← Eesti

3-18-2099/20

Obsah (6)§ 230§ 211§ 109§ 108§ 31§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 230 lg 1). Kolleegium tühistab nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab PRIA

  1. augusti
  2. a otsuse ning kohustab vastustajat kaebaja
  3. veebruari
  4. a taotluse kohta uut otsust tegema (

§ 230lg 5 p 5).

  1. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuses lisaks menetlusse võetud kaebuse nõuetele veel nõuded kohustada vastustajat tegema kaebaja taotluse kohta otsus lähtuvalt esimese hindamise tulemusest ning tuvastada kohaliku algatusrühma teise hindamise tulemuse õigusvastasus (vt käesoleva otsuse p 13). Kaebaja esitas kohustamis- ja tuvastamisnõude seoses mõlema hindamisega ka halduskohtule, kuid halduskohus võttis menetlusse kaebaja kaebuse tühistada PRIA
  2. augusti
  3. a otsus ja kohustada vastustajat kaebaja
  4. veebruari
  5. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Seega pole kohtud nende nõuete kohta otsust teinud ning nende nõuete esitamine kassatsioonimenetluses pole lubatav (

§ 211lg 1).

17. Kolleegium käsitleb esmalt „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020” meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” projektitoetuse taotluse 5

(9)3-18-2099 hindamist (I), ja seejärel teeb kindlaks, kas PRIA on kaebaja projektitoetuse taotluse hindamisel teinud ilmselge vea (II). I
  1. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ puhul esitatakse projektitaotlus esmalt kohalikule algatusrühmale, kes kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale.
  2. Kohaliku algatusrühma olemust ja ülesandeid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  3. detsembri
  4. a määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, artikkel
  5. Artikkel 34 lg 1 sätestab, et kohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning nende rolli kõigi kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmisel määravad kindlaks liikmesriigid. Artikkel 34 lg 3 näeb ette, et kohaliku tegevusgrupi ülesanded hõlmavad muu hulgas toetustaotluste vastuvõtmist ja hindamist ning tegevuste valimist ja toetuse summa kindlaksmääramist ning vajaduse korral pakkumuste suunamist toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele. KTKS § 24 lg-s 6 on rõhutatud, et kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm eelviidatud määruse nr 1303/2013 artikli 34 lg-s 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel ning teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta. Seega on Eesti õiguses kohaliku algatusrühma roll määratud sellisena, et lõpliku otsuse toetuse heakskiitmise kohta teeb PRIA kohaliku algatusrühma ettepanekut arvesse võttes. Arvestades nii eeltoodut kui ka seda, et kohalik algatusrühm saab määruse nr 1303/2013 artikli 34 kohaselt kindlaks määrata toetusesumma, ei pruukinud kohaliku algatusrühma ettepanek arvata mitteabikõlblikud kulud projektist välja olla vastuolus algatusgrupile antud ülesannetega. Samas ei ole kohalikul algatusrühmal ilma taotleja nõusolekuta õigust muuta taotlust ja vähendada taotletavat toetusesummat või hinnata taotlust ilma taotluses sisalduva kuluta. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, peab komisjon hindama taotlust tervikuna koos kõikide kuludega. Selliseks järelduseks annab aluse KTKS § 30 lg
