← Eesti

2-18-3687/17

Obsah (4)§ 89§ 68§ 72§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3687 Tsiviilasi NIRI Kin

) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 89

kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist.

§ 89

kolmandast lausest tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda. (vt Riigikohtu 17.10.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-12, p 10).
  2. Hagejale kuulub korteriomand xxxx, mille juurde kuulub mõtteline osa kaasomandist ja eriomandi esemena korter nr xxxx. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg 2 kohaselt võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavalduse alusel on hagejale kuuluv korteriomand kinnistusraamatusse kantud. Seega on hageja näol tegemist kinnisasja omanikuga, kellele laienevad kõik

§ 68

lg 1 sätestatud omaniku õigused.

§ 68

lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hagejale 426/5771 mõttelist osa elamumaast xxxx ja reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 42,60 m2 ja mille tähistus plaanil on xxxx (I kd tl 8). Seega tuleneb kinnistusraamatust ja

§ 68

lgst 1 hageja õigus omada xxxx plaanil tähistusega xxxx märgitud eluruumi üldpinnaga 42,60 m

  1. 03.09.2004 korteriomandite registriosade sulgemise ja uute koosseisudega korteriomandite registriosade avamise avalduse, ühishüpoteekide, hüpoteekide ja eelmärgete kokkulepete, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu lisaks oleval plaanil on märgitud korteriomand nr xxxx (ruumid xxx, xxxx ja xxxx), üldpinnaga 42,6 m2 (I kd tl 23-35). Seega on hagejale kuuluva korteriomandi sisu ja ulatus kindlaks määratud viidatud lepinguga ja sellele lisatud plaaniga ning kinnistusraamatust nähtuvate andmetega. Ühtlasi tähendab antud asjaolu seda, et hagejale kuulub õigus omada xxxx kinnisasjal korteriomandit sellisena nagu see on määratletud 03.09.2004 lepingus ja sellele lisatud plaanil.
  2. Kohtu hinnangul sisaldab hageja õigus omada xxxx kinnisasjal korteriomandit sellisena nagu see on määratletud 03.09.2004 dokumendile lisatud plaanil ka hageja õigust korteriomand sellisena valmis ehitada. Vastupidine tõlgendus muudaks kinnistusraamatu kande sisutühjaks. 7

(9)2-18-3687
  1. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust asjaolu, et hageja ei olnud korteriomandi nr xxxx omanik 03.09.2004 tehingute tegemisel. Kinnisasi 03.09.2004 lepingule lisatud plaanil märgitud ulatuses on kinnistusraamatusse kantud, mistõttu kinnisasja omaniku vahetus sellekohase õiguse sisu ei muuda.
  2. Samuti ei nõustu kohus kostjate vastuväitega, et hageja õigus korteriomand nr xxxx valmis ehitada eeldaks eraldi kokkulepet kõigi kaasomanike vahel. Kinnistusraamatusse kantud eriomandi eseme valmis ehitamiseks ei ole vajalik täiendav kokkulepe ehitamise kohta. Kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele

§ 72lg 1, mille kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel.

Tegemist on kaasomanike omavaheliste kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva sättega. Antud juhul tuleneb hageja õigus otseselt omandiõiguse tekkimisest. Kostjate viidatud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 38 ei kuulu samuti kohaldamisele kuna tegemist on korteriomandi valitsemist reguleeriva sättega. Käesolevas asjas on olukord teine. Korteriomandi moodustamisel selle väljaehitamise võimaldamine ei ole korteriomandi valitsemine.

  1. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et hagiavaldusele lisatud kinnitatud ehitusprojekti alusel on välja antud ehitusluba ja ehitusluba on kehtiv. Ehitusprojekt näeb ette, et xxxx asuvale kinnisasjale ehitatakse suure maja juurdeehitusena ka kolmas hoone, kahe korteriga kahekorruselise hoonena (I kd tl 21-22, tl 180-189). 03.09.2004 lepingule lisatud plaanile on märgitud, et see vastab kinnitatud projektile (I kd tl 35). Seega on kinnistusraamatus viidatud plaan otseselt seotud kinnitatud ehitusprojektiga ja eeltoodust tulenevalt hõlmab hageja omandiõigus õigust ehitada korteriomand nr xxxx valmis vastavalt kinnitatud ehitusprojektile ja selle alusel välja antud ehitusloale.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjatel I-VI ja IX-XVI õiguslikku alust keelduda hagejale kinnisasjale ligipääsu võimaldamiseks ja seal ehitustegevuse läbiviimiseks. Kostjate vastuväidetest järeldab kohus, et tegelik kostjate vastuseis hageja ehitustegevusele seisneb selles, et kostjad ei soovi nende rahu häirimist kinnisasjal. Ehitustegevusega kaasneb paratamatult mõningane häiriv faktor, kuid selle tõttu ei saa kinnisasja omaniku omandiõigusi eirata.
  3. Käesoleval ajal on kohtule esitatud andmete kohaselt kinnisasja xxxx kaasomanikud lisaks hagejale veel kostjad I-VI ja IX-XVI, kes on keeldunud hagejale kinnisasjale ligipääsu ehitustegevuse teostamiseks ja korteriomandi nr 18 valmisehitamiseks. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohustada antud kostjaid mitte tegema takistusi hagejale korteriomandi nr xxxx valmis ehitamiseks ja võimaldama hagejale selle jaoks kinnisasjale juurdepääs.
  4. Hageja nõuab kaasomanikelt kasutuseeliste hüvitamist.

