Obsah (11)

§ 172§ 477§ 663§ 662§ 667§ 32§ 33§ 3401§ 180§ 199§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14754 Ko

) § 33 lõigetele 1 ja 3 märkides, et puudutatud isik ei ole küll tõendite esitamisele vastu vaielnud, kuid dokumentide sisu peab olema arusaadav ka kohtule, et veenduda, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud. Kohus jättis tähelepanuta kõik avaldaja esitatud võõrkeelsed kirjavahetused, sõnumid ning teate politseile, kuna nende sisu ei ole kohtule arusaadav.

1. 17.02.2020 menetlusdokumendi lisa pealkirjaga „13.08.2019 haiguslugu“ sisust nähtub, et tegemist on 13.02.2019 toimunud esmase pöördumisega arsti poole seoses ärevushäiretega ning patsiendile on välja kirjutatud ravimid. Samale menetlusdokumendile on lisatud 28.08.2019 lõplik kliiniline diagnoos, millest nähtub, et patsient on pöördunud plaaniliselt arsti poole; 30.09.2019 haiguslugu, millest nähtub, et patsient on pöördunud arsti poole telefoni teel kerge depressiooniga kordusretsepti saamiseks ning 11.02.2020 haiguslugu, mille esimesest leheküljest nähtub, et patsient on pöördunud arsti poole kerge depressiooniga telefoni teel kordusretsepti saamiseks. Sama dokumendi teine lehekülg ei haaku sisult esimese leheküljega ja on ilmselt mõne teise haigusjuhtumi osa. Esitatud tõenditest nähtub, et pingelise olukorra ja pereprobleemide tõttu on avaldajal diagnoositud kerge depressioon. Avaldaja ärakuulamisel 3 2-19-14754 selgus, et lisaks väidetavale moraalsele vägivallale ja solvangutele avaldaja aadressil, on avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste sõnavahetuste põhjuseks vaidlused vara, elatise mittemaksmise ja lastega suhtlemise korraldamise üle. Seega ei saa esitatud haiguslugudest üheselt järeldada, et avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on temale puudutatud isiku poolt saadetud väidetav räige sõim, ähvardused ja roppused.
2. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik kõndis terve eelmise õhtu ja öö vastu 28.08.2019 ümber maja ning saatis avaldajale solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Avaldaja 28.08.2019 haigusjuhtumiga on tõendatud, et puudutatud isiku käitumine põhjustas avaldajal hommikul paanikahoo ja teadvuse kaotuse, mistõttu kutsuti avaldajale kiirabi. Avaldaja on esile toonud, et 12.10.2019 terroriseeris puudutatud isik avaldajat telefoni teel. Tõendina on esitatud telefonikõnede väljavõte. Nimetatud väljavõttest nähtub, et ajavahemikul kella 10.43-st kuni kella 11.49-ni on tehtud 4 kõnet ning õhtul kaks kõnet. Olenevalt kõnede sisust võib kuut kõnet päevas pidada häirivaks, seda eriti olukorras, kus pooltevahelised suhted on konfliktsed.
3. Avaldaja tõi esile, et puudutatud isik rikkus avaldaja kasutusse kuuluvate autode väliskülgi, mille tõttu oli avaldaja sunnitud ühe sõidukitest võõrandama ja teise paigaldama tasulisse parklasse. Puudutatud isik ei eitanud auto kahjustamist, kuid väitis, et see on tema auto. Avaldusele lisatud fotodelt on küll näha, et kaks erinevat autot on saanud kahjustada, kuid piltidelt ei nähtu autode registreerimisnumbreid ja neid ei ole esiletoodud ka avalduses, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kelle omandisse autod sündmuste toimumise ajal kuulusid ja kes oli nende autode kasutajaks. Maanteeameti liiklusregistri e-päringust nähtub, et seisuga 30.03.2020 ei ole avaldaja omandis ühtegi autot ning ta on ainult ühe auto, s.o Nissan QASHQAI reg/nrga CCCCCC, kasutajaks. Nimetatud auto aga soetati 21.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt peale augustis toimunud sündmuseid. Seega ei ole tõendatud, et kahju said avaldaja omandis või avaldaja kasutuses olnud autod.
4. Mööbli lõhkumist puudutatud isik omaks ei võtnud ja ka avaldaja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud, mistõttu väide mööbli lõhkumisest on paljasõnaline.
5. Avaldaja korteris VVV tänaval käis puudutatud isik enda sõnul viimati 2019 augustis. Avaldaja väited, et puudutatud isik on käinud avaldaja elukohas VVV tänaval ka hiljem, on tõendamata.
6. Kuivõrd menetlusosalisteks ei ole avaldaja lapsed ega puudutatud isiku elukaaslane, jättis kohus tähelepanuta järgmised asjasse mittepuutuvad tõendid: TT 07.09.2019 ja 10.09.2019 haigusjuhtumid ning tõend, et puudutatud isiku elukaaslane on vaadanud avaldaja terviseandmeid. Samuti jättis kohus tähelepanuta kriminaalasjad nr 16231501549 ja 19231501612, kuna need ei tõenda puudutatud isiku vägivaldsust avaldaja suhtes.
7. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et puudutatud isiku käitumist ööl vastu 28.08.2019 ning 12.10.2019 toimunud helistamisi võib pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lõike 1 teise lause mõttes. Muid ebaviisakaid, solvavaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud isiku poolt avaldaja kohta, ei ole avaldaja tõendanud. Samuti on tõendamata avaldajale kuulunud või tema kasutuses olnud autode ja mööbli lõhkumine ning see, et puudutatud isik on peale
8. a augustikuud käinud avaldaja elukohas või selle läheduses.
9. Lähenemiskeelu kohaldamine nimetatud kahe episoodi tõttu ei ole aga proportsionaalne abinõu. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 4 2-19-14754 17.

