KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3371 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Keskül

§ 394

lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1- § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 1 järgi; Urmas Varrise süüdistuses

§ 394

lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Tanel Malga süüdistuses

§ 394

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; OÜ Faasion süüdistuses

§ 394

lg 3 - § 22 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi; Seller Hulgi OÜ süüdistuses

§ 394

lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi üldmenetluses Apellant Prokurör Prokurör Küllike Kask Urmas Varris Süüdistatavad ik 37203270229; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; elukoht XXX; Seller Hulgi OÜ juhatuse liige; kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 15.11.2016 kohtuotsusega

§ 3891

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud 1 (ärakandmata vangistus 5 kuud 27 päeva), mis jäeti

§ 73

alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata Seller Hulgi OÜ rg-kood 12295472; asukoht Ehitajate tee 12, Pärnu linn, juhatuse liige Urmas Varris; kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 15.11.2016 kohtuotsusega

§ 3891

lg 3 järgi rahalise karistusega 10 000 eurot, mis jäeti

§ 73

alusel 1aastase katseajaga täitmisele pööramata Raigo Sahtel ik 36210070270; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; elukoht XXX; XXX; karistamata Tanel Malk ik 37107060347; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; elukoht XXX; OÜ Faasion juhatuse liige; karistamata OÜ Faasion rg-kood 10064165, asukoht Põllu 32, Kärdla linn. Hiiumaa vald, Hiiu maakond; juhatuse liige Tanel Malk; karistamata Kaitsjad Tanel Malgu ja OÜ Faasion kaitsja advokaat Raul Ainla; Raigo Sahtli kaitsja advokaat Andres Simson; Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja advokaat Margo Põbo RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. augusti 2019 otsus osas, millega kohus mõistis Raigo Sahtli ja Urmas Varrise õigeks

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi ning Tanel Malgu

§ 394lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 järgi.

Teha nimetatud osas uus otsus, millega tunnistada Raigo Sahtel, Urmas Varris ja Tanel Malk süüdi

§ 210lg 2 - § 22 lg 3 järgi. 2. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus lõpetas Kr

MS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega kriminaalmenetluse Urmas Varrise ja Tanel Malgu suhtes neile

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistustes, Raigo Sahtli suhtes

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi esitatud süüdistuses, Seller Hulgi OÜ suhtes

§ 344

lg 2, § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuses, 2 OÜ Faasion suhtes

§ 344lg 2, § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.

3. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista Urmas Varris ja Tanel Malk süüdi

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi, Raigo Sahtel

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi, Seller Hulgi OÜ

§ 344

lg 2, § 345 lg 2 järgi ja OÜ Faasion

§ 344lg 2, § 345 lg 2 järgi.

4. Karistused mõista järgnevalt: Mõista Urmas Varrisele

§ 345

lg 1 ja § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud tegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades üks karistus

§ 210lg 2 sanktsioonist lähtudes.

Karistuseks mõista 150 päevamäära suurune rahaline karistus. Urmas Varrise keskmine päevasissetulek on 10,17 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 1525,5 eurot. Mõista Urmas Varrisele

§ 344

lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Urmas Varrisele liitkaristus, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Liitkaristus on seega 150 päevamäära. Urmas Varrisele mõistetud liitkaristusest lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks Urmas Varrise eelvangistuses viibitud aeg 1 päev.

Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab kolm päevamäära, on Urmas Varrise ärakandmata rahaline karistus 147 päevamäära ehk 1494,99 eurot. Mõista Urmas Varrisele

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 järgi liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis, liites praeguses menetluses mõistetud rahalisele karistusele Pärnu Maakohtu 15. novembri 2016 otsusega mõistetud karistuse, milleks on vangistus 5 kuud 27 päeva.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Vastavalt

§ 65lg-le 3 määrata uuesti Urmas Varrisele mõistetud vangistuse täitmise kord.

Jätta Urmas Varrisele mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, tingimusel et Urmas Varris ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kooskõlas

§ 75

lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab aadressil XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Tanel Malgule

§ 345

lg 1 ja § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud tegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades üks karistus

§ 210lg 2 sanktsioonist lähtudes.

Karistuseks mõista 150 päevamäära suurune rahaline karistus. Tanel Malgu keskmine päevasissetulek on 53,41 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 8011,5 eurot. Mõista Tanel Malgule

§ 344

lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Tanel Malgule liitkaristus, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Liitkaristus on seega 150 päevamäära. Jätta Tanel Malgule

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Jätta rahaline tingimisi täitmisele pööramata 120 päevamäära (6409,2 euro) ulatuses ning pöörata otsuse jõustumisel täitmisele 30 päevamäära (1602,3 euro) ulatuses. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Raigo Sahtlile mõista

§ 63

lg 1 alusel üks karistus

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, lähtudes

§ 210lg 2 sanktsioonist.

Karistuseks mõista 150 päevamäära suurune rahaline karistus. Raigo Sahtli keskmine päevasissetulek on 47,69 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 7153,5 eurot. Mõista Raigo Sahtlile

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 järgi karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Raigo Sahtlile liitkaristus, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Liitkaristus on seega 150 päevamäära. Jätta Raigo Sahtlile

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata, kui Raigo Sahtel 1aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Jätta rahaline tingimisi täitmisele pööramata 120 päevamäära (5722,8 euro) ulatuses ning pöörata otsuse jõustumisel täitmisele 30 päevamäära (1430,7 euro) ulatuses. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 4 Mõista Seller Hulgi OÜ-le

§ 344lg 2 järgi karistuseks 4000 euro suurune rahaline karistus.

Mõista Seller Hulgi OÜ-le

§ 345lg 2 järgi karistuseks 4000 euro suurune rahaline karistus.

Mõista

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Seller Hulgi OÜ-le liitkaristuseks rahaline karistus 6000 eurot. Mõista Seller Hulgi OÜ-le

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites 6000 euro suurusele rahalisele karistusele Pärnu Maakohtu

1. novembri 2016 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse 10 000 eurot. Mõista liitkaristuseks rahaline karistus 13 000 eurot. Arvata liitkaristusest maha Pärnu Maakohtu
2. novembri 2016 otsusega mõistetud karistus, kuna see karistus on kantud. Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 3000 eurot. Mõista OÜ-le FaasionKarS § 344 lg 2 järgi karistuseks 4000 euro suurune rahaline karistus. Mõista OÜ-le Faasion

§ 345lg 2 järgi karistuseks 4000 euro suurune rahaline karistus.

Mõista

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel OÜ-le Faasion liitkaristuseks 5000 euro suurune rahaline karistus. Jätta mõistetud liitkaristus

§ 73

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui OÜ Faasion ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus
2. jättis riigi kanda tunnistajatele hüvitatud kulud 292,03 eurot;
3. jättis riigi kanda Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale riigi õigusabi eest makstud tasud ja õigusabi osutamisega seotud kulud 4936,66 eurot;
4. otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest Raigo Sahtlile õigusabikulud 8400 eurot;
5. otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest Tanel Malgule õigusabikulud 4000 eurot.
6. Otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest OÜ-le Faasion õigusabikulud 13 952,01 eurot. Jätta Raigo Sahtli ja Tanel Malgu ülaltoodud õigusabikulud nende kanda ning mõista Urmas Varriselt välja mõista talle osutatud riigi õigusabi kulu 2468,33 eurot. Mõista Seller Hulgi OÜ-lt välja õigusabikulud 1234,165 euro ulatuses ning hüvitada OÜ-le Faasion õigusabikulud 6976 euro ulatuses. Mõista kõigilt süüdistatavatelt tunnistajatele hüvitatud kulude katteks 58,406 eurot. Mõista kõigilt süüdistatavatelt välja sundraha 876 eurot. Andmed menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendiga. 5
7. Eespool nimetamata osades jätta maakohtu otsus muutmata.
8. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
9. Määrata Advokaadibüroole SEMPES Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 678 eurot ning sõidukulude hüvitiseks 97,2 eurot. Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Mõista Raigo Sahtlile apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks riigieelarvest välja 2700 eurot. Tanel Malga ja Faasion OÜ kaitsja Raul Ainla taotluse hüvitada Faasion OÜ-le õigusabikulud 3780 eurot jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Küllike Kask esitas süüdistuse Hillar Kukele

§ 210

lg 1, 2, § 3001 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; SA-le Kärdla Sadam

§ 210

lg 1, 3, § 345 lg 2 ja § 394 lg 3 järgi; Navigare OÜ-le

§ 394

lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi; Aimar Tammeveskile

§ 22

lg 3 - § 210 lg 1, 2 ja § 344 lg 1 järgi; Raigo Sahtlile

§ 394

lg 2 p 1, 3, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja § 22 lg 2 - § 345 lg 1 järgi; Tanel Malgale

§ 22

lg 3 - § 394 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Faasion OÜ-le

§ 22

lg 3 - § 394 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi; Urmas Varrisele

§ 394

lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Seller Hulgi OÜ-le

§ 394

lg 3, § 344 lg 2, § 345 lg 2 järgi ning Nautic OÜ-le

§ 394lg 3 järgi.