§ 71

lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kasutuseeliste hüvitamist

§ 71

lg 2 alusel saavad nõuda mh ka korteriomandi omanikud (Riigikohtu 24.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-117515, p 12). Seega on hagejal korteriomandi omanikuna võimalik nõuda kostjatelt kasutuseeliste hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt ka VÕS § 1037 lg 1 alusel rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist (alusetult saadud kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 järgi). 42. Ei ühel ega teisel alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik aga käesolevas asjas hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet rahuldada. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid (Riigikohtu 19.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15 ja Riigikohtu 20.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 26). Kasutuseelise suuruse määramisel võib 8

(9)2-18-3687 lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-160-09, p 13;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Kasu mõiste sisustamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda konkreetse hagejale kuuluva eseme kasutusest ja kasutusvõimalusest. Nagu ka Riigikohtu seisukohast nähtub, saadakse kasutuseeliseid asja kasutades. Ehk, et kasu saamise eelduseks peab olema tegelik võimalus asja kasutada. Hagejale kuuluvat korteriomandit ei ole valmis ehitatud, käesoleval hetkel on reaalselt olemas üksnes hagejale kuuluv mõtteline osa kinnisasjast. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda hüpoteetilisest olukorrast – sellest, et korteriomand oleks mingil hetkel olnud valmis ehitatud ja hageja oleks saanud seda kasutada. Hageja on soovinud kasutuseeliste nõude sisustamisel lähtuda kaasomandi osa suurusest ja hageja lähtekohaks on kogu elamukompleksi ruutmeetrite arv 577,1 m
  5. Kohtu hinnangul ei oleks hageja saanud kasu hageja kaasomandiosa kasutamisest. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul ei ole üksnes kaasomandi mõttelist osa võimalik välja üürida ega sellelt muul viisil rahaliselt mõõdetavat kasu saada. Käesolevas asjas vaidluse all oleva kinnisasja puhul ei ole kokku lepitud ka mingit kasutuskorda, mis andnuks hagejale õiguse konkreetset osa kinnisasjast kasutada, sealhulgas seda kolmandatele isikutele kasutada anda. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et kostjad oleksid saanud mingisugust kasu hageja mõttelise osa kasutamisest, mille tõttu ei ole võimalik järeldada, et kostjad oleksid alusetult rikastunud hageja arvel.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Kuna hagi jääb kostjate I-VI ja IX-XVI osas osaliselt rahuldamata sisuliselt 50% ulatuses, jäävad menetluskulud nimetatud osas TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
  8. Kohus ei rahuldanud hageja kasutuseelise hüvitise nõuet, mistõttu on jäänud kostjate VII ja VIII osas hagi täielikult rahuldamata. Seega tuleb nende kostjate menetluskulu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
  9. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostjate menetluskuludena on märgitud kostjate lepingulise esindaja tasud kokku summas 936 eurot. Hageja ei ole kostjate menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostjate poolt menetluskulude nimekirjas (II kd tl 33-36) märgitud menetlustoimingud on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg kokku 6,5 tundi.
  10. Kostjad on märkinud oma lepingulise esindaja tunnitasumääraks 120 eurot koos käibemaksuga. Kohus peab seda lähtudes kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradest antud asja arvestades põhjendatuks.
  11. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjate menetluskulu kokku summas 936 eurot. Arvestades, et kohus jätab hageja kanda üksnes kostjate VII ja VIII menetluskulu, tuleb kostjate kogu menetluskulust kostjate VII ja VIII menetluskuludena kindlaks määrata 117 eurot (=(936:16)x2), mis tuleb hagejal kostjatele VII ja VIII hüvitada. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.