Obsah (8)

§ 204§ 115§ 30§ 123§ 55§ 19§ 29§ 120

4-20-4224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2020. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4224 Kohtunik Piia Jaakso

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Tarmo Pihlak tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Tarmo Pihlakule ja PPA Lääne prefektuurile.
2. Rahatrahv Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 26.09.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,20,001229 /VTT tl 4/ karistati Tarmo Pihlakut järgmise rikkumise eest – 26.09.
3. a kell 14.10 1 4-20-4224 juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 km+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h. ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p
4. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
5. Tarmo Pihlakt karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Menetlusnormid. Kohtuväline menetleja leidis, et 11.10.2020 on kaebuse esitanud selleks mitte õigustatud isik. Kaebuse lõppu on märgitud kaebuse esitajaks Tarmo Pihlak ning märkeks allkirjastatud digitaalselt. Digitaalallkirjade kinnituslehelt aga on näha, et dokumendi on allkirjastanud K. P.. K. P. ei ole esitanud tunnistust, et tema näol oleks tegemist akrediteeritud kaistjaga. Seadusest tulenevalt on menetlusosalised menetlusalune isik ja tema kaitsja ja vaid neil on õigus kaebus esitada. Kuivõrd kaebuse on esitanud selleks mitte õigustatud isik, siis palun kohtul jätta kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohus tegi 23.10.2020 määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, kuna kaebus ei vastanud

§ 115

nõuetele ja andis kaebuse esitaja poolt allkirjastatud kaebuse või volikirja esitamiseks aega kuni

1. oktoobrini
2. 27.10.2020 saabus kohtusse 11.10.2020 esitatud kaebus kiirmenetluse otsusele nr 2570,20,001229 kohta, mis oli Tarmo Pihlaku poolt allkirjastatud /tl 17-19/. Kohus leiab, et 11.10.2020 esitatud kaebuse kaaskirjast on näha, et soov on olnud esitada kaebus Tarmo Pihlaku poolt, kuid T.Pihlaku poolt kaebuse digiallkirjastamist takistasid tehnilised probleemid. T.Pihlak on kaebuses esinenud puuduse tähtaegselt kõrvaldanud. Kaebus. T.Pihlak selgitab esitatud kaebuses /tl 3-5/, et ei vaidlusta kiiruse ületamist. Ta on täiel määral saanud aru oma teo raskusest ning avaldab siirast ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja möönab, et 50 km/h alas sõitmine kiirusega 78 km/h ei ole lubatav ning kinnitab, et selline kiiruseületamine ei ole mitte tema tavapärane juhtimisstiil vaid selline kiiruseületus oli vaid hetkeline ning tingitud tähelepanu hajumisest. Kaebuse esitaja möönab ka seda, et määratud karistus on kooskõlas varasema kohtutes välja kujunenud praktikaga, mille kohaselt on karistuse määramise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, ning arvestada tuleb nii karistust kergendavate kui ka raskendavate asjaoludega. Tarmo Pihlaku kaasuses ei ole tuvastatud ühtegi karistust raskendavat asjaolu, küll aga on kergendava asjaoluna käsitletav kaebuse esitaja siiras kahetsus. Kaebuse esitajat ei ole varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest ning ta ei oma ka muid kehtivaid karistusi. Kaebuse esitaja soovib siinkohal rõhutada, et Riigikohus on märkinud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid sealhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb karistuse määramisel silmas pidada karistamise eesmärke. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb prognoosida, milline karistus on efektiivseim mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb süüdlase isikut. Käesoleval hetkel puudub vaidlus isiku süü osas, kaebuse esitaja on oma tegu tunnistanud, selgitanud, et rikkumine ei olnud tahtlik ja avaldanud ka siirast kahetsust. Arvestades kaebuse esitaja isikut, varasemate karistuste puudumist, süü suurust ja muid teo asjaolusid puudub alus arvata, et Tarmo Pihlak võiks jätkata süütegude toimepanemist. Ta on teinud oma rikkumisest järeldused, kahetseb seda ning tema näol puudub igasugune tulevane oht õiguskorrale. Kohtud on valdavalt seisukohal, et karistamise esmane eesmärk on isiku mõjutamine ja suunamine õiguskuulekale käitumisele. Tarmo Pihlaku puhul ei ole alust arvata, et tema edasine käitumine ei ole õiguskuulekas ning tekkinud olukord on avaldanud piisavat mõju tema edasisele liikluskäitumisele. 2 4-20-4224 Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema puhul on tegemist isikuga kelle osas võiks kohus kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 alusel kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Alternatiivselt palub rahatrahvi vähendamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele /tl 14/, et menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on asjaoluga, et kiiruse ületamise näol ei ole tegemist vähetähtsa rikkumisega. Rikkumine pandi toime asulasisesel teel päevasel ajal. Menetlusalune isik pani toime teo, millega kaudselt seadis ohtu nii ise enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik enda poolt antud ütlustes kahetsust avaldanud ei ole. Kuivõrd menetlusalune isik on süüd tunnistanud ja varasemad rikkumised puudusid määrati karistuseks rahatrahv alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 17 pöördel, tl 14/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 55

lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused

§ 19

järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsusel /VTT tl 5/ on T.Pihlak omakäelise allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega, õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist, ja seda, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Tarmo Pihlak on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -menetlusaluse isiku Tarmo Pihlak ütlused /tl 5/, kus on selgitanud, et ilm oli ilus ja kiirus ei tundunud kõrge. Meelega ei ületanud kiirust; -videosalvestis „vta 257020001229 KIA reg nr xxx kiirus“ ja fototabel /tl 2-3/. Videosalvestiselt on näha, et kell 14.10.30 on T.Pihlaku auto kiirus 78+-3 km/h. Kiirust on mõõdetud Keila-Haapsalu maantee

1. km, mis asub xxx asulas. Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Tarmo Pihlak sõitis mootorsõidukiga asulasisesel teel ületades seal lubatud sõidukiirust, milleks on LS § 15 lg 1 p 2 alusel 50 km/h, mitte vähem kui 25 km/h. Sellega on ta toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg
2. Kohus leiab, et Tarmo Pihlak on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Kui T.Pihlak mootorsõiduki juhina ei jälginud kui kiiresti ta sõidab, siis pidas ta võimalikuks, et ta sõidab lubatud sõidukiirusest kiiremini ja möönis seda. Kohus leiab, et kui sõidetakse 50ne alas kiirusega 75 km/h, on see juhile arusaadav, sest sellise kiiruse ületamise puhul liigub mootorsõiduk sedavõrd palju lubatud kiirusest kiiremini, et see ei saa jääda juhile märkamatuks. 3 4-20-4224 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Tarmo Pihlak on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Tarmo Pihlak poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

T.Pihlak on taotlenud, et kohus lõpetaks väärteomenetluse

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-107-05 punktis 10 selgitanud, et

§ 30

lg 1 alusel võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kui isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et olukorras, kus T.Pihlak ületas tahtlikult asulas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, ei ole alust rääkida vähesest süüst. T.Pihlak on karistamata isik ja see asjaolu saaks olla üks argument, mis annab põhjuse kaaluda menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on eelviidatud lahendis aga selgelt öelnud, et kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Tarmo Pihlak puhul on tuvastatud. Tarmo Pihlak on ületanud lubatud sõidukiirust asulasisesel teel, on tahtlikult toime pannud ühe liiklusnormi rikkumise, on ületanud lubatud sõidukiirust poole võrra. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tarmo Pihlak on karistamata isik. Karistuse mõistmisel on oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine, tuleb arvestada, et liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohus jätab T.Pihlaku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 2, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4