← Eesti

2-19-8592/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8592 Kohtuasi CC hagi YY vastu põhivõla, intressi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY
  5. detsembri
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Kinnitada CC ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-8592 järgmistel tingimustel: 1.
  8. YY kohustub tasuma CC-le 167 174 eurot 40 senti järgmiste osamaksena: -
  9. detsembril 2020 40 000 eurot; -
  10. jaanuaril 2021 25 000 eurot; -
  11. veebruaril 2021 102 174 eurot 40 senti. 1.
  12. Raha tuleb üle kanda QQ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. 1.
  13. Maksete tasumisega viivitamise korral on CC-l õigus nõuda tähtajaks tasumata summalt 8% viivist päevas. 1.
  14. CC loobub käesoleva kompromissi punktis 1.
  15. nimetatud summat ületavas osas kõigist tsiviilasjas nr 2-19-8592 YY vastu esitatud rahalistest nõuetest.
  16. Tühistada Harju Maakohtu
  17. novembri
  18. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  19. novembri
  20. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8592 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  21. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. 2-19-8592
  22. Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 900 eurot, ja kanda see OÜ Advokaadibüroo Barrister pangakontole nr EE
  23. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  24. CC (hageja) esitas
  25. juunil 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 127 864 eurot 30 senti, intressi 20 323 eurot 8 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 9976 eurot 92 senti ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
  26. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  27. Harju Maakohus rahuldas
  28. novembri
  29. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 127 864 eurot 30 senti, intressi 20 309 eurot 15 senti,
  30. juuni
  31. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8771 eurot 84 senti ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Hagi jäi rahuldamata osas, milles hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivist 1205 eurot 8 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda.
  32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  33. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. 2 2-19-8592
  34. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  35. novembril 2020 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas intressinõude, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas samas ulatuses viivisenõude. Menetluskulud jäid kostja kanda.
  36. Hageja ja kostja esitasid
  37. novembril 2020 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi, milles palusid selle kohtul kinnitada, tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused, tagastada kostjale pool kostja tasutud riigilõivust ning lõpetada tsiviilasja menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 645 lg 1 ja § 670 lg 4 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  39. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  40. Praeguses asjas vaidlesid pooled laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõude üle. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks
  41. novembri
  42. a otsusega välja põhivõla 127 864 eurot 30 senti, viivise 29 080 eurot 99 senti ja alates
  43. juunist 2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni põhivõlalt (127 864 eurot 30 senti) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale osamaksetena kokku 167 174 eurot 40 senti ning osamaksete tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt 8% viivist päevas. Hageja loobus kokkulepitud summat ületavas osas kõigist praeguses tsiviilasjas kostja vastu esitatud rahalistest nõuetest. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
  44. Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
  45. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
  46. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
  47. Tööjaotusplaani p 15 alusel asendab
  48. kohtukoosseisu põhiliiget kohtunik Kaija Kaijaneni kohtunik Vallo Kariler. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Vallo Kariler, Vahur-Peeter Liin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.