Obsah (8)
§ 659§ 654§ 662§ 238§ 171§ 174§ 696§ 372KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8042 Kohtuasi QQ avaldus
) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt. 2.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Sama paragrahvi lg 2¹ sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Avaldusest nähtuvalt on alaealised nende vanusest tulenevalt piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega ning avaldanud selgelt oma tahet vanemaga mitte suhelda. Suhtlemise soov peab tulema alaealiselt eneselt, mistõttu ei ole avaldusega võimalik avaldaja poolt soovitud eesmärki saavutada. Avaldajal on võimalus pöörduda abi saamiseks lastekaitsespetsialisti poole, kes saab aidata suhet lastega taastada. Määruskaebus Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avaldus menetlusse võtta. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
- Maakohus ei ole teinud laste huvidest lähtuvat lahendit. Laste huvides on kontakt ja head suhted mõlema vanemaga. Avaldaja on palunud laste isal lapsi selles küsimuses mitte toetada ja neile selgitada, et suhtlus emaga on nende jaoks väga tähtis. Vaatamata laste keeldumisele on lahus elaval vanemal õigus oma lastega suhelda. Avaldajal puudub võimalus pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kuna too loobus avaldajat aitamast. Ühtlasi ei ole pöördumine lastekaitsetöötaja poole kohustuslik protseduur enne kohtusse pöördumist. Isegi kui lapsed keelduvad ja kardavad oma vanemat, tuleb kohtul määrata ajutine suhtluskord. Kohtu sekkumise ja psühholoogi abil saavad lapsed ja ema oma kaotatud kontakti tagasi. Sellisel viisil on avaldajal võimalik avaldusega oma eesmärk saavutada ja maakohtu vastupidine järeldus on väär. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele vastata. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud. 2 2-20-8042 Lastel on võimalus emaga suhelda, kui nad seda soovivad. Otsus avaldajaga suhtlus katkestada on nende isiklik otsus. Kui lapsed seda ei soovi, ei saa neid sundida avaldajaga suhtlema. Avaldaja on suhted lastega enda käitumise tõttu ise hävitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
§ 659
ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea
§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata.
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
- PKS § 143 lg 1 kohaselt on vanemal õigus suhelda lapsega isiklikult ja sama sätte teise lõike kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lahus elavad vanemad, kes ei jõua kokkuleppele lastega suhtlemise osas, saavad nõuda vaidluse lahendamist kohtus (PKS § 143 lg 2¹). Kui teine vanem lapsega suhtlemist ei piira ega kahjusta lapse suhet teise vanemaga, puudub suhtluskorra kindlaksmääramiseks vajadus ja õigustus. Kohus saab PKS § 143 lg 2¹ järgi lahendada lapsega suhtlemise küsimuses vanemate vahelised vaidlused, kuid ei saa kohustada last vanemaga suhtlema. 7.
- Lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes sundi kasutada (vt Riigikohtu 29.10.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 21). Lapse keeldumise korral (nt kardab laps oma vanemat, nagu on märgitud määruskaebuses) tema sundimine vanemaga kohtumiseks ei võimaldaks saavutada soovitud eesmärki, s.o lapse vahetut ja loomupärast suhtlemist teise vanemaga. Tahtevastaselt vanemaga kohtuma sundimine võib mõjutada lapse heaolu ülimalt tugevalt ning tuua kaasa tagajärjed, mis halvendavad vanema ja lapse läbisaamist veelgi. Seetõttu ei nõustu kolleegium kaebaja etteheitega, et maakohus ei ole arvestanud laste huvidega. Vähemalt 14-aastane laps on võimeline iseseisvalt otsustama selle üle, kas ja millisel viisil lahuselava vanemaga suhelda. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldusega ei ole selles soovitud eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (avaldaja 09.06.2020 e-kiri lastekaitsespetsialistile ja 11.06.2020 vastus e-kirjale koos tõlgetega) vastuvõtmiseks. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid (
§ 662lg 3).
Samas tuleb ka nende tõendite vastuvõtmisel hinnata, kas tegemist on asjakohaste tõenditega (
§ 238
). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja täiendavate tõendite vastuvõtmisest keelduda, kuna tegemist ei ole määruskaebuse põhjendamiseks asjakohaste tõenditega. Määruskaebuse lahendamine ei sõltu sellest, mis seisukohale on lastega suhtlemise võimalikkuse osas asunud lastekaitsespetsialist, vaid nagu kolleegium eelpool viitas, saab kohus avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks menetleda üksnes juhul, kui vanemate vahel on vaidlus lastega suhtlemise osas. 3 2-20-8042 Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta
§ 171lg 1 ja § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda.
Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (
§ 174
lg 4).
§ 696
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
§ 372lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4