§ 172lõike 1 esimese lause alusel jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud. Puudutatud isik võttis ärakuulamisest osa isiklikult ning muid menetlustoiminguid ei ole ta käesolevas asjas teinud. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Maakohtu määrus on vastuolus VÕS § 1055 lõikes 1 ja

§ 477lõikes 7 sätestatuga.

Kohus jättis lahendi tegemisel tähelepanuta avaldaja esitatud tõendid ja selgitused ning lähtus puudutatud isiku tõendamata väidetest.

1. Kohus heitis avaldajale ette, et ta ei ole tõlkinud puudutatud isiku sõnumeid. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku poolt Viberi kaudu saadetud sõnumid on mittetõlgitavad, kuna eesti keeles ei ole need väljendatavad. Enamus sõnumeid on ropp venekeelne vanglažargoon, mis ei ole eesti keelde tõlgitav. Kõnealused sõnumid on seksuaalsed ja vägivallaga ähvardavad. Selliste kirjade tõlkimine on keeruline ja häiriv. Määruskaebuses on toodud näide 14.03.2020 kirjade tõlkest. Eriti aktiivseks läks puudutatud isiku poolt ähvardamine ja mõnitamine peale maakohtu määruse kättesaamist. Kaebaja esitab uue tõendina 13.04.2020 kirjad.
2. Maakohus leidis, et avaldaja on vääralt tõlgendanud ja tõendanud oma tervislikku seisundit. Avaldaja on depressioonis ja tal esinevad ärevushäired. Avaldaja ei suuda seoses närvilisusega oma tegevusi juhtida. Seda kõike avaldaja perearst teab ja avaldaja ei pea igakordselt perearsti või eriarsti vastuvõtule minema. Avaldaja kasvatab kolme last, puudutatud isik elatist ei maksa (võlgnevus ca 22 tuhat eurot) ning ajutisel haiguslehel viibimine vähendab oluliselt avaldaja toimetulekut ja laste ülalpidamist. Kohus kontrollis avaldaja digilugu ja avaldaja esitatud epikriise ja leidis, et avaldajal on kerge depressioon, kuid see ei ole aluseks puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu seadmiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on suure majandusliku, psüühilise ja vaimse surve all, mis on tingitud puudutatud isiku tegevusest ja kuna avaldaja on pere ainuke toitja, ei saa ta lubada eriarstiabi või ravi.
3. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi vastuväidet, selgitust ega tõendit, mis kinnitaksid ärakuulamisel väidetut. Mh ei ole tõendatud väide, et avaldaja lõi ta korterist/kodust välja. Abikaasade vahel oli sõlmitud
4. a abieluvaraleping, millega jäi kõnealune korter avaldaja omandisse, avaldaja võttis üle korteriga seotud laenulepingu, tasus elusasemega seotud kulud. Peale abieluvaralepingu sõlmimist jäi puudutatud isik töötuks ja keeldus avaldajat toetamast. Poolte abielu lahutati, kuid puudutatud isik elas avaldaja eluruumis tasuta kuni
5. Puudutatud isiku pidevad mõnitamised, joomingud, tasuta avaldaja kulul elamine ja skandaalid viisid avaldaja olukorda, kus ta palus puudutatud isikul korterist lahkuda. Puudutatud isik kolis ajutiselt oma ema juurde, kuid jätkas pidevalt avaldaja ja laste terroriseerimist. Puudutatud isik nõudis lastelt korteri võtmed ja tuli avaldaja koju ette teatamata ning reeglina alkoholijoobes. Kohus isegi ei kontrollinud ega ei küsinud avaldajalt ärakuulamisel, millised on tema väited puudutatud isiku esitatud väidetele.
6. Kohus leidis, et avaldaja ei tõendanud vara rikkumist ja kahjustamist. Avaldaja oli kohtule esitanud tõendid, et puudutatud isik teadlikult ja tahtlikult kriipis/rikkus kaks avaldajale kuulunud autot: KIA SPORTAGE, reg/nr-ga VVVVVV ja Nissan JUKE, reg/nr-ga TTTTTT. Avalduses märkis avaldaja täpselt, millal puudutatud isik vara rikkus (augustis ja septembris 2019). Kohus jättis kontrollimata, kas avaldajale need autod sel ajal üldse kuulusid. Avalikult kättesaadavast autoregistrist on näha, et omaniku vahetus toimus Nissan JUKE puhul 5 2-19-14754 24.09.2019 ja KIA SPORTAGE puhul 05.11.
7. Kohus, rikkudes