  6. Kuna PRIA hindamiskomisjoni esimest hindamist heaks ei kiitnud ning see ei ole praegusel juhul ka vaidluse esemeks, ei peatu kolleegium pikemalt selle hindamise võimalikel puudustel. Samas ei saa sellest hindamisest täiesti mööda vaadata, sest esimese ja teise hindamise tulemuste erinevusel peaks olema loogiline seletus, et kõrvaldada kahtlus hindamise meelevaldsuses. Kuigi asjakohase hindamiskriteeriumi juures võivad hinnangud konkreetse kulu tõttu erineda, peab hinnangu kujunemine olema läbipaistev ja arusaadav (määruse nr 1303/2013 art 34 lg 3 p b).
  7. PRIA seisukoht, et ta ei saa muuta algatusrühma edastatud paremusjärjestust nii, et suurendab taotleja hindepunktide summat ja muudab sellega taotluste rahuldamise või mitterahuldamise tulemust, ei ole õigusaktidega kooskõlas. KTKS järgi moodustab ka kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral paremusjärjestuse siiski PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (§ 29 lg 1 teine lause). Seega on PRIA pädevuses muuta kohaliku algatusrühma moodustatud paremusjärjestust ja komisjoni hindepunkte (vt ka Riigikohtu 6
(9)3-18-2099 otsus nr 3-18-121/16, p 14). PRIA otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida ka hindamise õiguspärasust.
  1. Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid (määruse nr 19 § 28 lg 5, vt ka KTKS § 30 lg 7 esimene lause). Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta fondi toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist (KTKS § 30 lg 7 teine ja kolmas lause).
  2. Kui PRIA annab ühe taotluse kohalikule algatusrühmale uuesti hindamiseks, ei pea hindamiskomisjon uuesti hindama kõiki samas taotlusvoorus esitatud taotluseid. Sellist kohustust määrusest nr 19 ega KTKS-st ei tulene. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellist kohustust sätestavale õigusnormile. II
  3. Kaebaja põhiväide on, et teisel hindamisel on tehtud viga, kuna sama taotlus sai samade liikmetega hindamiskomisjonilt oluliselt vähem punkte. Kolleegium selgitab, et kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi (viimati 3-18-121/16, p 12). Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul sellist vastuolu ei esine. Kolleegium ei nõustu sellega ja leiab, et hindamisel on tehtud ilmselge viga.
  4. Kaebaja taotles projektitoetust kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks. Muu hulgas soovis kaebaja saada toetust ka sõiduki ostmiseks. Sõidukiga planeeris kaebaja transportida inventari ja töötajaid välimüükidele (taotluse p 2.4). Kohaliku algatusrühma hindamiskomisjon andis esimesel hindamisel kaebaja taotlusele kõige rohkem punkte
(101), kuid hindas taotlust nii, et arvas projektist välja sõiduki ostmise kulu, kuna pidas seda mitteabikõlblikuks. Kordushindamisel hindas komisjon projekti juba koos sõiduki ostmise kuluga ning andis kaebaja taotlusele oluliselt vähem hindepunkte
(62). PRIA põhjendas suurt erinevust kahe hindamistulemuse vahel sellega, et on eluliselt usutav, et hindamiskomisjon võis anda kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete projektile erineva hinnangu olenevalt sellest, kas projekt nägi ette ka sõiduki ostu või mitte. Projekt koos sõiduki ostmise kuluga on vähem kooskõlas kohaliku arengu strateegia ja tegevuse, mille jaoks kaebaja toetust taotles, eesmärkidega. Ringkonnakohus nõustus PRIA-ga ja viitas, et hindamiskomisjoni liikmete põhjendustes on mitme hindamiskriteeriumi (1 ja 5) juures toodud selgelt esile sõiduki ostmise mõju punktide kujunemisele. Ringkonnakohus leidis, et see, et kaebaja taotles toetust ka sõiduki ostmiseks, vähendas projektile antud hindepunkte ja taotlust ei hinnatud meelevaldselt. 25. Projektitoetuse taotlust hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast (määrus nr 19 § 27 lg 3). Hindamiskriteeriumid ja projektitoetuse taotluste hindamise korra töötab välja kohalik algatusrühm (määrus nr 19 § 14 lg 2 p 3 ja lg 7, KTKS § 19 lg 1 ja lg 2 p 10). MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond hindamiskriteeriumid, millega hinnatakse esimese tegevussuuna alla kuuluvaid projektitoetuse taotlusi (https://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Tegevussuund%201.pdf), võimaldavad anda 7