Süüdistuse kohaselt pani H. Kukk SA Kärdla Sadam juhatuse liikmena ja SA Kärdla Sadam huvides toime soodustuskelmuse. Nimelt esitas H. Kukk SA-se Kärdla Sadam nimel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) projekti EU37351 „Kärdla sadama rekonstrueerimine“ aruannetes tahtlikult valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel EAS-i väljamakstavat soodustust. 6 Valeandmete esitamine seisnes selles, et aruannetes oli nimetatud abikõlbulike tööde hulgas töid, mida tegelikult ei tehtud, tehti osaliselt või rahastati topelt teiste riigihangete kaudu. Süüdistuse kohaselt sai soodustusi alusetult välja maksnud EAS sai varalist kahju 179 424.99 eurot. Kuna EAS maksis toetuse välja ositi pärast seda, kui SA Kärdla Sadam ise oli tööde eest maksnud, töötas H. Kukk välja plaani, kuidas nii näilike kui tegelike tehingute ahela abil saada tegelikult tegemata tööde eest Hiiu Teed OÜ-le makstud raha tagasi SA Kärdla Sadam kontole. Vastavalt sellele plaanile toiminud tehinguid käsitatakse süüdistuses rahapesuna. Ülejäänud süüdistatavad osalesid süüdistuse kohaselt kas soodustuskelmuse või rahapesu toimepanemisel. Rahapesus osalejatele heidetakse ette veel dokumentide võltsimist ja nende kasutamist või sellele teole kihutamist, kuna näilike tehingute tegemiseks võltsiti arveid ja kasutati neid. Raigo Sahtlit ja Urmas Varrist süüdistatakse selles, et nad panid koos Hillar Kukega toime suureulatusliku rahapesu, varjamaks soodustuskelmuse toimepanemise tulemusena saadud 108 045,89 eurot. Süüdistuses on märgitud, et Hillar Kuke plaanide järgi laekus EAS-lt väljapetetud raha läbi AS-i Nordecon alltöövõtja, s.o Hiiu Teed OÜ arvelduskontole. Tema arvestuse järgi oli selleks summaks 179 424,99 eurot. EAS-lt väljapetetud summa plaanis H. Kukk näilike tehinguga muuta seaduslikuks, liigutades raha tagasi SA-le Kärdla Sadam. H. Kuke eesmärgiks oli pettuse teel saadud 179 424,99 euro tõelise olemuse, päritolu varjamine ning hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Süüdistuse kohaselt nõustus Urmas Varris kokkuleppel Hillar Kukega varjama pettuse teel saadud 179 424,99 eurot ja liigutama seda raha näilike tehingute tegemisega edasi kolmandatele isikutele, kust edasi oleks raha liikunud reaalsete tehingutena SA-le Kärdla Sadam. 2013 suve lõpus pöördus H. Kukk koos U. Varrisega Hiiu Teed OÜ juhatuse liikme Raigo Sahtli poole sooviga saada EAS-lt sadama ehituse käigus väljapetetud 179 424,99 eurot, mis oli laekunud Hiiu Teed OÜ arveldusarvele. Lepiti kokku, et EAS-lt välja petetud raha pidi liikuma näilike tehingute abil OÜ-lt Hiiu Teed U. Varrisega seotud ettevõttele OÜ Seller Hulgi ja sealt omakorda edasi lõppkokkuvõttes SA-le Kärdla Sadam. Selleks koostas U. Varris arve armatuurraua pakkumisele, kuid selgus, et sellist kogust armatuurrauda ei olnud Hiiu Teed OÜ raamatupidamises võimalik näidata. Seetõttu kaasati skeemi OÜ Faasion juhatuse liige Tanel Malk. Kui Hiiu Teed OÜ-lt ja Faasion OÜ-lt oli pettuse teel saadud raha laekunud Seller Hulgi OÜle, pidi U. Varris vastavalt kokkulepitud plaanile kandma poole summast (54 000 eurot) SA-le Kärdla Sadam ja teise poole summast OÜ-le Navigare. Seller Hulgi OÜ-lt ja OÜ-lt Navigare pidi 54 000 laekuma SA-le Kärdla Sadam kaikohtade rendilepingu tulemusel. Selleks, et raha liikumist rohkem varjata, kaasas Urmas Varris omal algatusel skeemi veel OÜ Nautic. Vastavalt sellele plaanile andis U. Varris 24.09.2013 Seller Hulgi OÜ töötajale koostada ja saata OÜ-le Hiiu Teed võltsitud arve 54 045,6 eurole ehitusmaterjalide eest, mida tegelikult OÜ-le Hiiu Teed tarnida kavas ei olnud. Saanud arve, andis R. Sahtel 25. septembril 2013 OÜ Hiiu Teed raamatupidamisele korralduse kanda Seller Hulgi OÜ raamatupidamisele üle 54 045,6 eurot. 7 30. septembril 2013 laskis U. Varris Seller Hulgi OÜ töötajal koostada ja saata OÜ-le Faasion 23 164,18 euro suuruse võltsitud arve RA-0263. Tanel Malk esitas omakorda samal päeval OÜ Faasion nimel OÜ-le Hiiu Teed 23 859,60 euro suuruse võltsitud arve. OÜ Hiiu Teed tegi R. Sahtli korraldusel OÜ-le Faasion 23 859,60 euro suuruse ülekande 9. oktoobril 2013 ning 10. oktoobril 2013 kandis Tanel Malk OÜ Faasion arveldusarvelt OÜ Seller Hulgile arve RA-0263 alusel üle 23 164,18 eurot. 4. oktoobril 2013 laskis U. Varris Seller Hulgi OÜ töötajal koostada ja saata OÜ-le Faasion 30 836,11 euro suuruse võltsitud arve JA-0315. 14. oktoobril 2013 esitas Tanel Malk omakorda OÜ Faasion nimel OÜ-le Hiiu Teed 31 760,27 euro suuruse arve. OÜ Hiiu Teed tegi R. Sahtli korraldusel OÜ-le Faasiole esitatud arve alusel ülekande 16. oktoobril 2013. 17.oktoobril 2013 kandis Tanel Malk OÜ Faasion arveldusarvelt OÜ Seller Hulgile võltsitud arve JA-0315 alusel üle 30 836,11 eurot. Seller Hulgi OÜ arveldusarvele laekus kokku Hiiu Teed OÜ-lt ja Faasion OÜ-lt 108 045,89 eurot. Kokkuleppe järgi pidi U. Varris 54 000 eurot kandma üle OÜ-le Navigare ning 54 000 SA-le Kärdla Sadam. SA-le Kärdla Sadam U. Varris raha üle ei kandnud ning OÜ-le Navigare kandis ta üle kokku 38 486 eurot. 69 559,89 eurot kasutas U. Varris oma juriidiliste isikute majandustegevusteks. OÜ Navigare kaudu jõudis SA Kärdla Sadam arvele kokku 38 486 eurot. 2. Maakohus andis süüdistatavad 30. juuni 2017 määrusega kohtu alla, kuid menetluse ajal eraldas kriminaalasjast eraldi menetlemiseks H. Kuke ja Navigare OÜ ning A. Tammeveski süüdistused ning lõpetas kriminaalmenetluse SA Kärdla Sadam ja Nautic OÜ suhtes. H. Kukk ja Navigare OÜ on Pärnu Maakohtu 13. septembril 2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega vastavalt

§ 210

lg 1,2; § 394 lg 2 p-de 1, 3; 344 lg 1; 345 lg 1 ja 300¹ lg 1 järgi ja

§ 394lg 3; § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi süüdi mõistetud.

1. Pärnu Maakohus tegi
2. augustil 2019 otsuse, millega mõistis Raigo Sahtli ja Urmas Varrise õigeks

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi, Seller Hulgi OÜ

§ 394

lg 3 järgi, Tanel Malgu

§ 394

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 järgi ning OÜ Faasion süüdistuses

§ 394lg 3 - § 22 lg 3 järgi.

