7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
8. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Elisa Teleteenused AS esitas 13.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. V.lt (võlgnikult) 275,84 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 13.05.2020 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri. Samuti kohustas kohus tasuma hagejat täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei olnud kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 27.05.2020 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. 29.05.2020 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 27.08.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (28.09.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult
alusel on täidetud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.04.2016 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, seadmete rendi- ja müügilepingu nr XXX. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 159,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 99,31 eurot, jooksev viivis alates 28.05.2020 0,05% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude 159,79 euro täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja põhivõlgnevuse 159,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 99,31 eurot (periood 01.01.2017-27.05.2020), põhinõudelt 159,79 eurolt jooksva viivise 0,05% päevas alates 28.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 375 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot (hageja poolt tasutud 13.12.2019) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot (hageja poolt tasutud 27.05.2020) ning õigusabikulu summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 375 eurot hageja kasuks välja.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.