1-20-8172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8172 (20233000724) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko

§ 126lg 3 p 1 alusel.

 Ekspertiisiaktidega tagastatud tühi pudel, mille peal kleebis HOT ning metallist pudel venekeelse tekstiga, mis on antud hoiule Ida prefektuuri asitõendite hoidlasse konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud: Mõista Juri Semenihhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kaitsjatasu summas 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 senti, ekspertiisi kulud kokku summas 1527 (üks tuhat viissada kakskümmend seitse) eurot (sõrmejäljeekspertiisi nr XXX teostamise kulu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot, põlevvedelikuekspertiisi nr XXX teostamise kulu 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot, osa DNA-ekspertiisi nr XXX teostamise maksumusest summas 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot).

§ 180

lg 3 alusel vabastada Juri Semenihhin osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda osa DNA-ekspertiisi nr XXX teostamise maksumusest summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel kohustub Juri Semenihhin hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 2694 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli) eurot ja 60 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700052041 ning selgitus „Juri Semenihhin, 1-20-8172, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-20-8172 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. Juri Semenihhinit süüdistatakse selles, et tema, 08.06.2020 kella 18:30 paiku viibides Narvas aadressil XXX asuvas korteris ja olles alkoholijoobes, kallas süütevedeliku lahtikäivale diivanile ja püüdis korduvalt süüdata diivanit, kuid mida takistas tema abikaasa M P. Kui M P oli lahkunud teise tuppa, siis Juri Semenihhin süütas süütevedelikuga koos oleva diivani välgumihkliga ning lahkus korterist, seades sellega ohtu samas korteris viibinud M P elu ja tervise, samuti teiste selles trepikojas elavate isikute elu ja tervise. Süütamisest tekkinud tulekahju tulemusena on saanud oluliselt kahjustada korteri nr XXX sisustus ja on hävinenud ja muutunud kasutuskõlbmatuks hulgaliselt selles korteris olnud asju, millega on tekitatud oluline varaline kahju korteri omanikule M P ning Juri Semenihhinile endale. Samuti lahkus Juri Semenihhin korterist teades seejuures, et süüdatud korterisse on jäänud M P ja Juri Semenihhini kass. Süütamisest tekkinud põlenguga põhjustas Juri Semenihhin kassi piinarikka surma. Viibimine intensiivselt põlevas suletud korteris, kust ei ole võimalik välja pääseda, põhjustas Juri Semenihhin kassile füüsilisi kannatusi ning mis lõppes sellega, et kass suri põlengu tõttu. Põhjustades eeltoodud asjaoludel kassi surma pani Juri Semenihhin toime looma suhtes lubamatu teo loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses, s.t looma hukkumise ning loomale välditavaid füüsilisi kannatusi põhjustava teo, mis on käsitletav julma kohtlemisena oma olemuselt. Kassi suhtes toimepandud lubamatu teo julmus väljendus ka selles, et Juri Semenihhin, omades võimalust võtta kassi korterist kaasa ja jätta ta ellu, ei teinud seda, vaid suhtus kassi elusse, tervisesse ja emotsionaalsesse seisundisse ükskõikselt ning jättis kassi põlevasse korterisse, andes endale aru, et viibimine intensiivselt põlevas suletud korteris, kust ei ole võimalik välja pääseda, põhjustab kassile füüsilisi kannatusi ning lõpeb kassi surmaga. Sellise käitumisega pani Juri Semenihhin toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o oma asja süütamise, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele ning KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o looma suhtes lubamatu teo, mis oli toime pandud julmal viisil.
4. Kooskõlas Juri Semenihhini, tema kaitsja Ilya Zuevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütli vahel 06.11.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Juri Semenihhini süüdimõistmist KarS § 404 lg 1 ja KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 404 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta 6 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva 3 1-20-8172 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Pooled leppisid kokku, et KarS § 75 lg 2 p 2 alusel tuleb panna Juri Semenihhinile lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi. Ekspertiisiaktiga tagastatud M P daktokaart, mis on antud hoiule Ida prefektuuri asitõendite hoidlasse), tuleb säilitada asitõendite hoidlas

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Ekspertiisiaktidega tagastatud tühi pudel, mille peal kleebis HOT ning metallist pudel venekeelse tekstiga, mis on antud hoiule Ida prefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Juri Semenihhinilt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu summas 291,60 eurot, ekspertiisi kulud summas 1527 eurot, mis koosneb sõrmejäljeekspertiisi nr XXX teostamise kulust 663 eurot, põlevvedelikuekspertiisi nr XXX teostamise kulust 579 eurot ning osast DNA-ekspertiisi nr XXX teostamise maksumusest summas 285 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb vabastada Juri Semenihhin osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda osa DNA-ekspertiisi nr XXX teostamise maksumusest summas 228 eurot.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel kohustub Juri Semenihhin hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol absoluutsummas 2694,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

1. 20.11.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et saab aru menetluskulu hüvitamise kohustusest ja on nõus seda täitma. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
3. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Samuti tuleb menetluskulude küsimus lahendada vastavalt kokkuleppele.
4. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes

§-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4