Tanel Malgule ja Urmas Varrisele

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi, OÜ-le Faasion ja Seller Hulgi OÜ-le

§ 344

lg 2, § 345 lg 2 järgi ning Raigo Sahtlile

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 ja

§ 345lg 1 - § 22 lg 2 järgi esitatud süüdistuses lõpetas maakohus menetluse Kr

MS § 2742 lg 1 alusel. Rahapesus või sellele kihutamises mõistis kohus süüdistatavad õigeks põhjusel, et süüdistuse kohaselt oli rahapesu objektiks EAS-lt väljapetetud 179 424,99 eurot. Kohus leidis, et kuna EAS kandis toetusi üle osade kaupa, on oluline, millises ulatuses oli toetusi alusetult välja 8 makstud ajaks, mil rahapesu süüdistuse kohaselt ebaseaduslikul teel saadud raha OÜ Hiiu Teed arvelduskontolt ära kanti. Kohus märkis, et süüdistuse kohaselt hakkas väljapetetud raha OÜ Hiiu Teed kontolt liikuma

1. septembri 2013,
2. oktoobri 2013 ja
3. oktoobri 2013 ülekannetega. Kohus märkis, et EAS-i väljamaksed, mis olid tehtud teostatud tööde kohta koostatud tõendites nr 13, 14 ja 15 sisalduvate valeandmete alusel, toimusid pärast seda, kui OÜ Hiiu Teed arveldusarvelt oli väidetavalt rahapesu objektiks olnud raha juba ära kantud. Kohus leidis, et kuna tõendite 13, 14 ja 15 abil EAS-lt välja petetud toetussummad laekusid alles pärast seda, kui OÜ Hiiu Teed oli teinud ülekanded Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion kontole, ei saanud OÜ Hiiu Teed poolt ülekantud raha neid väljapetetud toetussummasid hõlmata. Kohus luges tõendatuks, et 2013 oktoobri alguseks oli H. Kukk petnud valeandmete esitamisega EAS-lt välja petnud toetust 24 019,65 eurot, millest OÜ Hiiu Teed kontole oli jõudnud 6103,25 eurot. Kohus märkis, et karistusseadustiku kommentaaridest tulenevalt on seadusandja on näinud reaalset ohtu majandussüsteemi normaalsele toimimisele reeglina 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes, kuid majandussüsteemi kahjustamise potentsiaal ei ole välistatud ka oluliselt väiksemate tehingute korral. Maakohus leidis aga, et ei saa hakata uurima, kas 6103,25 euro ulatuses tehtud näilikud tehingud ohustasid reaalselt majandussüsteemi normaalset toimimist, sest see oleks lubamatu süüdistuse piirest väljumine. Seetõttu mõistis kohus kõik süüdistatavad rahapesus õigeks. Maakohus luges tõendatuks, et Tanel Malk ja Urmas Varris on pannud toime

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod, OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ

§ 344

lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod ning Raigo Sahtlel

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 ja

§ 345lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod.

Kohus leidis aga, et kõigi süüdistatavate suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Menetlusaega puutuvalt pidas kohus oluliseks seda, et menetluse käigus on prokurör keeldunud süüdistatavate suhtes otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamisest põhjendusega, et neile on esitatud süüdistus ka esimese astme kuriteos (rahapesus). Selles teos mõistis kohus aga kõik süüdistatavad õigeks. Neid kuritegusid, mille toimepanemise luges kohus tõendatuks, ei pidanud kohus rasketeks. Kohus leidis, et dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistused ei ole keerukad ja nendega seotud tõendid ei ole mahukad. Kohtus uuritud mahukad tõendid olid seotud rahapesu süüdistuse eelkuriteoga, soodustuskelmusega. Maakohus märkis, et kohtueelses menetluses said süüdistatavad nende suhtes toimuvast menetlusest teada märtsi lõpus 2014, kohtueelne menetlus kestis sellest ajast 3 aastat. Menetlus maakohtus kestis otsuse kuulutamiseni ligikaudu 2 aastat 5 kuud. Seega on kriminaalmenetlus süüdistatavaid mõjutanud juba 5 aastat 5 kuud. Edasikaebamise korral võib üldist kohtupraktikat arvestades võtta jõustunud lahendini jõudmine veel aasta. Vastuseks prokuröri seisukohale, et kohtumenetlus on veninud eelkõige süüdistatavate haigestumise tõttu, märkis kohus, et haigestumist ei saa lugeda menetlusest kõrvalehoidumiseks, see on objektiivne asjaolu ja haigestumiste kohta on süüdistatavad kohtule alati vastava tõendi esitanud. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et menetlus oleks pikenenud süüdistatavatest tingitud asjaolude tõttu. 9 Kohus leidis, et kuritegude puhul, milles süüdistatavate süü tõendamist leidis, on juba esimeses kohtuastmes mõistlik menetlusaeg ületatud – tegemist ei ole ei raskete kuritegudega, tegemist ei ole mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, menetluse kestust ei ole mõjutanud süüdistatavate poolne venitamine. Maakohus leidis, et mõistliku menetlusaja ületamist saab kompenseerida ainult menetluse lõpetamisega.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist nii õigeksmõistmise kui menetluse lõpetamise osas ning süüdistatavate, v.a R. Sahtli nii rahapesus sellele kihutamises kui ka võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdimõistmist. R. Sahtli puhul taotleb tema süüdimõistmist nendele tegudele kihutamises. Prokurör leiab, et kohus on hinnanud tõendeid valesti. Kohus on eelkuriteole ehk soodustuskelmusele hinnangu andmisel käsitlenud seda liiga kitsalt ainult tehtud tööde tõendite 6, 7, 10 ja 12 alusel. Maakohus on alusetult kõrvale jätnud „Tõendid teostatud töödele“ nr 13, 14,
2. Seetõttu leidis kohus valesti, et rahapesust saab rääkida vaid 6103,25 euro ulatuses, mis oli väljapetetud rahasummast 16.oktoobriks 2013 Hiiu Teede kontole laekunud. Prokurör leiab, et arvestada tuleb praeguse kaasuse eripära ning seda, kuidas toimusid arveldused SA Kärdla Sadam ja Nordecon AS, SA Kärdla Sadam ja EAS-i ning Nordecon AS ja Hiiu Teed OÜ vahel. Töid tehti etapiviisiliselt ning ka arvete tasumine toimus osade kaupa. EAS maksis SA-le Kärdla Sadam toetused välja pärast seda kui SA Kärdla Sadam oli maksnud tööde eest. Pärast Kärdla Sadamalt ülekande saamist tegi Nordecon omakorda ülekande Hiiu Teed OÜ-le. Tõendid kinnitavad, et Hiiu Teede arvelduskontole laekus raha, mille kohta Hiiu Teede OÜ juhatuse liige Raigo Sahtel teadis, et osa sellest rahast on saadud tööde eest, mida Hiiu Teed tegelikult teinud ei teinud või oli teinud ainult osaliselt. See oli raha, mis pidi vastavalt kokkuleppele Hillar Kukega jõudma tagasi SA-le Kärdla Sadam, et seda saaks SA Kärdla Sadam ja Hillar Kukk näidata ja planeerida omafinantseeringuna sadamahoone ehitamiseks. Prokurör tsiteerib karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes öeldut, et eelkuriteos süüdimõistmine ei ole rahapesus süüdimõistmise eeldus, tuvastatud peab olema kuriteosündmus, kusjuures kuritegelik tegevus ei pea olema rahapesu toimumise ajaks lõppenud. Prokuröri arvates asus maakohus alusetult seisukohale, et rahapesu toimumise ajaks oli eelkuritegu lõppenud. Prokurör leiab: „Maakohus on liiga kitsalt piiritlenud eelkuritegude toimepanemise aega vaid teostatud tööde tõendite ja vahemaksetõendite 6, 7, 10 ja 12 esitamise ajaga. Selle alusel leidis maakohus, et eelkuritegu, s.o soodustuskelmus, oli lõpule viidud raha jõudmisega OÜ Hiiu Teed arvele.“ Teostatud tööde kohta koostatud tõendite 13, 14, 15 alusel on EAS-i kandnud SA Kärdla Sadam arvele kandnud toetusi 08.11.2013, 18.12.2013, 17.02.
3. Kuna nendes tõendites esitati valeandmeid, ei olnud soodustuskelmus 2013 oktoobri alguseks lõpule viidud. Prokurör lisab, et nende tõendite abil väljapetetud raha ei olnud
4. oktoobriks 2013 OÜ Hiiu Teed arvele laekunud. R. Sahtel Hiiu Teed OÜ juhatuse liikmena oli aga teadlik, et ebaõigete andmete alusel tulevikus saadav vara (raha) lõpptulemusena jõuab Hiiu Teede kontole ning nii see toimuski. Ebaõige on maakohtu järeldus, et rahapesu lõppes oktoobris 2013 ning et nn „pestavaks summaks“ oli vaid 6103,25 eurot. Kogu toimunud rahapesu skeemi tuleks vaadata laiemalt, sest nagu nähtub tõenditest, jätkus ka pärast Hiiu Teed OÜ, OÜ Seller Hulgi ja OÜ Faasion 10 tehinguid kuritegelik tegevus, kus jätkuva soodustuskelmuse tulemusena laekusid taas ebaseaduslikud ehk „musta raha“ summad Hiiu Teedele. Prokurör ei nõustu maakohtu otsusega ka T.Malgu, R.Sahtli, U.Varrise, OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega. Prokuröri hinnangul on kohus tuginenud menetluse lõpetamisel põhjendamatult süüdistatavate ja nende kaitsjate esitatud argumentidele ning ei ole arvestanud asjaolusid, millest samuti oli menetluse pikk aeg tingitud. Apellant vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et kriminaalasi ei ole keeruline ega menetlus mahukas. Prokurör märgib, et kohtueelses menetluses oli kahtlustus esitatud seitsmele füüsilisele isikule ja kuuele juriidilisele isikule. Kahe füüsilisest isikust kahtlustatava suhtes lõpetati menetlus kohtueelse menetluse ajal KrMS § 202 lg 7 alusel ehk oportuniteedi põhimõttel. Kahtlustatava Hiiu Teed OÜ suhtes lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ehk osaühing oli kohtueelse menetluse kestel lõppenud. Süüdistus esitati viiele füüsilisele isikule ja viiele juriidilisele isikule. Kohtumenetluse käigus eraldati materjalid Hillar Kuke ja OÜ Navigare osas; nende kriminaalasjad lahendati kokkuleppemenetluses. Aivar Tammeveski osas eraldati materjalid kohtuasjast ja menetlus lõpetati kohtumenetluse ajal KrMS § 202 alusel oportuniteedi põhimõttel. Kohtumenetluse ajal tuli menetlus lõpetada ka SA Kärdla Sadam ja OÜ Nautic suhtes, kuna juriidilisest isikust süüdistatavad oli lõppenud. Süüdistusakti kohaselt olid süüdistatavatele esitatud süüdistused kvalifitseeritud

§ 210, 344, 345, 394, 3001 järgi.