(9)3-18-2099 iga hindamiskriteeriumi (kokku kaheksa) kohta 0-2 punkti. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond projektitoetuse taotluste üldise korra (https://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Hindamise_tookorrad_dets2019.pdf) järgi annab iga komisjoni liige projektitaotlusele individuaalsed hindepunktid ja peab iga hindepunkti andmist põhjendama. Vaidlusaluses
  1. esimeses taotlusvoorus hindasid esimese tegevussuuna alla kuuluvaid projektitoetuse taotlusi seitse hindamiskomisjoni liiget (vt ka määrus nr 19 § 5 p-d 9 ja 10). Seega oli ühe hindamiskriteeriumi eest võimalik saada hindamiskomisjonilt maksimaalselt 14 punkti. Kokku võis projektitoetuse taotlus saada maksimaalselt 112 punkti.
  2. Nagu öeldud, sai kaebaja projektitoetuse taotlus teisel hindamisel oluliselt vähem punkte
(62)kui esimesel hindamisel (101 punkti). Asjas ei vaielda selle üle, et komisjon hindas samas koosseisus mõlemal korral identset taotlust, kuid kordushindamisel võeti arvesse see, et projekt sisaldas ka sõiduki ostmise kulu. Seega sai kõikide hindamiskriteeriumite juures punktide vähendamisel määravaks just sõiduki sisaldumine projektitoetuse taotluses. Seda on PRIA ka kinnitanud.
  1. Kaebaja sai teisel hindamisel peaaegu kõikide hindamiskriteeriumite (v.a 3 ja 4, mille eest sai kaebaja mõlemal korral maksimaalsed 14 punkti) puhul vähem punkte.
  2. Kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks projektitoetuse taotluse hindamisel on sõiduki (millega soovitakse vedada töötajaid ja inventari) ostmise kulu mõjutanud seega hindamiskriteeriumite 1, 2, 5, 6, 7 ja 8 eest antavaid punkte. Nimetatud hindamiskriteeriumite juures tuleb hinnata projekti teostamise mõju piirkonnale ja strateegia tegevussuuna eesmärkide saavutamisele
(1); taotleja poolt planeeritava või arendatava toote või teenuse turunõudlust ning turustamise kanalite analüüsimist ja turundusplaani realistlikkust
(2); projekti eelarve ja kulutuste asjakohasust
(5); projekti teostamise mõju keskkonnale, innovaatilisust
(6); kas projekti teostamise tulemusel paranevad kala- või vesiviljelustoodete väärindamiseks või turustamiseks vajalikus ehitises töötingimused, hügieenitingimused ning töökvaliteet
(7)ning kas projektitegevused aitavad kaasa Võrtsjärve kala- ja kalatoodete tuntuse suurendamisele Eestis ning luuakse uusi kalatooteid või mitmekesistatakse valikut
(8). Hindamiskriteeriumite 2, 6 ja 7 põhjendustes ei ole sõiduki ostmise kulu mainitud. Hindamiskriteeriumi 8 juures on üks hindaja rõhutanud, et reisibussi soetamine ei suurenda Võrtsjärve kalatoodete tuntust. Hindamiskriteeriumite 1 ja 5 põhjendustes on leitud, et sõiduki ostmine ei ole kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga ja ei täida tegevussuuna eesmärke. Samuti, et sõiduk on liiga kallis (vt käesoleva otsuse p 12.3). 