KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2020.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8991 (20244000500) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpi
§§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 209 lg 2 p 1, 5 tunnustel.
§ 202
lg 2 p 1 alusel kohustada X hüvitama kannatanule X tekitatud kahju summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, millise kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
§ 202
lg 2 p 1 alusel kohustada X hüvitama kannatanule X tekitatud kahju summas 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) eurot, millise kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
§ 202
lg 2 p 7 alusel muu asjakohase kohustusena kohustada X jätkama ettenähtud nõustamisteenuseid. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas
§ 202lg 6 järgi.
Määrus saata täitmiseks X ja teadmiseks kannatanutele ning vanemprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras
§ 385p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 1
(4)Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles X on esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 5 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega avalikkuse poole pöördudes, mis seisnes selles, et tema, omamata arvutiprotsessorit Intel Core I7 9700K ja soovimata seadet üle anda, pakkus 20.03.2020 www.okidoki.ee veebikeskonnas, kasutajanimega „X “, müügiks olematut arvutiprotsessorit Intel Core I7 9700K hinnaga 238 eurot. Arvutiprotsessorit soovis osta X , kes 20.03.2020 X tegi ka ülekande X Swedbank kontole nr X summas 238 eurot. Kasutaja „X “ lubas hiljemalt 26.03.2020 või 27.03.2020 arvutiprotsessori välja saata. Arvutiprotsessorit X kätte pole saanud. X viis X u eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav seade, ta saadab arvutiprotsessori ostjale 26.03.2020-27.03.2020 jooksul ning eksimuses X kandis 20.03.2020 X poolt antud pangakontole 238 eurot. X ei saatnud X arvutiprotsessorit Intel Core I7 9700K, tekitades X varalist kahju 238 eurot. Samuti kahtlustatakse X KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega avalikkuse poole pöördudes isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, mis seisnes selles, et tema, omamata videokaardi Gtx 1080 zaotac mini 8gb ja soovimata seadet üle anda, pakkus 22.05.2020 www.okidoki.ee veebikeskonnas, kasutajanimega „X “, müügiks olematut videokaardi seadet Gtx 1080 zaotac mini 8gb hinnaga 225 eurot. Videokaarti soovis osta X , kes 22.05.2020 15:30 ajal X tegi ka ülekande X Swedbank kontole nr. X summas 225 eurot. Eeluurimise käigus on selgunud, et kasutaja „X “ looja ja selle kasutaja oli X. X suhtles müüjaga läbi e-posti: X . 23.05.2020 sai X meili, et kasutaja „X “ on blokeeritud veebikeskkonnast www.okidoki.ee pettuse kahtluse tõttu. X kontakteerus müüjaga ja müüja teatas, et kaupa pole posti pandud ja raha kantakse X järgmisel päeval tagasi. X viis X eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav seade, ta saadab videokaardi ostjale peale raha saamist ning eksimuses X kandis 22.05.2020 X poolt antud pangakontole 225 eurot. X ei saatnud X videokaardi seadet ega maksnud raha tagasi, tekitades X varalist kahju 225 eurot. KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis vanemprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlust käesolevas kriminaalasjas on võimalik lõpetada
§ 202
alusel.
§ 202
kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks. Kohustusteks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse, teha üldkasulikku tööd või läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. X on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, ta on toime pannud teise astme kuriteod, milles ta enda süüd tunnistab, kahetseb ja on avaldanud valmisolekut tekitatud kahjud hüvitada. Samuti on isik andnud ütlusi toimepanemise asjaolude kohta. Kuigi tegemist on 2 episoodiga, mis on toime pandud 2-kuulise vahega, on siiski tegemist oli 2 üksikjuhtumiga, mis oma olemuselt on sarnased. X käitumises puudub ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad kahtlustataval kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti puuduvad X tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X ei ole takistanud ka eeluurimise läbiviimist. Prokurör on jõudnud järeldusele, et üld- ja eripreventiivsetest vajadusest ei ole X kriminaalkorras karistamine vajalik. 2
(4)Arvestades seda, et X käesoleval hetkel tööl ei käi ja on töötuna arvel, vajab ise abi, siis on põhjendatud ja piisav, kui X määrata kohustus tasuda kannatanutele tekitatud kahju summas 238 eurot 20.03.2020 episoodis ja 225 eurot 22.05.2020 episoodis. Kahtlustatavale X on selgitatud
§ 202lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi.
X on andnud nõusoleku kriminaalasja nr 20244000500 lõpetamise taotluse esitamiseks kohtule ning on väljendanud valmisolekut kohustusena hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ning jätkata ettenähtud nõustamisteenuseid muu asjakohase kohustusena. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel
§ 202sätteid kohaldades.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, siis uuendatakse kriminaalasjas menetlus
§ 202lg 6 alusel ning menetlust jätkatakse.
Juhindudes
§ 202lg 1, 2, § 274 lg 5 vanemkonnaprokurör taotleb: 1.
Lõpetada kriminaalasjas nr 20244000500 kriminaalmenetlus. 2. Kohustada X (isikukood X): 2.1
§ 202
lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule X () kahju summas 225 eurot, millise täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.2
§ 202
lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule X kahju summas 238 eurot, millise täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.3
§ 202
lg 2 p 7 alusel muu asjakohase kohustusena jätkata ettenähtud nõustamisteenuseid. Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
§ 202
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
§ 202
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, ta on toime pannud teise astme kuriteod, milles ta enda süüd tunnistab, kahetseb ja on avaldanud valmisolekut tekitatud kahjud hüvitada. Samuti on 3
(4)isik andnud ütlusi toimepanemise asjaolude kohta. Kuigi tegemist on 2 episoodiga, mis on toime pandud 2-kuulise vahega, on siiski tegemist oli 2 üksikjuhtumiga, mis oma olemuselt on sarnased. X käitumises puudub ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad kahtlustataval kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti puuduvad X tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. X ei ole takistanud ka eeluurimise läbiviimist. Arvestades kõik eeltoodut nõustub kohus nõustub prokuröri järeldusega, et üld- ja eripreventiivsetest vajadusest ei ole X kriminaalkorras karistamine vajalik. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning antud kriminaalasja arvestades on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Nagu ülalpool märgitud, on süüdistatav on andnud nõusoleku hüvitada kannatanutele tekitatud kahju ning jätkama ettenähtud nõustamisteenuseid muu asjakohase kohustusena. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X kohustuse tasuda viie kuu jooksul kannatanule X kahju summas 225 eurot ja kannatanule X kahju summas 238 eurot ning muu asjakohase kohustusena jätkata ettenähtud nõustamisteenuseid. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus
§ 202lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4
(4)