Tegemist oli mahuka ja keskmiselt keerukama kriminaalasjaga. Apellant leiab, et süüdistatavatele esitatud süüdistusi

§ 344

ja § 345 järgi, milles maakohus leidis isikud süüdi olevat, ei saa vaadata eraldiseisvalt rahapesu süüdistusest. Seetõttu polnud põhjendatud üksnes dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistuse keerukust ja nendega seotud tõendite mahukuse hindamine. Kriminaalasi oli mahukas ja kohtu etteheide, et ainult soodustuskelmuse dokumendid, mis kohtule esitati, olid mahukad, ei ole põhjendatud. Kuna süüdistus nii soodustuskelmuses kui rahapesus ja võltsitud dokumentide kasutamises oli esitatud ka SA-le Kärdla Sadam, siis enne kohtumenetluse käigus menetluse lõpetamist sihtasutuse suhtes, uuris kohus kõiki tõendeid, mis olid seotud esitatud süüdistustega. Kohtuotsusest saab välja lugeda, et kohus on lugenud soodustuskelmuse kui rahapesu eelkuriteo tuvastatuks. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus grupis toimepandud suureulatuslikus rahapesus. See on esimese astme kuritegu, mille toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette ainult vangistuse kahest kuni kümne aastani. Seega on tegemist raske kuriteoga. Samuti on rahapesu ja sellega seotud muude kuritegude süüdistused avaliku tähelepanu all, kuna selline tegevus kahjustab riigi majandussüsteemi toimimist. Prokuröri hinnangul tuleb arvestada, et menetlusosaliste erineval ajal haigestumist ja sellest tulenevat kohtumenetluse venimist ei saanud ära hoida. Lisaks vajab märkimist, et kohtuistungite toimumise aja edasilükkumiseks oli ka muid põhjusi, mida ei saa ette heita prokuratuurile, kuid mille kohta on maakohtu käsutuses dokumendid. Prokurör leiab, et arvestades kogu kriminaalasja mahtu, esitatud süüdistuste raskust ja keerukust, samuti seda, et süüdistatavad ei viibinud vahi all, isikute suhtes tõkendeid kohaldatud ei olnud, ei olnud süüdistatavate õiguste riive niivõrd intensiivne, et menetluse 11 lõpetamine oleks põhjendatud. Tulenevalt riigikohtu seisukohtadest oleks maakohus saanud süüdistatavate õiguste rikkumist heastada neile mõistetud karistuse kergendamisega.

1. Tanel Malgu ja OÜ Faasion ning U. Varrise ja Seller Hulgi kaitsjad esitasid apellatsioonile kirjalikud vastused. 5.1 Tanel Malgu ja OÜ Faasion kaitsja leiab, et apellant ei ole ümber lükanud maakohtu järeldusi rahapesu objektiivse teokoosseisu puudumise kohta. Ka ei ole kohus hinnanud tõendeid valikuliselt. Väide, et kohus oleks justkui andnud liiga kitsa hinnangu eelkuriteole ehk soodustuskelmusele, on asjakohatu ja paljasõnaline. Laiemat hinnangut kui kohus andis, polnudki tarvis anda. Ka leidis kohus põhjendatult, et osaliselt tuleb menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 5.2 Ka U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole Kaitsja leiab, et kuigi apellatsiooni alusena on märgitud KrMS § 338 p 2 ja 3 ehk materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja kriminaalmenetluse oluline rikkumine, ei ole apellant esitanud apellatsioonis põhjendusi, millest sellesisulisi maakohtu eksimusi nähtuks. Prokurör ei ole apellatsioonkaebuses näidanud ära, millised on olnud esimese astme kohtu vead tõendite hindamisel, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Rahapesu süüdistusse puutuvalt leiab kaitsja, et menetluses ei ole tõendatud rahapesu eelkuriteo asjaolud, puudub lõpule viidud tegu ja puudub ka rahapesu objekt ehk raha, mida süüdistatavatel olnuks võimalik pesta. Dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuse kohta märgib kaitsja, et asjas uuritud tõenditest lähtuvalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega ja võltsitud dokumentide kasutamisega. Veel leiab kaitsja, et kriminaalasja menetluse kestus on olnud nii pikk, et sellega on rikutud süüdistatavate õigust kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul.
2. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsjad ja süüdistatavad leidsid, et apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust ja maakohtu otsus tuleks jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD I
3. Apellatsiooni argumendid ei anna alust tunnistada R. Sahtlit, U. Varrist ja Seller Hulgi OÜ-d süüdi rahapesus ning Tanel Malka ja OÜ-d Faasion rahapesule kaasaaitamises.
4. Vastavalt süüdistusele seisnes rahapesu tehingutes, mis tehti varjamaks soodustuskelmuse tulemusel saadud vara tõelist olemust, ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku kasusaajat. Tegemist oli tehingutega, mille tulemusel pidi plaani kohaselt liikuma raha Hiiu Teed OÜ arveldusarvelt, kuhu oli EAS-lt väljapetetud raha süüdistuse kohaselt laekunud, SA Kärdla Sadam arveldusarvele. 12 Maakohus luges tõendatuks, et Hiiu Teed OÜ arveldusarvelt kanti R. Sahtli korraldusel
5. septembril 2013 OÜ Seller Hulgi arveldusarvele 54 045,60 eurot ning
6. oktoobril 2013 ja
7. oktoobril 2013 Faasion OÜ arveldusarvele vastavalt 23 859,60 ja 31 760,27 eurot. Arved, mille alusel ülekanded tehti, olid võltsitud ning üle kantud rahasummad pidid jõudma lõppkokkuvõttes SA Kärdla Sadam arveldusarvele. Kohus leidis aga, et neist Hiiu Teed OÜ poolt üle kantud rahasummadest oli rahapesu esemeks ainult 6103,25 eurot. Nimelt luges kohus tõendatuks, et eespool nimetatud Hiiu Teed OÜ ülekannete tegemise ajaks oli H. Kukk petnud EAS-lt välja toetust 24 019,65 euro ulatuses ning Hiiu Teed OÜ kontole oli sellest jõudnud 6103,25 eurot. Maakohus asus seisukohale, et rahapesu, mille maht jääb alla 15 000 euro, ei täida

§ 394

lg 1 koosseisu, kui ei esine täiendavaid asjaolusid, mis näitaks, et tehtud tehingutega ohustati reaalselt majandussüsteemi normaalset toimimist. Kuna asjaolusid, mis seda näitaks, süüdistuses ära toodud ei olnud, mõistiski maakohus süüdistatavad rahapesu või sellele kaasaaitamises õigeks. Prokurör ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et ajaks, Hiiu Teed OÜ tehtud ülekannete ajaks oli OÜ Hiiu Teed arveldusarvele jõudnud EAS-lt välja petetud raha 6103,25 euro ulatuses. Ka ei vaidlusta prokurör maakohtu seisukohta, et selles ulatuses ei täitnud rahapesu veel

§ 394lg 1 koosseisu.

Vastavalt prokuröri seisukohale lähtus maakohus alusetult sellest, millises ulatuses oli Hiiu Teed OÜ ülekannete ajaks EAS-lt toetust välja petetud ning Hiiu Teed OÜ kontole jõudnud. Prokurör leidis, et kuna soodustuskelmus pandi toime jätkuva kuriteona, oleks tulnud arvestada ka hiljem alusetult välja makstud toetuse summasid. Kuna oma teoplaanist lähtudes said süüdistatavad arvestada sellega, et ka pärast 2013 oktoobrit alusetult makstud toetussummad jõuavad OÜ Hiiu Teed arveldusarvele, tuleb kogu võltsitud arvete alusel Hiiu Teed OÜ arveldusarvelt ära liikunud raha käsitada rahapesu objektina. Lisaks heidab prokurör maakohtule ette, et otsuse põhjendused selle kohta, miks ta ei arvesta teostatud tööde kohta koostatud tõenditega nr 13, 14 ja 15, on napid.