§ 477lõiget 7, ei selgitanud välja nimetatud sõidukite omandi kuuluvust.

1. Lisaks rikkus puudutatud isik avaldaja poja ID-kaardi, millise asjaolu jättis kohus tähelepanuta.
2. Avaldaja palub tühistada määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna avaldaja peab üksinda kasvatama ja ülal pidama kahte alaealist ja ühte täiskasvanud puudega last, on selline koormis avaldajale majanduslikult väga raske kanda. Menetlusosaliste seisukohad
3. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31.03.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 29. Esmalt otsustab kolleegium kaebaja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise.

§ 662

lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 667

lõike 3 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab

§ 667

lõike 3 alusel tsiviilasja materjalidesse määruskaebusele lisatud väljavõtte puudutatud isiku sõnumitest avaldajale. 30. Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohus jättis ebaõigesti avaldaja väited ja tõendid tähelepanuta (mh rikkus

§ 477lõikes 7 sätestatut) ning lähtus puudutatud isiku tõendamata väidetest.

Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi, hinnanud vääralt tõendeid ja jätnud asjas tähtsust omavad väited või tõendid põhjendusteta tähelepanuta. 31. Esmalt leiab avaldaja, et kohus heitis ebaõigesti avaldajale ette asjas tõendina esitatud puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud sõnumite tõlkimata jätmist.

§ 32

lõikest 1 tuleneb, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

§ 33

lõike 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, v.a juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Sama paragrahvi kolmanda lõike 3 järgi võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata. Avaldaja märgib kaebuses, et teavitas kohut, et puudutatud isiku poolt rakenduse Viber kaudu saadetud sõnumid on mittetõlgitavad, kuna enamus sõnumeid on ropp venekeelne vanglažargoon, mis ei ole eesti keelde tõlgitav. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kolmel korral – nii 01.10.2019, 6 2-19-14754 11.10.2019 kui ka 17.10.2019 puuduste kõrvaldamise määrustes – juhtinud avaldaja tähelepanu venekeelsete sõnumite tõlgete esitamise vajadusele ning lisaks ka hoiatanud, et tõlke tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus jätta tõendid tähelepanuta. Avaldaja on küll selgitanud 15.10.2019 menetlusdokumendis, et venekeelne tekst on oma ebasündsuse tõttu mittetõlgitav, mistõttu esitab avaldaja väljavõtted muutmata ja tõlkimata kujul. 16.03.2020 menetlusdokumendis on avaldaja täiendavalt märkinud, et kuna tegemist on venekeelse räige sõimu, ähvarduste ja roppustega, siis selle tõlkimine ei ole võimalik. 17.10.2019 puuduste kõrvaldamise määruses on maakohus täiendavalt vastuseks avaldaja 15.10.2019 menetlusdokumendis märgitule selgitanud, et kohtul puudub pädevus tõendeid tõlkida ja ka kohtutõlgid ei tee tõendite tõlget ning et tõlkimata tõendid jäetakse tähelepanuta ja selle tagajärjeks võib olla avalduse rahuldamata jätmine. 32. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eeltooduga andnud avaldajale selgelt teada võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamise vajadusest ning kohtu nõude täitmata jätmise tagajärgedest. Maakohus on täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ja andnud avaldajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks

§ 3401mõistes.

