) § 440 järgi.
lg 1 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib siiski menetluskuludega seonduvalt järgmist.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab sellega, et enne hagi esitamist toimus Euroopa maksekäsumenetlus. Hageja esitas Euroopa maksekäsu avalduse 04.02.2020, millele kostja esitas vastuväite 31.03.
Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot ja hagi esitamisega seotud õigusabikulud 350 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot).
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Hagihind praeguses asjas on 327,66 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Seetõttu on põhjendatud riigilõivukulu 75 eurot ning enamtasutud riigilõivu 25 eurot saab hageja tagasi taotleda.
Maksekäsu avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot peab kohus samuti põhjendatuks (
lg 1 p 7 ja § 4842).
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“
lg 1 p 4 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Hageja õigusabikuluks on 350 eurot. Kohus vähendab hageja õigusabikulusid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja tegevus seisneb lennuhüvitiste nõudmises, seega on teatud mõttes tüüphagiga; samas ei ole tegu mehhaanilise „lünkade täitmisega“, kuivõrd hageja kujundab seisukoha ka kostja varasemalt (kohtueelselt) esitatud vastuväidete kohta. Hageja ei saa ette näha, kas kostja võtab hagi õigeks, ei vasta või kujuneb välja sisuline vaidlus. Teisalt arvestab kohus, et hageja ei puutunud nõudega kokku esmakordselt hagi koostama asudes, vaid nõue esitati varem Euroopa maksekäsuavaldusena. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks seetõttu 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot vastab turuhinnale ja ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulu on seega 200 eurot. Kohus juhib täiendavalt tähelepanu, et Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud juhul ületavad hageja taotletavad õigusabikulud hagihinda.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 295 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.