29. Eelnev hinnang ei põhjenda kuidagi, miks anti kaebaja taotlusele vähem punkte nende hindamiskriteeriumite eest, mille puhul sõiduki ost, hind või kooskõla kohaliku arengu strateegiaga ei ole oluline. See võib tähendada, et hindamiskriteeriume on meelevaldselt sisustatud. PRIA on aga vaideotsuses just nendele asjaoludele tuginedes leidnud, et kaebaja projekt võis saada kordushindamisel tervikuna vähem punkte, kuna sõiduk on liiga kallis ning koos sõiduki ostmise kuluga on projekt vähem kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga ja tegevuse, mille jaoks toetust taotletakse, eesmärkidega. Sealjuures ei võtnud PRIA seisukohta ühegi konkreetse hindamiskriteeriumi kohta, millest saab järeldada, et vaidlusalused asjaolud võisid vastustaja hinnangul mõjutada hindepunkte negatiivselt kõikide hindamiskriteeriumite puhul. Kolleegiumi hinnangul on PRIA teinud kaebaja taotluse hindamisel ilmselge vea. Asjaolud, millele vastustaja vaideotsuses osutas, ei saanud mõjutada käesoleva otsuse p-s 28 kirjeldatud hindamiskriteeriumite 2, 6, 7 ja 8 eest antavaid punkte. 8
(9)3-18-2099
  1. Lisaks on hindamiskriteeriumi 5 „Projekti eelarve ja kulutuste asjakohasus“ eest punktide andmata jätmisel jätnud kohaliku algatusrühma hindamiskomisjon ja PRIA tähelepanuta selle, et kaebaja ei taotlenud toetust üksnes sõiduki ostmiseks. Kaebaja taotles projektitoetust kokku 52 951 eurot 10 senti (taotluse p 2.3.13), millest üle poole (29 061 eurot 60 senti) planeeris kaebaja kulutada kalandustoodete käitlemiseks seadmete, vahendite, tehnoloogilise liini või selle osa soetamiseks ja paigaldamiseks (p 2.3.1) ning keskkonnasäästlike, sh jäätmekäitluseks vajalike investeeringute (p 2.3.7) jaoks. Hindamiskriteeriumi p 5 järgi saab taotlus 0 punkti, kui projekti eelarve on ebaselge, põhjendamata ja kulutused ülepaisutatud, ning 2 punkti, kui projekti eelarve on piisavalt põhjendatud, asjakohane ja kuluefektiivne.
  2. Hindamiskomisjoni punktide põhjendustest järeldub, et kõik komisjoni liikmed pidasid projekti kulutusi ülepaisutatuks ja põhjendamatuks. Seejuures kuus liiget seitsmest on põhjendanud seda vaid sõiduki liiga kõrge hinnaga. Üks komisjoni liige ei ole oma hinnangut, et ta peab kulutusi ülepaisutatuks, põhjendanud. Hindamiskomisjoni liikmed ei ole teisi p-s 30 märgitud kulutusi projekti eelarve asjakohasuse, põhjendatuse ja kuluefektiivsuse hindamisel arvesse võtnud. Kaebaja projekti eelarvet on hinnatud poolikult. PRIA ei ole põhjendanud, miks ei ole taotlusele võimalik hindamiskriteeriumi 5 eest anda ühtegi punkti, kuigi asja materjalidest ei nähtu seda, et algatusgrupp või PRIA oleks seadnud kahtluse alla ülejäänud kulutuste asjakohasuse ja põhjendatuse. Seega, projekti eelarve ja kulutuste asjakohasuse eest punktide andmata jätmine on samuti hindamiskriteeriumiga ja juhtumi asjaoludega vastuolus.
  3. Kuna kolleegium teeb asjas uue otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

Kaebaja tasus kaebuse eest riigilõivu 15 eurot. Apellatsiooniastmes taotles kaebaja, et vastustajalt mõistetaks välja menetluskulude katteks 2055 eurot, millest 2040 eurot on õigusabikulu ja 15 eurot riigilõiv. Toimikumaterjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastanud ja esitanud kaebaja seaduslik esindaja. Seega ei ole kohtumenetluses kaebajat esindanud lepinguline esindaja. Apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvetelt nähtub ainult see, et OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid on osutanud kaebajale õigusabi. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (

§ 31lg 2; vt ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-16, p 24).

Seega ei saa advokaadibüroole makstud tasu pidada

alusel hüvitatavaks õigusabikuluks. Kassatsiooniastmes ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 30 eurot. Kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.