1. Ringkonnakohus peab prokuröri etteheiteid maakohtu otsuse põhjendustele alusetuteks. See, kas kohtuotsus on nõuetekohaselt põhistatud, ei sõltu põhistuse mahust, vaid selle sisust. Maakohus on ammendavalt selgitanud, miks ta ei pidanud rahapesu kontekstis tähtsust omavaks teostatud tööde kohta koostatud tõendite nr 13, 14 ja 15 abil välja petetud toetusi. Põhjus, miks kohus nende tõendite alusel välja makstud toetusi ei arvestanud, oli see, et ajaks, mil algas süüdistuses rahapesuna käsitatav tehingute jada, ei olnud nendes tõendites nimetatud tööde eest makstud toetused Hiiu Teed OÜ arvele laekunud. Seda, millises osas oli EAS-lt välja petetud raha jõudnud Hiiu Teed OÜ arvelduskontole selleks ajaks, kui Hiiu Teed OÜ tegi süüdistuses nimetatud ülekanded, pidas maakohus oluliseks põhjusel, et süüdistuse kohaselt oli rahapesu objektiks väljapetetud raha, „mis oli laekunud OÜ Hiiu Teed arveldusarvele“ (otsuse lk 16, lõik 1). Seega on maakohus lähtunud seisukohast, et rahapesu polnud võimalik vara suhtes, mida veel polnud saadud.
2. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et
3. septembrist
4. oktoobrini tehtud ülekannetega ei saanud panna toime rahapesu nende soodustuskelmuse tulemusel saadud toetusesummade 13 suhtes, mis laekusid hiljem. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 lg 1 määratleb rahapesu järgnevalt: „

§ 210

lg 2 koosseisule vastava teo toimepanemises ehk EAS-i petmises, küll aga lõid nad H. Kukele võimaluse EAS-i petmiseks: tehtud tehingud pidid tagama selle, et petmiseks tehtud ülekanded tegelikult tegemata tööde eest ei tooks kaasa SA Kärdla Sadama vara vähenemist. Kuigi R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malgu tegu oli seega soodustuskelmuse seisukohalt oluline, ei valitsenud nad tegu:

§ 210lg 2 koosseisu täitmine vahetult nende panusest ei sõltunud.

1. Maakohus on lugenud tõendatuks selle, et süüdistuses kirjeldatud tehingud toimusid ning arvetes märgitud kaupu tegelikult ei tarnitud. Samuti on kohus – küll dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistust käsitledes – lugenud tõendatuks selle, et tehtud tehingud olid näilised ning tehtud eesmärgil, et liigutada raha Hiiu Teed OÜ arvelduskontolt SA Kärdla Sadam arvelduskontole. Seejuures on maakohus põhjendanud, miks ta ei pea usaldusväärseks süüdistatavate ütlusi, milles nad väitsid, et tehingud ei olnud näilised ning nad ei olnud H. Kuke plaanidest teadlikud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on tunnistajate H. Kuke, OO ja NN ütluste alusel lugenud tõendatuks, et sadama ehitusega koos taheti ehitada ka sadamahoonet, aga see ei mahtunud toetuse piiridesse ja omavalitsusel selleks lisaraha ei olnud. Sadamahoone ehitamiseks loodeti finantseeringut saada teistest projektidest. Sadamahoone ehitamiseks võimaluse leidmine oli H. Kuke ülesanne . Seda, et H. Kuke plaani kohaselt pidi just tööde tegemine EAS-le näidatavast väiksemas mahus aitama saada raha sadamahoone ehitamiseks vajalikuks omafinantseeringuks, tõendavad tunnistajate PP, PP ja KK ütlused. PP, kes oli Kärdla sadama objektil lepinguline riiklik insener-esindaja, andis kohtus tunnistajana ütlusi, et koosolekutel oli juttu raha kokkuhoiust, tellija (keda esindas H. Kukk) pidev mure oli, kuidas saaks ökonoomsemalt teha. Kui objekt hakkas valmis saama, siis nimetas tellija juba konkreetsed tööd, mille pealt saaks kokku hoida. PP sõnul oli kokkuhoiu saavutamine korduvalt jutuks ja vaidlusküsimuseks, et ei ole korrektne niimoodi käituda. Kärdla sadama ehitusel lepingu alusel omanikujärelevalvet teinud AS T juhatuse liikme PP ütluste kohaselt olid mõned töömahud hankes imelikud. H. Kukk selgitas, et tööpositsioone ära 17 jätta ei tohi, aga mahtu tohib vähendada. H. Kuke plaan oli hoida tööde pealt raha kokku ja sellega rahastada sadamahoone ehitust. Tunnistaja KK ütluste kohaselt hakkas ühel hetkel sadama valmimist takistama H. Kuke käitumine, kes olevat hakanud survestama töövõtjat ja insenere, et tuleb leida sealt hankest kokkuhoitud rahasid. Rahalise kokkuhoiu kaudu loodeti ja sooviti ehitada Kärdla sadama hoonet. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldustega, mis puudutavad küsimust, kas R. Sahtel, U. Varris ja T. Malk teadsid tehingute iseloomust ning nende eesmärgist. Selle tuvastamisel on maakohus tuginenud esiteks H. Kuke ütlustele. Nagu maakohtu otsuses märgitud, andis H. Kukk ütlusi, et oli R. Sahtliga ja Hiiu Teedega kontaktis seoses sadamahoone ehitamisega ja rahadega, mis pidid selle ehitamiseks tulema. Tema viis ka U. Varrise R. Sahtliga kokku. Eesmärk oli pigem sihtasutusel, sest ehitaja oli saanud liigset raha tööde eest, mida ta ei olnud teinud. Raha edasine liikumine pidi toimuma läbi kaikohtade rendilepingute. On olnud korra ka ise Varrise ja Sahtli kohtumise juures, seal räägiti võimalikust materjalist, mida Varrisega seotud firma võiks müüa Hiiu Teedele. Tema teada andis R. Sahtel andis Faasioni kontakti U. Varrisele ja edasi nad toimetasid omavahel, seal muretseti mingit materjali. Need materjalid ei jõudnud ei Hiiu Teedele ega Faasionile kohale, sest need arved olid fiktiivsed. Seda, et tehingud olid fiktiivsed ja nende alusel ei pidanud kaupu tegelikult liikuma, näitas maakohtu hinnangul seegi, et Seller Hulgi OÜ oli toidukaupade, mitte ehituskaupadega tegelev ettevõte ning Hiiu Teed OÜ esindaja R. Sahtel ei asunud sellega, et kaupa polnud laekunud, tegelema enne kui tehingute vastu hakkas huvi tundma Maksu- ja Tolliamet. Veel näitas maakohtu hinnangul tehingute iseloomu ning asjaosaliste teadmist sellest tõik, et kui probleemide ilmnemisel ei õnnestunud Hiiu Teed OÜ-l raha tagasi saada U. Varriselt, otsiti abi H. Kukelt. Seda on kinnitanud nii H. Kukk kui, kes oli 2012-2014 SA Kärdla Sadam nõukogu esimees. LLi ütluste kohaselt soovisid R. Sahtel ja T. Malk temaga kokku saada. Samuti soovisid nad, et ta kutsuks kohtumisele ka H. Kuke. LL sõnul sai ta kohtumisel aru, et on mingi probleem, mille osapooled on H. Kukk ja OÜ Faasion ja Hiiu Teed OÜ. Lõpuks kinnitab seda, et süüdistatavad olid H. Kuke plaanist teadlikud,
2. oktoobri 2014 jälitustoimingu protokoll. Maakohus jättis jälitustoimingu protokolli kõrvale, märkides, et

§ 344

ja

§ 345sätestatud kuriteod ei kuulu Kr

MS § 1262 lg 2 nimetatud kuritegude hulka, millede puhul võib tõendeid koguda jälitustoiminguga. Prokurör on apellatsioonis tuginenud jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnele 190, mis toimus 27.03.2014 Raigo Sahtli ja KK vahel. Prokurör tugineb tõendile rahapesu süüdistuse kontekstis. Kuigi Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavate tegevus ei ole käsitatav rahapesuna, on jälitustoimingu protokoll tõendina kasutatav, kuna

§ 210kuulub Kr

MS § 1262 lg 2 kohaselt kuritegude hulka, mille menetluse raames on jälitustoimingu tegemine lubatud. Prokurör on toonud apellatsioonis välja järgmise vestluse: „…eks homme peate seal advokaadiga aru, aga üha rohkem hakkab minule tunduma, et kurat rääkige nii nagu see asi oli, aitab küll sellest pullist, Sahtel: nii ongi see asi mõeldud, et siin ei ole mitte midagi vassida, sellepärast, et see… meil on nagu see mõte, et seal on mõned nüansid üldse selles…ee käigus ei ole päris niimoodi nagu seal paberi peal kirjas on, et meie eesmärk oli ikkagi see, et saada teada, et meil on meil tulevad puhtsüdamlik ülestunnistus. Sahtel 18 tunnistab et on asju valesti teinud. Sahtel: ma olen selles mõttes avameelselt rääkinud, et ainult kahjuks ma asun aru saama, et siin elu ei ole päris nii lõbus, et keegi kuradima tuleb mingit raha keerutama ja mõtleb et siis keerutab selle pühaüritusena tagasi kuskile sihtarvele, nii need asjad.. käivad, eks ole aga ütleme niimoodi et mis on tehtud ja mis on kaasaidatud, see on kaasaaidatud, eks ole või ütleme niimoodi, et on ära petetud“. Osundatud kõnes tunnistab R. Sahtel sõnaselgelt, et tehingute eesmärgiks oli raha „keerutamine“ sihtasutusele ning seda „püha ürituse“ huvides. See, kuidas tehingud olid ahelana omavahel seotud, näitab ringkonnakohtu hinnangul, et ka teised tehingutega seotud isikud olid teadlikud, et tehingute eesmärgiks on tegemata tööde eest EAS-i eksitamiseks makstud või makstavate summade SA Kärdla Sadamale „tagasikeerutamine“. Sellega on U. Varris, R. Sahtel ja T. Malk pannud ringkonnakohtu hinnangul toime

§ 210lg 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi U. Varris ja T. Malk panid kuriteo toime vastavalt Seller Hulgi OÜ ja Faasion OÜ kaudu, ei vastuta äriühingud soodustuskelmusele kaasaaitamise eest. Erinevalt prokurörist, kes on Faasion OÜ-le esitanud süüdistuse

§ 394

lg 3 - § 22 lg 3 järgi, on ringkonnakohus seisukohal, et karistusseadustik ei näe ringkonnakohtu hinnangul ette juriidilise isiku vastutust kuriteost osavõtu eest. Vastavalt

§ 14

lg-le 1 vastutab juriidiline isik tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest seaduses sätestatud juhtudel. Süüteost osavõttu reguleeriv

§ 22ei sätesta sõnaselgelt juriidilise isiku vastutust kuriteost osavõtu eest.

