KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20

§ 155lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) avaldas 26.08.2020 lihthankemenetlusena korraldatava riigihanke „Mootorsõidukite teisaldamine ning hoiustamine“ (viitenumber 225978) hanketeate ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid. Hange on jaotatud piirkondade järgi kolmeks 3-20-1995 osaks ning riigihanke I osas (Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa piirkond) esitasid tähtaegselt (10.09.2020) pakkumused OÜ Messauto ja OÜ Auris Investments.
2. PPA tunnistas 05.10.2020 otsusega nr 20-2.16/9-6 riigihanke I osas OÜ Messauto ja OÜ Auris Investments pakkumused vastavateks (p 1), tunnistas edukaks OÜ Auris Investments pakkumuse (p 4.1) ning kvalifitseeris riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 8 alusel edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Auris Investments (p 5).
3. OÜ Messauto esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 09.10.2020 vaidlustuse PPA 05.10.2020 otsuse nr 20-2.16/9-6 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati OÜ Auris Investments pakkumus riigihanke I osas vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti pakkuja OÜ Auris Investments. Vaidlustaja esitas PPA-le 06.10.2020 päringu, milles soovis teada, mis saab nendest sõidukitest, mille OÜ Messauto on eelmiste hankelepingute täitmisel teisaldanud Treilamehed OÜ, Piiri Kütus OÜ, Svenai OÜ ja Semako Romulad OÜ hoiukohtadesse, kuna vaidlustajale teadaolevalt ei nõustu need ettevõtted tegema koostööd OÜ-ga Auris Investments. PPA ei ole päringule vastanud, kuid riigihangete registrist nähtuvalt esitas hankija 07.10.2020 järelpärimise eeltoodud äriühingutele, sest ilmselt esitas OÜ Auris Investments pakkumuses kinnitused selle kohta, et kõnealused ettevõtted on andnud nõusoleku teha temaga koostööd. Kuna vähemalt Piiri Kütus OÜ ja Svenai OÜ on kirjalikult kinnitanud OÜ-ga Auris Investments kokkulepete puudumist, siis on pakkuja esitanud hankijale valeandmeid ning tal puudub ka hankelepingu täitmiseks nõutav tehniline ja kutsealane võimekus. OÜ-l Auris Investments puudub ka nõuetele vastav teisaldusauto ja teadaolevalt ka kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks.
4. VAKO jättis 12.10.2020 otsusega nr 206-20/225978 OÜ Messauto vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, leides, et vaidlustus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
5. OÜ Messauto esitas Tallinna Halduskohtule 13.10.2020 kaebuse VAKO 12.10.2020 otsuse nr 206-20/225978 tühistamiseks ja tema vaidlustuse läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada PPA 07.10.2020 päringutest teisaldatud sõidukite hoiukohti opereerivatele äriühingutele, mistõttu oli 09.10.2020 vaidlustus RHS § 189 lg 4 järgi tähtaegne.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 19.10.2020 määrusega OÜ Messauto kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult.

Kuna kaebaja esitas vaidlustuse tähtaega rikkudes, siis ei ole ta pidanud kinni hankeasja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. OÜ Messauto palus 29.10.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 määruse resolutsiooni p 1, millega tema kaebus läbivaatamatult tagastati, ning teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule lahendamiseks või alternatiivselt tühistada lisaks VAKO 12.10.2020 otsus ja saata asi VAKO-le läbivaatamiseks.
2. Tallinna Ringkonnakohus võttis 30.10.2020 määrusega OÜ Messauto määruskaebuse menetlusse, kaasas haldusasja menetlusse kolmanda isikuna OÜ Auris Investments ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada määruskaebuse suhtes oma seisukoht.
3. PPA esitas 06.11.2020 taotluse lõpetada haldusasja menetlus, sest PPA on 02.11.2020 otsusega nr 20-2.16/9-10 tunnistanud RHS § 73 lg 3 p 6 ja lg 4 ning § 125 lg 1 alusel riigihanke nr 225978 osa I omal algatusel kehtetuks, sest hankijal on tekkinud põhjendatud vajadus muuta hanketingimusi. Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu on kaebuse alus ära langenud 2

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Ehkki praegusel juhul ei tunnistanud PPA 02.11.2020 otsusega nr 20-2.16/9-10 formaalselt kehtetuks vaidlusalust PPA 05.10.2020 otsust nr 20-2.16/9-6, vaid riigihanke nr 225978 osa I tervikuna, on selle tagajärjel lõppenud ka PPA 05.10.2020 otsuse regulatiivne toime ja seega tuleb haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

12.

