Obsah (10)

§ 630§ 377§ 361§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

2-18-6285 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 08.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi OÜ Pro Grupp Invest hagi Eesti Vabariik (PRIA k

§ 630lg-le 2.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-6285 menetlus OÜ Pro Grupp Invest hagis Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2018/
3. Hagi tagamise abinõude, mis on kohaldatud kohtu 24.04.2018 ja 15.05.2018 määrusega, toime on lõppenud ja asendunud tsiviilasjas nr . 2-20-10288 kohtu 24.07.2020 määruses p.6 märgitud abinõudega. Menetluskulude jaotus
4. Poolte kokkuleppe kohaselt jäävad täiteasja nr 182/2018/328 kulud täies ulatuses hageja kanda.
5. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot hageja lepingulise esindaja OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE 512200221011374711 AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord Menetluse uuendamise määrusele ei saa esitada määruskaebust. Poolte kokkuleppel ei ole kompromissi kinnitamise määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. OÜ Pro Grupp Invest esitas 23.04.
7. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amti kaudu) vastu kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 180/2018/328 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse esemeks on PRIA 25.02.
8. a otsusest nr 13-6/91 tulenev kostja nõue hageja vastu toetuse summas 99 989,77 eurot tagastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja

§ 377lg 1 alusel taotluse hagi tagamiseks.

1. 24.04.
2. a määrusega kohus rahuldas OÜ Pro Grupp Invest taotluse hagi tagamiseks. Kohus peatas hagi tagamise abinõuna kohtutäitur Anne Böckleri menetluses olevas täiteasjas nr 182/2018/328 kuni kohtulahendi jõustumiseni OÜ Pro Grupp Invest hagis PRIA vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.
3. Kohus rahuldas 15.05.
4. a OÜ Pro Grupp Invest taotluse hagi tagamiseks ning vabastas hagi tagamise abinõuna aresti alt täiteasjas nr 180/2018/328 tehtud arestimisaktide alusel arestitud OÜ Pro Grupp Invest pangakontod. 2
5. Kohus võttis 23.05.
6. a määrusega OÜ Pro Grupp Invest hagi PRIA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse.
7. 23.03.
8. a määrusega kohus peatas tsiviilasja nr 2-18-6285 mentluse kuni haldusasjas nr 3-19-1812 tehtava lahendi jõustumiseni.
9. OÜ Pro Grupp Invest lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul ning kostja Eesti Vabariigi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu esindaja peadirektor Jaan Kallas sõlmisid 03.12.
10. a tsiviilasjas nr 2-18-6285 kompromisslepingu, mille esitasid samal päeval allkirjastatult kohtule. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud tsiviilasja menetluse uuendamine. 8.

§ 361

lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas on menetluse peatamise alus ära langenud. Menetlus oli peatatud kuni haldusasjas nr 3-19-1812 tehtava lahendi jõustumiseni. 03.12.

1. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt hageja loobub hagiavaldusest ega nõua enam täiteasja nr 182/2018/328 lubamatuks tunnistamist. Kompromissi kohaselt esitavad pooled kohtutäiturile ühise avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 22.10.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2.20.10288 on kinnitatud võlgniku saneerimiskava, millest tulenevalt kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate, sh PRIA kõrvalnõuded (viivised, intress, leppetrahv) vähendatakse 100% ulatuses. Seega on tulenevalt saneerimismenetlusest ära langenud PRIA põhinõudelt arvestatud viiviste sissenõudmise alus mistahes ulatuses, kuna viivised on kujundatud ümber (vähendatud nullini) hageja saneerimismenetluses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et esineb

§ 361

lg 1 järgi alus tsiviilasja menetluse uuendamiseks.

§ 361

lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Pooltevaheline vaidlus on leidnud lahenduse tsiviilasjas nr . 2-20-10288 kinnitatud saneerimiskavaga. Tsiviilasjas nr . 2-2010288 24.07.2020 tehtud määrusega on lahendatud ka kõigi täitemenetluste peatamine. Seetõttu on käesolevas asjas rakendatud hagi tagamise abinõud kaotanud oma toime. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: 3

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt

§ 630lg-le 2.

Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et täiteasja nr 182/2018/328 kulud jäävad täies ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb ½ hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutu riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja on tasunud hagilt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 350 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale riigilõivu (300/2) 150 eurot. Kohus on hagi tagamise taotluse läbi vaadanud (rahuldanud hagi tagamise taotluse), mistõttu ei kuulu hagi tagamise taotluse riigilõiv tagastamisele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja lepingulise esindaja (OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus) arveldusarvele nr EE512200221011374711 AS-is Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4