Kuigi

§ 22

lg 2 ja 3 kasutavad mõistet „isik“, mis võiks hõlmata nii füüsilist kui juriidilist isikut, tuleb arvestada, et

§ 22

ei reguleeri, milliste süütegude puhul võib juriidiline isik osavõtjana vastutada ning kust tulenevad sellisel juhul juriidilisele isikule kohaldatavad sanktsioonid. Ka ei reguleeri justiitsministri määrusega kehtestatud „Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhend“ juriidilise isiku süüteost osavõtu kvalifitseerimist.

§ 22

lg 4, mille kohaselt mõistetakse osavõtjale karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, lähtub ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt eeldusest, et osavõtja on füüsiline isik: kui kaasa on aidatud füüsilise isiku teole, tuleb kaasaaitaja teole karistuse mõistmisel lähtuda karistusseadustiku eriosa sättes füüsilisele isikule ettenähtud karistusest. Tehniliselt võttes oleks võimalik

§ 22

lg 4 tõlgendus, mille kohaselt võiks juriidiline isik vastutada osavõtjana juhul, kui ka täideviija on juriidiline isik. Selline tõlgendus oleks aga ringkonnakohtu hinnangul vastuolus põhiseadusega, kuna viiks samasuguse teo toimepannud isikute ebavõrdse kohtlemiseni, seades nende vastutuse kuriteole kaasaaitamise eest sõltuma sellest, kas lisaks füüsilisele isikule on täideviija ka juriidiline isik. Eelnevast tuleneb, et Seller Hulgi OÜ ja Faasion OÜ ei ole toime pannud rahapesu või sellele kaasaaitamist ning neile süüks pandavad teod ei ole käsitatavad ka soodustuskelmusele kaasaaitamisena. Seetõttu tuleb maakohtu otsus nende õigeksmõistmises vastavalt

§ 394

lg 3 ja

§ 394lg 3 - § 22 lg 3 järgi jätta muutmata.

