järgi, lühimenetluses Süüdistatav J S, Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx kodanik, emakeel – xxxx; xxxx; S OÜ, xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 14.08.2006 Tartu Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 15000 krooni, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks; 19.09.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; 04.12.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 2 alusel vangistusega 7 kuud, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, mis asendatud 1330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; 10.10.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
alusel rahalise karistusega 480 eurot; 23.02.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; Väärteokorras korduvalt karistatud. Tõkend – ei ole kohaldatud. Avalikul kohtuistungil, 03.11.2015 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 3 ja
lg 1 kohus O T S U S T A S: J S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, s.o 4 kuu võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust, mille kandmisest J S
Katseaja alguseks lugeda 11.11.2015.
Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada J S viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulu Välja mõista J SLT riigituludesse kriminaalmenetluse kulu - 585,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulu summas 585,00 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul, tasudes alates detsembrist 2015 igakuiselt vähemalt 48,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.11.
II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused 03.11.2015 toimunud kohtuistungil tunnistas J S end süüdi täies mahus ja kahetses toimepandut ning jäi oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses, ega soovinud enda ristküsitlemist kohtuistungil. Kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt oli J S oma kodus xxxx tarvitanud alkoholi. Tema tuttav L L avaldas soovi sõita koju J S emale kuuluva sõidukiga xxxx. Kuna auto küll käivitus, kuid ei hakanud liikuma, siis palus L L J S abi sõiduki ülevaatamiseks. J S istus rooli, sõitis hoovist välja tänava otsa ja siis hoovi tagasi, kokku umbes 300 meetrit. Olles tagasi oma maja juures saabus politseipatrull, J S toimetati politseijaoskonda, kus tal tuvastati alkoholijoove /tl 17-18/. Tunnistajate L L (L), D D ja A V ütlused tõendavad süüteoepisoodi, sealhulgas J S kinnipidamise ja joobe tuvastamise asjaolusid /tl 10-16/. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: • Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 29.05.2015 (koos mõõtevahendi taatlustunnistusega) ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millega J Sl tuvastati joove 1,15 mg/l /tl 4-6/; • Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 29.05.2015 /tl 7/; • J S isikusamasuse tuvastamise protokoll 29.05.2015 /tl 3/. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku.
Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et J S, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit. Hinnates uuritud tõendeid, s.o nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et need moodustavad ühtse loogilise terviku, mis tõendab täies mahus J Sle esitatud süüdistust ning et esinevad temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on tuvastanud, et J S tegutses süüteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Süüteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning J S pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 3 Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ja üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel olles asunud klassikalise ehk süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel ja karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures on vangistust põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. üüdlase isik on määrava tähtsusega karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamisel või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Karistuse üldpreventiivne eesmärk ja õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventatsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et J S tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatava karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. J Sle süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. J S on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärteokorras karistatud korduvalt.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas karistada J St rahalise karistusega, kuna temale varem kriminaalkorras mõistetud rahaline karistus ning varasemad väärteotrahvid ei ole avaldanud piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning annavad tunnistust sellest, et isikul on raskusi õiguskorrast kinnipidamisega. Kohus peab rahalist karistust liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes. Reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja J S isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja süüdistatava isikut, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes J S allutamisega käitumiskontrollile. Tingimuslikku karistusest vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamiseta ei ole 4 võimalik kohaldada, kuna vastavalt
lg 6 sätestatule ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist isiku suhtes, keda on varem karistatud vangistusega. Kohus peab põhjendatuks ka kohaldada J S suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Võimalik töökoha kaotus ei ole ilmselgelt selliseks erandlikuks asjaoluks. Kohus on seisukohal, et J S pidanuks juhtimisõigusest ilmajäämise ja sellega kaasneva töökoha kaotuse võimalikule ohule mõtlema enne, kui joobeseisundis sõidukit juhtima asus. Samas, arvestades J S isikut ning asjaolu, et tema viimasest kriminaalkaristusest mootorsõiduki joobes juhtimise eest on möödunud enam kui 3,5 aastat, peab kohus prokuröri poolt taotletud lisakaristuse tähtaega 1 aasta ilmselgelt liiga pikaks ning lähtudes muuhulgas kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab piisavaks mõjutusvahendiks kohaldada J S suhtes juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks. Kohus märgib, et
lg 1 p 1 võimaldab lisakaristusena kohtu poolt juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo puhul kuni kolmeks aastaks, seega kohaldamisele kuuluv lisakaristus pikkusega 7 kuud on kohtu hinnangul piisavalt leebe arvestades toimepandud teo ühiskonnaohtlikkust ning J S isikut. IV Kohtukulude arvestus KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suuruseks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot.
lg 1 alusel arvestab kohus süüdlase perekondlikku ja majanduslikku seisundit ning võimaldab J Sl tasuda menetluskulud ositi igakuiste osamaksetena kaheteistkümne kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.