Obsah (12)

§ 164§ 657§ 656§ 654§ 652§ 175§ 174§ 447§ 477§ 171§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-

§ 164lg 1¹ esimese lause alusel kostja kanda.

Põhjendatud menetluskuluks on DNA-ekspertiisi teostamise kulu 171 eurot. Arvestades hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ja nendele kulunud aega, on õigusabi kokku 5,25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisadega komplekteerimine ja kohtule esitamine 2,5 tundi; 16.09.2019 ja 04.11.2019 järelepärimiste koostamine ja kohtule esitamine 0,25 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine ja 07.11.2019 2 istungil osalemine 1,5 tundi; ekspertiisiaktiga tutvumine ja kliendiga arutamine 0,25 tundi; 28.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 0,75 tundi) põhjendatud ja vajalik ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur, arvestades Riigikohtu praktikat. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud 801 eurot (171 + 5,25 x 120). APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
2. Maakohus rikkus olulist menetlusõiguse normi, kui jättis kostja vastuse tähelepanuta seetõttu, et see oli allkirjastamata. Kohus ei andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Kostjal õigusteadmised puuduvad. Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, sest vastamata on kostja vastuväidetele.
3. Menetluskulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest kostja suhtes toimub täitemenetlus, millega seos ta täidab kohustusi.
4. Menetluskulud on liiga suured. Isaduse tuvastamise hagi koostamisele ei saanud kuluda enam kui 1 tund, 07.11.2019 istungiga seotud ajakuluks enam kui 1 tund ning 28.05.2020 toimunud istungi ajakuluks enam kui 0,5 tundi.
5. Hageja juristist esindaja töötunni hind on liiga kõrge. Aktsepteeritav juristi tunnitasu on asja keerukust ja mahtu arvestades 80 eurot. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 411 eurot ületavas summas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab eelnimetatud summat ületavas osas, s.o 390 euro suuruses summas, hageja avalduse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsus jääb selles osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi lahendamisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks

§ 656

lg 1 järgi endaga kaasa otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks esimese astme kohtule, nagu kostja taotleb. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

17.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse 3 või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei esitanud hagiavaldusele allkirjastatud vastuväiteid. Maakohus selgitas 25.07.2019 hagi menetlusse võtmise määruses, millise sisuga, millises vormis ja mil viisil tuleb kostjal hagivastus koostada ja kohtule esitada (tlk 18,19). 15.11.2019 e-kirjas kinnitas kostja kohtule, et ta on hagimaterjalid kätte saanud, kuid väitis, et ei saa nendega tutvuda, kuna ei valda eesti keelt (tlk 44). Sama kinnitas ta 14.01.2020 kohtuistungil (tlk 48,49). Samal kohtuistungil selgitas kohus kostjale, et tal on õigus esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks ja andis kostjale taotluse blanketid. Samuti selgitas kohus, et vastus hagile ja taotlused peavad olema allkirjastatud. Tõlgitud hagiavaldus ja kohtumaterjalid edastati kostjale 20.01.2020 (tlk 50). Seega oli kostjale teada, kuidas ta peab hagiavaldusele vastama ja tal oli võimalus saada ka riigilt õigusabi. Seetõttu on põhjendamatud kostja väited selle kohta, et tal puuduvad õigusteadmised, ta ei saa aru kohtupidamise üksikasjadest ja maakohus oleks pidanud andma talle täiendava tähtaja allkirjastatud vastuse esitamiseks.
2. Ekspert leidis, et kostja saab olla 99,999999999% tõenäosusega hageja isa (tlk 68,69). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et DNA-ekspertiisiaktiga on piisavalt tõendatud hageja põlvnemine kostjast. Kostja ei esitanud maakohtus asjaolusid ja tõendeid, milliste alusel saaks teha järelduse, et tema isadus on välistatud.
3. Maakohus jättis

§ 164lg 1¹ esimese lause alusel menetluskulud õigesti kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kostja suhtes toimub täitemenetlus, kus ta täidab kohustusi, ei tähenda seda, et menetluskulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, nagu ta leiab. 21. Samas on apellatsioonkaebus põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab maakohtu poolt temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse. 22.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 447

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus käesoleval juhul õigusabikulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire.

1. Põhjendatud on kostja väide, et hagiavalduse koostamisele ei saanud kuluda 2,5 tundi, nagu hageja menetluskulude nimekirjas märkis ja millega maakohus nõustus. Hagiavalduses esitas hageja kaks nõuet, millest teine (elatise nõue) eraldati eraldi menetlusse. Isaduse tuvastamise osa hagiavalduses on 0,5 lehekülge, millest enamuse moodustab PKS vastavate sätete tsiteerimine ja viited Riigikohtu lahenditele. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks, lisadega komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 1 tund, arvestades muu hulgas seda, et hagiavalduse lisadeks olid üksnes hageja sünnitunnistus, lepingulisele esindajale esindamiseks antud volikiri ja esindaja haridust tõendav dokument. 4
2. Samuti nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et 07.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks ei saanud kuluda 1,5 tundi, arvestades asjaolu, et istung kestis 23 minutit (tlk 40, 41). Põhjendatud ja vajalik ajakulu selleks on 1 tund. 28.05.2020 kestis istung 12 minutit (tlk 81) ning ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks ei saanud kuluda 0,75 minutit. Põhjendatud ja vajalik ajakulu on selle istungi osas 0,5 tundi. Ringkonnakohus arvestab istungiteks ettevalmistumise osas asjaoluga, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise ega mahuka kohtuasjaga, asjaolud olid esindajale teada ja kohtuistungiteks ettevalmistumine erilist ettevalmistumist ei vajanud.
3. Seega oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund, 16.09.2019 ja 04.11.2019 kohtule järelepärimiste koostamiseks ja esitamiseks 0,25 tundi, 07.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks 1 tund, ekspertiisiaktiga tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 0,25 tundi ja 28.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks 0,5 tundi – kõik kokku 3 tundi.
4. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-115-14, p 14; nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat ja menetluskulude nimekirjas märgitud viited advokaatide tunnitasu suuruse kohta ei ole asjakohased.
5. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta). Seega olid hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtu menetluses 240 eurot (3x80), millele lisandub ekspertiisikulu 171 eurot, s.o kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale esimese astme kohtus kantud menetluskulud 411 euro suuruses summas. Rahuldamata jääb avaldus menetluskulude hüvitamiseks 390 euro suuruses summas.
6. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja muus osas, sh hagi rahuldamise osas jääb maakohtu otsus muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

1. Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 420 eurot (käibemaksuta). Avalduse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund ning vastuse koostamisele ja esitamisele 2,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi ei ole apellatsioonkaebuse mahtu (ca 1 lehekülg teksti) ja vastuse mahtu (ca 2 lehekülge teksti) arvestades osaliselt põhjendatud. Arvestades asja väikest mahtu ja vähest keerukust, peab ringkonnakohus põhjendatud ning vajalikuks esindaja ajakuluks apellatsioonimenetluses 2,5 tundi, millest apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu on 0,5 tundi ning vastuse koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi. Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus on 80 eurot (vt käesoleva otsuse p 27). Seega on hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus 200 eurot (2,5x80). Arvestades asjaolu, et nii apellatsioonkaebus kui ka selle vastus sisaldavad ca 50% ulatuses seisukohti menetluskulude suuruse kohta, kuid

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, 5 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 100 eurot. 31. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6