II 19

1. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada küsimuse, kas süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale on rikutud ning kas see rikkumine on selline, et see on kompenseeritav vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Maakohus lõpetas süüdistatavate suhtes menetluse dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega seotud süüdistuse osas. Andes hinnangut sellele, kas mõistlikku menetlusaega on ületatud, keskendus kohus just nimetatud süüdistustele ning hindas seda, kas need süüdistused olid mahult ja keerukuselt niisugused, mis õigustanuks pikka menetlusaega. Sellele küsimusele vastas kohus eitavalt. Prokurör leiab apellatsioonis, et kriminaalasja tuleb pidada mahukaks ja keerukaks ning kohus oleks pidanud menetluse keerukuse ja mahukuse hindamisel võtma arvesse ka soodustuskelmuse ja rahapesu süüdistusi. Kohtukolleegium peab maakohtu lähenemist põhjendatuks. Kui mahuka ja keeruka süüdistuse arutamise lõpuks jõuab kohus järeldusele, et süüdistus on põhjendatud üksnes väikses osas või et süüdistuses kirjeldatud raske kuriteo asemel on süüdistatav pannud toime üksnes kerge teo, on kohtu ees just küsimus, kas isiku tuvastatud süüd arvestades oli niivõrd mahukas menetlus õigustatud ning kas on põhjendatud isiku karistamine kerge kuriteo eest, millest on möödunud juba pikem ajavahemik. Eelnev tähendab aga ühtlasi, et kuivõrd ringkonnakohus leidis, et U. Varris, R. Sahtel ja T. Malk on pannud toime ka soodustuskelmusele kaasaaitamise, peab ringkonnakohus menetluse mahukuse ja keerukuse hindamisel arvestama ka seda süüdistust ning arvestama menetluse ajakulu õigustava asjaoluna selle süüdistusega seotud tõendite kogumise ja uurimise ajakulu. Tõsiasi on see, et tegemist on suhteliselt mahuka kriminaalasjaga: kohtutoimik koosneb kokku 14 köitest. Ka ei ole tuvastatud, et nende tõendite hulgas oleks n.ö tühja mahtu, st tõendeid, millel ei oleks kriminaalasja lahendamisel sisulist tähtsust. Kriminaalasja kohtueelne menetlus kestis umbkaudu kolm aastat. Tegemist on suhteliselt pika ajavahemikuga, kuid arvestades kogutud tõendite hulka, ei saa seda pidada aprioorselt ülemääraseks. Seda, et kohtueelses menetluses esinenuks selliseid põhjendamatuid pause, mis kohtueelsele menetlusele kulunud aega oluliselt pikendanud oleks, ära näidatud ei ole. Maakohus on märkinud üksnes seda, et kohtule jääb arusaamatuks, mis tingis kohtueelses menetluses aastased ajavahed uute kahtlustuste esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest, et kahtlustuse muutmiste vahele jäid suured ajavahed, ei saa teha järeldust, nagu poleks vahepealsel ajal menetlust toimunud. Kahtlustuse korduv muutmine näitab ühtlasi seda, et tegemist oli menetleja jaoks õiguslikult keeruka kriminaalasjaga. Ka ringkonnakohus peab möönma, et tegudele, mida süüdistuses käsitleti rahapesuna, õigusliku hinnangu andmine on keerukas; rahapesu asemel tuleks kõne alla mitu erinevat süüteokoosseisu. Süüdistus saadeti kohtusse 2017 aastal ning maakohtu otsuseni jõudmiseks kulus 2,5 aastat. Maakohtu hinnangul oli ka kohtumenetluse kestus selline, et mõistlikku menetlusaega tuleb pidada möödunuks. Vastates prokuröri väitele, et kohtumenetlus on veninud eelkõige süüdistatavate haigestumise tõttu, märkis kohus: „[H]aigestumist ei saa lugeda menetlusest kõrvalehoidumiseks, see on objektiivne asjaolu ja haigestumiste kohta on süüdistatavad kohtule alati vastava tõendi esitanud. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et menetlus oleks pikenenud süüdistatavatest tingitud asjaolude tõttu.“ See seisukoht on ekslik – kui kohtuistung tuleb edasi lükata süüdistatava puudumise tõttu, pikeneb menetlus ilmselgelt süüdistatavast 20 tingitult. See, et maakohtu hinnangul polnud tegemist menetlusest kõrvalehoidumisega, vaid objektiivse asjaoluga, ei tähenda, et menetluse pika kestuse oleks põhjustanud riik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eristada selle tuvastamist, kelle tegevusest tingitult on menetlus kaua kestnud, ning selle tuvastamist, kas menetluse pikaajalisus on põhjustatud süüliselt (oma kohustusi ebapiisava hoolsusega täites või neid koguni rikkudes või menetlust takistades või venitades). Sõltumata sellest, kas menetluse pika aja on põhjustanud kohus, prokurör, süüdistatav, kaitsja või mõni teine menetlussubjekt, võib ajakulul olla objektiivne põhjus. Selline objektiivne põhjus on ka kriminaalasja keerukus ja mahukus. Juhul, kui menetluse pikk aeg on tingitud sellisest objektiivsest põhjusest, saabub menetluse mõistliku aja piir hiljem kui siis, kui riik on kriminaalasja menetlemisel oma kohustusi rikkunud. Praegusel juhul tähendab tõsiasi, et menetlus lükkus edasi eeskätt süüdistatavate ja nende kaitsjate haigestumiste tõttu, seda, et istungite edasilükkamist ei ole alust heita ette riigile. Kohtutoimik kinnitab prokuröri väidet, et kohtumenetlust venitas eelkõige süüdistatavate, aga ka nende kaitsjate haigestumised. Samuti on põhjendatud prokuröri väide, et esinesid muud objektiivsed põhjused, mille tõttu istungid edasi lükkusid. Nimelt nähtub toimikust, et vahetult enne seda, kui pidi algama kriminaalasja kohtulik arutamine, lõpetas U. Varris lepingu teda ja temaga seotud äriühinguid kaitsnud kaitsjaga ning taotles riigi õigusabi. Määratud kaitsja taotles aega kriminaaltoimikuga tutvumiseks. Selle tulemusel muutus kriminaalasja arutamine eelistungil kokkulepitud aegadel võimatuks ning kokku tuli leppida uued istungiajad. Ainuüksi selle tulemusel lükkus kriminaalasja arutamine ligi nelja kuu võrra edasi: kui esialgu pidi kriminaalasja arutamine toimuma 2017 oktoobrist detsembri teise pooleni, siis uue ajakava kohaselt pidanuks kriminaalasja arutamine lõppema 2018 aprilli esimeses pooles. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et kriminaalasja venimise tingis ka see, et prokurör ei suutnud tagada tunnistajate ilmumist istungile. Kohtutoimikust on näha, et sellega oli probleeme, kuid konkreetselt sel põhjusel lükkus istung edasi vaid üksikud korrad. Nagu järgnevast tabelist näha, lükkus istung valdavalt edasi süüdistatavate või nende kaitsjate taotluste alusel. Istungiaegade planeerimine Esialgu pidid istungid toimuma 17.-19.10.; 31.10.02.11; 07.09.11; 22.-23.11; 18.19.12.2017 Määratud istungiajad Info istungite toimumiste ja nende ärajäämiste põhjuste kohta Jäid ära, sest U. Varris lõpetas vahetult enne planeeritud istungite algust teda ning temaga seotud äriühinguid kaitsnud kaitsjaga lepingu (kd Ib; tl. 76–77).
2. oktoobril 2017 toimunud istungil leppis kohus kohtumenetluse pooltega kokku uued istungiajad. Uued istungiajad olid 18.-
3. detsember 2017, 18.-
4. 21 jaanuar,
5. veebruar, 5.–
6. märts 2018 ja 9.–
7. aprill 2018 (kd 1b; tl. 87, 88). 18.-
8. detsember 2018 Istungid jäid ära, sest R. Sahtel haigestus (kd IB, tl. 114, 115) ning SA Kärdla Sadam juhatuse liige läks välislähetusse (kd Ib; tl. 118– 121).
9. dets toimus korraldav istung.
10. jaanuar 2018
11. jaanuar 2018 Istung toimus Jättis kohus istungi ära seoses Pärnu Maakohtu kohtudirektori matustega (kd Ib; tl. 135). Istung jäi ära, sest
12. veebruaril 2018 teatas kaitsja A. Simson, et on haigestunud (kd IV, tl 126, tõend kd IX; tl. 90, 91). Istungid jäid ära, sest
13. märtsil 2018 teatas kaitsja R. Ainla, et on haigestunud (kd IV; tl. 141-146, perearsti tõend tl. 158). Istungid jäid ära, sest prokurör teatas, et on haigestunud (kd IV; tl. 148,
14. detsembril leppis kohus kohtumenetluse pooltega kokku uued istungiajad. Eelnevalt kokku lepitud aegadele, mis olid 18.-
15. jaanuar;
16. veebruar; 5.–
17. märts ja 9.–
18. aprill 2018 lisandusid 13.-16 märts;
19. aprill ja 7.-
20. mai 2018
21. veebruar 2018 5.–
22. märts 2018 13–
23. märts 2018 22
24. aprill ja 9.–
25. aprill 2018 tõend haiguslehe kohta tl 155). Istungid jäid ära, sest
26. aprillil teatas kaitsja R. Ainla, et süüdistatav T. Malk on haigestunud (kd IV; tl. 149 – 152).
27. aprillil toimus korraldav istung
28. aprillil 2018 leppis kohus kohtumenetluse pooltega kokku uued istungiajad. Eelnevalt kokku lepitud aegadele, mis olid
29. aprill 2018 ja 7.-
30. mai 2018, lisandusid
31. juuni 2018; 20.-
32. juuni 2018; 22.-
33. august 2018; 11.-
34. september 2018
35. aprill 2018 7.mai 2018
36. mai 2018
37. juuni 2018 20.-
38. juuni 2018 22.-
39. august 2018 Istung toimus
40. mail 2018 on kaitsja A. Simson taotlenud
41. mai 2018 istungi edasilükkamist seoses Harju Maakohtus tehtava rahvusvahelise menetlustoiminguga, millel ta peab osalema (kd VII; tl. 43–45). Istung toimus Istung toimus Istungid jäid ära.
42. juunil 2018 taotles U. Varris
43. ja
44. juuniks määratud istungite edasilükkamist haigestumise tõttu, kohus rahuldas taotluse (kirjavahetus kd IX; tl. 97– 110). Istungid jäid ära.
45. augustil selgus, et U. Varris ei saa haiguse tõttu osaleda ka
46. ja
47. augustiks planeeritud 23 istungitel (kd IX; tl. 116– 125).
48. augustil 2018 pidas kohus taas korraldava istungi uute täiendavate istungiaegade määramiseks. Varem määratud aegadele 11.-
49. septembrile ja
50. –
51. oktoobrile Lisandusid
52. november 2018,
53. ja
54. november 2018 ning varupäevadena
55. ja
56. detsember (kd IX; tl. 128)
57. september 2018
58. september 2018
59. septembril 2018
60. oktoober 2018
61. oktoober 2018
62. november 2018
63. ja
64. november 2018 Istung toimus Istung toimus Istung jäi ära, sest prokuröri tunnistajad ei saanud istungile tulla Istung toimus Istung jäi ära, sest prokuröri tunnistajad ei saanud istungile tulla Istung jäi ära, sest
65. novembril 2018 teatas R. Sahtli kaitsja A. Simson, et R. Sahtel on haigestunud ega saa osaleda
66. novembriks määratud istungil (kd X; tl. 191–192). Istungid jäid ära, sest
67. novembril 2018 teatas SA Kärdla Sadam kaitsja, et SA seaduslik esindaja on haigestunud (kd X; tl. 194).
68. novembril 2018 pidas kohus järjekordse korraldava istungi uute istungiaegade määramiseks(kd X; tl. 196). 24 Kohus määras uuteks täiendavateks istungiaegadeks
69. ja
70. jaanuari,
71. ja
72. veebruari ning 28.-
73. märtsi 2019
74. detsember 2018
75. detsember 2018
76. ja
77. jaanuar 2019
78. veebruar 2019
79. veebruar 2019 Istung jäi ära, sest tunnistajad ei saanud istungile tulla (kd X; tl. 196). Istung toimus
80. jaanuaril 2019 teavitas kohus kohtumenetluse pooli
81. ja
82. jaanuari istungite ärajäämisest, sest süüdistatav U. Varris ja tunnistaja KK on haiged (kd XI; tl. 40). Istung toimus Istung jäi ära, sest prokuröri tunnistaja ei saanud istungile tulla
83. veebruari istungil lepiti täiendava istungiajana kokku
84. mai 2019
85. märts 2019
86. märts 2019
87. mai 2019
88. mai 2019
89. mai 2019
90. mai 2019 Istung jäi ära, sest prokuröri tunnistaja ei saanud endiselt istungile tulla Istung toimus Istung toimus, kohtulik uurimine lõpetati Istungit ei toimunud, sest kohtulik uurimine oli lõppenud ja kaitsjad taotlesid aega kohtuvaidlusteks valmistumiseks Istungit ei toimunud, sest kohtulik uurimine oli lõppenud ja kaitsjad taotlesid aega kohtuvaidlusteks valmistumiseks Kohtuvaidlused Maakohtu väitele, et süüdistatavaid pole alust kahtlustada menetlusest kõrvalehoidumisest, vaid nende haigestumine on tõendatud, ei ole prokurör vastu vaielnud. Samas ei ole olukorras, kus 25 erinevad kohtumenetluse pooled haigestusid ega saanud kohtumenetluses osaleda, alust heita menetluse venimist ette kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kohtutoimikust, et kohus on nõudnud enda haigestumisest teatanud kohtumenetluse pooltelt tõendeid ning infot nende terviseseisundi kohta ning on esimesel võimalusel leppinud kokku uued istungiajad. Eelnevast hoolimata on tõsiasi, et kriminaalasja menetlus on kestnud kaua. Nagu prokurörgi apellatsioonis möönab, said süüdistatavad nende suhtes toimuvast menetlusest teada märtsi lõpus
91. Sellest on praeguseks möödunud ligi kuus aastat. Arvestades kohtumenetluse poolte seniseid positsioone, võib eeldada, et ka ringkonnakohtu lahend vaidlustatakse ning menetlus võib jätkuda Riigikohtus. Sellisel juhul võib eeldada, et lõpliku lahendini jõudmine võtab vähemalt pool aastat. Isegi, kui Riigikohus ei võta kriminaalasja menetlusse, ei ole tõenäoline, et ringkonnakohtu lahend jõustub enne kui kolme kuu pärast. See tähendab, et tõenäoliselt võtab lõpliku lahendini ei jõudmine selles kriminaalasjas vähemalt kuus aastat. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatavad pannud toime üksnes teise astme kuritegusid, tuleb seda pidada mõistlikku menetlusaega ületavaks.
92. See, et menetlus ületab mõistlikku menetlusaega, ei tähenda aga automaatselt, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud siis, kui muud moodused mõistliku menetlusaja ületamise hüvitamiseks ei ole piisavad. Kohtukolleegiumi hinnangul on praegusel juhul sobiv meede mõistliku menetlusaja ületamise hüvitamiseks karistuse kergendamine. Ühest küljest väärib märkimist, et kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatavad pannud toime esimese astme kuritegu, on nad pannud toime mitu teise astme kuritegu. Teisalt ei ole süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale rikutud oluliselt: nagu märgitud, ei ole alust heita riigile ette menetluse põhjendamatut venitamist, vaid menetluse kestuse on tinginud objektiivsed asjaolud; ka ei ole süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendit. III
93. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise osas tühistada, süüdistatavad süüdi tunnistada ning mõista neile karistused.
94. U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsja on esitanud apellatsioonivastuses väiteid, mille kohaselt ei ole U. Varris pannud toime

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 ega Seller Hulgi OÜ

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid toime pannud.