Kohus märkis ka selgelt, et kohtul endal puudub pädevus tõendeid tõlkida. Kuivõrd avaldaja osales menetluses lepingulise esindaja vahendusel, pidi avaldajale olema arusaadav, et kui ta tõendite tõlkeid ei esita, ei pruugi kohus neid tõendeid asja lahendamisel arvestada. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et kuigi vastaspool ei ole tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, on vajalik, et dokumendi sisu oleks ka kohtule arusaadav. Kohtul ei ole võimalik tõendit hinnata, kui selle sisu ei ole kohtule arusaadav. Kuivõrd tegemist on füüsiliste isikute vahelise eraelulise vaidlusega, puudub asjas ka selline avalik huvi, mis kohustaks kohut uurimisprintsiibist lähtuvalt ise tõendite tõlkimist korraldama. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult asja lahendamisel tähelepanuta kõik avaldaja esitatud võõrkeelsed kirjavahetused, sõnumid ja teate politseile. Kolleegium märgib täiendavalt, et juhul kui avaldajal ja/või tema esindajal ei oleks olnud võimalik (vastavate oskuste või soovi puudumise tõttu) ise tõendeid tõlkida, on alati võimalik lasta tõendid tõlkida professionaalsel tõlgil ja selleks rahaliste vahendite puudumisel taotleda

§ 180lõike 1 punkti 2 alusel menetlusabi menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks.

Kuivõrd avaldajal oli lepinguline esindaja, ei saa maakohtule ka ette heita menetlusabi taotlemise võimalusele viitamata jätmist.

1. Määruskaebuses on esitatud küll näitena maakohtule esitatud 14.03.2020 sõnumite tõlge ja täiendava tõendina kaebusele lisatud 13.04.2020 sõnumite tõlge, kuid üksnes nende kahe päeva sõnumite põhjal ei ole ringkonnakohtul piisavat alust nõustuda avaldajaga, et puudutatud isik häirib pidevalt ebasündsate ja ähvardavate sõnumite saatmise teel avaldaja elu sellisel määral, mis õigustaks puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu osaks oleva suhtlemiskeelu rakendamist.
2. Teiseks leiab avaldaja kaebuses, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on suure majandusliku, psüühilise ja vaimse surve all, mis on tingitud puudutatud isiku tegevusest ja kuna ta on pere ainuke toitja, ei saa ta lubada eriarstiabi või ravi. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et on vääralt tõlgendanud ja tõendanud oma tervislikku seisundit. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidluse all asjaolu, et avaldajal esineb kerge depressioon ja ärevushäired. Viidatu on tuvastanud ka maakohus. Kohus aga leidis, et kuivõrd avaldaja ärakuulamisel selgus, et avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste sõnavahetuste põhjuseks on ka vaidlused vara, elatise mittemaksmise ja lastega suhtlemise korraldamise üle, mis võivad samuti stressi ja sellega kaasnevat ärevust ja depressiooni tekitada, ei saa esitatud haiguslugudest üheselt järeldada, et avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on üksnes temale saadetud räige sõim, ähvardused ja roppused. Eeltoodust nähtuvalt ei ole maakohus märkinud, et avaldaja oleks ise vääralt tõlgendanud oma tervislikku seisundit, vaid kohus on tõendeid hinnates jõudnud 7 2-19-14754 järeldusele, et tõenditest ei saa teha selget järeldust, et avaldaja terviseseisundi halvenemise on põhjustanud puudutatud isiku poolt vaidlusaluste sõnumite saatmine.
3. Veel leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole kohtule esitanud ühtegi vastuväidet, selgitust ega tõendit, mis kinnitaks tema ärakuulamisel öeldut ning et kohus jättis ebaõigesti andmata avaldajale võimaluse esitada omapoolne seisukoht puudutatud isiku väidetele.

§ 199

lõike 1 punkti 6 järgi on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Kuivõrd puudutatud isik ongi väljendanud käesolevas asjas oma seisukohta üksnes suulisel ärakuulamisel, oli avaldajal seadusest tulenevalt õigus puudutatud isiku väidetele vastata. Samas on avaldaja saanud kaebuses oma seisukohad ja vastuväited esitada, seega ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega maakohtu poolt, mis annaks aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Lisaks nähtub maakohtu määrusest, et avaldus ei ole rahuldamata jäetud mitte puudutatud isiku vastuväidete tõttu, vaid avalduse tõendamatuse tõttu.

