
  1. kuupäevaks 11-ne kuu vältel vähemal 129,43 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 129,47 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700051181 ning selgituse “Jüri Alevi, otsus nr 1-20-5841, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde häirekeskuse kõnesalvestis (Pakendis JA4) ja vormikaamera video (Pakend VS1).
  3. Kannatanu T.A. (ik. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Jüri Alevi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jüri Alevit (Alevi) süüdistatakse selles, et tema 13.05.2020 ajavahemikus kell 00.00-00.09 XXX asuva eramu siseruumides ähvardas XXX T.A. tapmisega ja tulistas vähemalt kahel korral püstolist TT nr. XXX kaliibriga 7,62x25 seintesse. T.A. jaoks kujutas selline tegevus reaalset ohtu tema elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Jüri Alevi oli tulirelva käitlemise ajal alkoholijoobes. Sellega pani Jüri Alevi toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse Jüri Alevit selles, et tema olles Tartu Maakohtu 19.04.2010 otsusega karistatud kriminaalasjas nr. 1-09-4010

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises käitles 13.05.2020 omamata Relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvaluba ja relvasoetamise luba, tulirelva ja laskemoona. Jüri Alevi tulistas XXX eramus vähemalt kahel 3

(6)korral eeluurimise käigus seni tuvastamata ajal ja kohas soetatud püstolist TT nr. XXX maja seintesse ja käitles püstolit TT nr. XXX alates eeluurimise käigus tuvastamata ajast kuni kinnipidamiseni 13.05.2020. Veel omandas kahtlustatav eeluurimise käigus seni tuvastamata ajal ja kohas ning käitles eeluurimise käigus tuvastamata ajast alates kuni 14.05.2020 läbiotsimiseni tulirelva püstolit Drulov kaliiber .22 LR nr XXX, 59 püstolipadrunit kaliibriga 7,62x25, 66 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR, millest 1 ei moodusta pihtamislaengu puudumise tõttu laskemoona osa, 16 püstolipadrunit kaliibriga 9x18 ja 19 püstolipadrunit kaliibriga 6,35x16 (.25 ACP). Sellega pani Jüri Alevi toime

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kokkuleppe sisu

§ 120

lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Jüri Alevile karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 418

lg 2 p 1 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Jüri Alevile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Jüri Alevile 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.05.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Jüri Alevi ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 3 alusel on Jüri Alevi kohustatud mitte omama, kandma ja kasutama relva.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Jüri Alevi kohustatud peale vanglast vabanemist 1 kuu jooksul pöörduma psühhiaatri poole ning alluma alkoholsõltuvuse ravile, millega Jüri Alevi annab kokkuleppe sõlmimisega eelneva nõusoleku.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Jüri Alevi kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 68

lg 1 alusel koheselt ärakantava karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.06.2020 alates tema kinnipidamisest. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Eve Laine tasu Jüri Alevile osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 86,40 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anne Vissak tasu Jüri Alevile osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 517,20 eurot (81,60+108,00+135,60+43,20+148,80), millele lisanduvad kaitsjakulud kohtumenetluses, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil tulirelvaekspertiisi (akt nr XXX) kulu 420 eurot (tl 76) ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäär summas 876 eurot. Arvestades asjaolu Jüri Alevi reaalse sissetuleku puudumist käesoleval ajal enne vanglast vabanemist ja resotsialiseerimise väljavaateid tuleb kaitsjatasust 200 eurot ja sundrahast 50%, so 438 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud ära tasuda 12 4

(6)(kaheteist) kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Jüri Alevit tasuma iga kuu 10. kuupäevaks menetluskuludest võrdse osamakse. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jüri Alevi aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jüri Alevi süüdi tunnistada

§ 120

lg 1 ja

§ 418lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jüri Alevi menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 636 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 291,60 eurot, tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). Jüri Alevi avaldas, et tal ei ole kohe võimalik kõiki menetluskulusid tasuda ning taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et menetluskulude täies mahus ja korraga hüvitamine käib Jüri Alevile, arvestades seda, et ta on alates käesoleva aasta juunikuust viibinud vahi all, enne mida oli tema XXX ning kuna tal tuleb käesoleva otsuse alusel jääda veel lühiajaliselt kinnipidamisasutusse kohesele ärakandmisele kuuluva karistusosa lõpuni kandmiseks, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel Jüri Alevi kaitsjatasust kokkuleppes märgitud 200 eurot ja ka kokkuleppes kajastamata kaitsjatasu 32,40 eurot, ning sundrahast poole, s.o 438 eurot riigi kanda ja annab talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulu kokku 1553,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(6)Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.