§ 152

lg 2 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. PPA 02.11.2020 otsusest nähtuvalt on riigihanke I osa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolu, et hankija jättis selgelt sätestamata tingimuse, et kui pakkuja on pakkumuse maksumuse vormil (tabelis „Valvega sõidukite hoiukohad“) märkinud võimaluse kasutada teisele ettevõttele kuuluvat valvega sõiduki hoiustamise kohta, siis peab pakkujal olema kirjalik kinnitus seal hoiustamise kokkuleppe kohta, mida hankija võib pakkumuste sisulise kontrolli käigus küsida. Kuna hankija ei nõudnud kirjalike kinnituste olemasolu, siis puudus tal õiguslik alus pakkumuse tagasilükkamiseks põhjusel, et pakkujal puuduvad kirjalikud kinnitused (nt kui teine ettevõte on esialgsest suulisest kokkuleppest taganenud). Kujunenud olukorras ei olnud hankija arvates tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus, pakkujate võrdne kohtlemine ega konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Kuna riigihanke alusdokumente ei ole õiguspäraselt võimalik muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist (RHS § 81 lg 1), siis tunnistas hankija riigihanke I osas kehtetuks. 13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja menetluse jätkamine olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest vastustaja on riigihanke alusdokumentide puudusi tunnistanud ning kaebaja saab oma majanduslikke huvisid kaitsta osalemisega uues hankemenetluses. 14.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus haldusasja nr 3-20-1995 menetluse lõpetamisel ühtlasi Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 määruse ja VAKO 12.10.2020 otsuse (vt ka Riigikohtu 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p-d 9–10).

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. 15. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda vaidluse asjaolud järeldada, et riigihanke I osa kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud OÜ Messauto vaidlustuse ja kaebuse esitamisega. Seda esmajoones põhjusel, et riigihanke II osa (Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa piirkond) maksumuse vorm oli sisuliselt identne riigihanke I osa maksumuse vormiga, kuid riigihanke II osas ei ole alusdokumentide puudulikkus hankelepingu sõlmimist takistanud (riigihangete registri järgi on riigihanke nr 225978 osas II hankeleping sõlmitud 18.10.2020). Seejuures ei oma määravat tähtsust, kas vastustaja pidas vaidlustust tähtaegseks ja kaebust seega lubatavaks või mitte, sest menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel on võimalik 3

§ 152lg 3).

Menetluskulud tuleks seega

§ 108

lg 6 alusel kanda vastustajal, kuid praegusel juhul väljamõistetavad kulud puuduvad. 16.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv mh juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

OÜ Messauto on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 640 eurot (13.10.2020 maksekorraldus nr 26634). Nimetatud summa tuleb

§ 104lg 5 p 4 alusel maksjale tagastada.

VAKO 12.10.2020 otsuses on selgitatud, et riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel saab OÜ Messauto taotleda vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 17.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. OÜ Messauto on praeguses kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid üksnes seadusliku esindaja vahendusel. Seetõttu, kuigi vaidlustusele oli lisaks OÜ Messauto seaduslikule esindajale alla kirjutanud ka äriühingu volitatud esindaja, kellega 09.10.2020 sõlmitud õigusabileping hõlmab esindamist riigihanget nr 225978 puudutavas vaidluses ka kohtutes, ei saaks volitatud esindaja võimalikke kulusid vastustajalt välja mõista isegi juhul, kui kohtutele esitatud menetlusdokumendid on tegelikult koostanud õigusnõustaja. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks kohtumenetluses ning seadus ei näe kirjalikus menetluses ette ka nõustaja osalemist (nt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebajal oleks saanud esineda ka muude menetluskulude kandmise vajadust. 18. OÜ Messauto vaidlustusmenetluses kantud võimalike esindajakuludega seoses märgib ringkonnakohus, et kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks, jätab VAKO vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi vaatamata, mistõttu ei ole vaidlustaja kulusid võimalik hankijalt välja mõista. Tegemist ei ole RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt (vrd õigeksvõtt

§ 159

) ja seepärast ei saa vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel lähtuda RHS § 198 lg-st 1 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016 määrus nr 3-16-338, p 11). 19. PPA ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 108lg 6 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kuna OÜ Auris Investments kaasati menetlusse alles ringkonnakohtu poolt ning kolmas isik ei ole menetlustoiminguid teinud, siis ei saa tal olla tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. Kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tuleks

§ 108lg 8 alusel lisaks jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4