1. Ka ei nõustu avaldaja kohtu hinnanguga, et ta ei ole tõendanud vara rikkumist ja kahjustamist. Seoses avaldaja esiletoodud sõiduautode kahjustamisega leidis maakohus, et avaldusele lisatud fotodelt on küll näha, et kaks erinevat autot on saanud kahjustada, kuid piltidelt ei nähtu autode registreerimisnumbreid ja neid ei ole esiletoodud ka avalduses, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kelle omandisse autod sündmuste toimumise ajal kuulusid ja kes oli nende kasutajaks. Seega leidis kohus, et ei ole tõendatud, et kahju said avaldaja omandis või kasutuses olnud autod. Määruskaebuses väidetakse, et avaldaja esitas maakohtule tõendid autode KIA ja Nissan rikkumise kohta ning märkis avalduses, millal puudutatud isik vara rikkus. Kaebaja leiab, et kohus jättis ebaõigesti välja selgitamata, millal, kas ja kellele märgitud autod kuulusid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldusele lisatud fotodelt (t lk 4–6) ei nähtu sõidukite registreerimisnumbrid, mistõttu ei saa fotode alusel lugeda tõendatuks avaldaja väidetud autode kahjustamist. Samuti ei ole avaldaja maakohtule esitatud menetlusdokumentides toonud esile sõiduki Nissan Juke registreerimisnumbrit, see on esmakordselt esitatud määruskaebuses, mistõttu on põhjendamatu maakohtule ette heita nimetatud sõiduki kuuluvuse kontrollimata jätmist liiklusregistrist.
2. Iseenesest on õige kaebuse väide, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses käsitlenud avaldaja väljatoodud seika seoses puudutatud isiku poolt avaldaja poja ID-kaardi rikkumisega. Samas on kolleegium seisukohal, et viidatu näol ei ole eraldi ega koosmõjus teiste asjas tõendatud juhtumitega (maakohtu tuvastatud puudutatud isiku käitumine ööl vastu 28.08.2019 ja 6 telefonikõnet 12.10.2016 ning määruskaebemenetluses täiendavalt tõendatud häirivate ja ebasündsa sisuga sõnumite saatmine 14.03.2020 ja 13.04.2020) tegemist sellise olukorraga, mis annaks alust avalduse rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et lähenemiskeelu puhul on tegemist isiku õigusi piirava äärmusliku meetmega, mida kohtul ei ole võimalik ilma piisavalt kaalukate põhjenduste ja tõenditeta kohaldada. Praegusel juhul nõustub kolleegium maakohtuga, et asjas tõendatud juhtumeid arvestades ei saa pidada lähenemiskeeldu proportsionaalseks abinõuks.
3. Kaebuses vaidlustab avaldaja ka menetluskulude tema kanda jätmise põhjusel, et menetluskulude kandmine on talle majanduslikult väga raske, kuna ta peab üksinda kasvatama ja ülal pidama kahte alaealist ja ühte täiskasvanud puudega last. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi menetluskulud jäid maakohtu määruse kohaselt avaldaja kanda, siis asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul menetluskulud puuduvad, seega ei tule avaldajal hüvitada vastaspoolele menetluskulusid. Kui avaldaja pidas silmas seda, et sõltumata avalduse rahuldamata jätmisest tuleks menetluskulud jätta hoopis puudutatud isiku kanda, siis selliseks kulude jaotuseks antud juhul alus puudub.

§ 172

lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause järgi, kui 8 2-19-14754 hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegusel juhul puuduvad

§ 172

lõike 1 teises lauses sätestatud alused, mis õigustaksid menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Ringkonnakohus märgib, et pöördudes kohtusse lepingulise esindaja vahendusel peab menetlusosaline arvestama võimalusega, et ta ei saa oma õigusabikulusid hüvitatud. Seda tuleks ka esindajal menetlusosalisele enne kohtusse pöördumist selgitada. Juhul, kui avaldajal ei olnud majanduslikult võimalik lepingulist esindajat palgata, saanuks taotleda kohtult riigi õigusabi korras advokaadi määramist (

§ 180lõige 1 punkt 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta samuti kaebuse esitaja kanda (

§ 171lõige 1).

Kuivõrd puudutatud isikul ei ole menetluses esindajat ning ta ei ole ka määruskaebusele vastust esitanud, ei ole alust eeldada tal määruskaebemenetluses menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 9