Ringkonnakohus ei näe alust kaitsja sellekohaseid argumente käsitleda. Nimelt arutab ringkonnakohus kriminaalasja vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 apellatsiooni piires ning vastavalt KrMS § 331 lg-le 4 ei ole ühelgi apellatsioonimenetluse poolel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Kohtukolleegiumi arusaamist mööda tähendab kriminaalasja arutamine apellatsiooni piires, et ses osas, mida apellatsioonis vaidlustatud ei ole, on ringkonnakohus õigustatud tuginema maakohtu järeldustele ega tuvasta ise neid asjaolusid uuesti. Praegusel juhul on maakohus asunud otsuses seisukohale, et süüdistatavad on pannud toime sellised dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega seotud teod, milles neid süüdistati. Kui kaitsja nende järeldustega ei nõustunud, oleks tulnud ringkonnakohtu arusaama kohaselt esitada apellatsioon. 26 Eelnevast tulenevalt tuleb T. Malk ja U. Varris mõista süüdi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning OÜ Faasion ja Seller Hulgi OÜ

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi.

R. Sahtel tuleb mõista süüdi

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 ning

§ 345lg 1 – 22 lg 2 järgi.

IV

1. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud, võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha süüdistatavatele mõistetavate karistuste suhtes.
2. Ringkonnakohus leiab, et U. Varrisele ning T. Malgule tuleb

§ 345

lg 1 ja § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi mõista

§ 63

lg-st 1 tulenevalt üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse: võltsitud dokumentide kasutamine seisnes võltsitud arvete esitamises, mis oli ka osa kaasaaitamistegevusest.

§ 345

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 210

lg 2 näeb soodustuskelmuse eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt

§ 22

lg-le 4 mõistetakse osavõtjale karistus sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija. Seega tuleb mõista

§ 345

lg-le 1 ja

§ 210

lg 2 § 22 lg-le 3 vastavate tegude eest üks karistus

§ 210lg 2 alusel.

Kuigi prokurör on taotlenud süüdistatavate karistamist vangistusega, ei pea ringkonnakohus seda põhjendatuks. T. Malk on varem karistamata. U. Varris on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Arvestada tuleb ka seda, et praeguse menetluse esemeks olevate kuritegude toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik. Ka tuleb arvestada, et tegemist ei olnud kuriteo kesksete figuuridega, vaid nad tegutsesid vastavalt H. Kuke teoplaanile. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks nende karistamist rahalise karistusega. Vastavalt

§ 44

lg-le 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. U. Varrise ja T. Malgu süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus fiktiivsete tehingute esemeks olnud vara ulatusega. Samuti tuleb arvestada, et oma tegudega täitsid süüdistatavad kaks süüteokoosseisu. Lisaks eelnevale tuleb aga arvestada, et ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik menetlusaeg möödunud. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks U. Varrise ja T. Malgu karistamist sanktsiooni keskmisest kergema karistusega ehk 150 päevamäärale vastava rahalise karistusega. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. T. Malgu keskmine päevasissetulek on 53,41 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 8011,5 eurot. U. Varrise keskmine päevasissetulek on 10,17 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 1525,5 eurot. 21. R. Sahtlile tuleb

§ 63

lg 1 alusel mõista üks karistus

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Ringkonnakohus leiab, et soodustuskelmusele kaasaaitamise osas on R. Sahtli, U. Varrise ja T. Malgu rollid sarnased, kuna nad osalesid ühes tehingute jadas. Seetõttu peab ringkonnakohus ka tema karistamist 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega. R. Sahtli keskmine päevasissetulek on 47,69 eurot ning rahalise karistuse suurus seega 7153,5 eurot. 27 22. Urmas Varrisele ja Tanel Malgule tuleb mõista veel karistus

§ 344

lg 1 ning Raigo Sahtlile

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

§ 344lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt tõendite võltsimise iseloomust ning teo ühekordsusest on põhjendatud süüdistatavate karistamine sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele jääva, täpsemalt 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega. U. Varrisele mõistetava rahalise karistuse suurus on seega 1017 eurot, R. Sahtlile mõistetava karistuse suurus 4769 eurot ning T. Malgu rahalise karistuse suurus 5341 eurot. 23. Tulenevalt

§ 63lg-st 2 tuleb U.

Varrisele, T. Malgule ja R. Sahtlile mõista liitkaristus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd nii dokumentide võltsimine kui nende kasutamine olid seotud sama teoskeemiga, on põhjendatud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemine. Seega on kõigi süüdistatavate puhul

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõistetav liitkaristus 150 päevamäära.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Urmas Varrise eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab kolm päevamäära, on ärakandmata rahaline karistus 147 päevamäära ehk 1494,99 eurot. U. Varrisele tuleb

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 järgi mõista liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis, liites praeguses menetluses mõistetud rahalisele karistusele Pärnu Maakohtu 15. novembri 2016 otsusega mõistetud karistuse, milleks on vangistus 5 kuud 27 päeva.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Asjaolu, et eelmise otsusega mõistetud karistuse katseaeg on möödunud, ei tähenda, et karistus oleks kantud. Vastavalt

§ 65lg-le 3 peab kohus määrama uuesti selle karistuse täitmise korra.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega, on taas põhjendatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, sedapuhku aga

§ 74lg 1, 3 alusel.

Ringkonnakohus jätab mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui U. Varris ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kooskõlas

§ 75

lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 24. Lähtudes mõistliku menetlusaja möödumisest leiab ringkonnakohus, et T. Malgule ja R. Sahtlile

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristused on põhjust jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata, kui nad 1aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 28 Ringkonnakohus leiab, et T. Malgule ja R. Sahtlile mõistetud rahalised karistused tuleb jätta 120 päevamäära ulatuses tingimisi täitmisele pööramata ning rahalised karistused tuleb pöörata täitmisele 30 päevamäära ulatuses. 25. Juriidilisele isikule on nii

§ 344lg 2 kui § 345 lg 2 kohaselt võimalik mõista rahaline karistus.

Vastavalt

§ 44

lg-le 8 on juriidilist isikut võimalik karistada 4000 kuni 16 000 000 euro suuruse rahalise karistusega. Prokurör on taotlenud Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion karistamist nii

§ 344

lg 2 kui § 345 lg 2 järgi 4000 euro suuruse ehk sanktsiooni alammäärale vastava rahalise karistusega. Ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega, mistõttu on osaühingute karistamine sanktsiooni alammäärast raskema karistusega välistatud.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb Seller Hulgi OÜ-le mõista liitkaristus.

Kuna liidetavad karistused on võrdsed, ei ole võimalik lugeda ühte karistust teisega kaetuks. Seetõttu mõistab ringkonnakohus liitkaristuseks rahalise karistuse 6000 eurot. Seller Hulgi OÜ-le tuleb

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus ka kohtuotsuste kogumis, liites 6000 euro suurusele rahalisele karistusele Pärnu Maakohtu

1. novembri 2016 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse 10 000 eurot. Prokurör on taotlenud, et ringkonnakohus mõistaks kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks rahalise karistuse 13 000 eurot ning ringkonnakohus ei või mõista apellatsioonis taotletust raskemat karistust. Ühtlasi on prokurör taotlenud sellest liitkaristusest Pärnu Maakohtu
2. novembri 2016 otsusega mõistetud karistuse maha arvamist. Prokurör leiab, et kuna katseaeg on möödunud, siis on see karistus kantud. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri seisukoht on ekslik. Katseaeg ei ole karistuse kandmine ning see, et katseaeg on möödunud, ei tähenda, et karistus on kantud. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arusaamist mööda alust varasema karistuse maha arvamiseks, vaid põhjendatud oleks

§ 65lg 3 kohaldamine.

Nagu aga eespool märgitud, ei või ringkonnakohus kohaldada prokuröri taotletust raskemat karistust. Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 3000 eurot. Selle karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ringkonnakohus alust ei näe ning määrab

§ 65lg 3 alusel, et nimetatud osas tuleb liitkaristus täitmisele pöörata.

OÜ Faasion puhul on prokurör on taotlenud, et

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistaks ringkonnakohus liitkaristuseks 5000 euro suuruse rahalise karistuse ning ringkonnakohus on apellandi taotlusega seotud. Ühtlasi on tuleb vastavalt prokuröri taotlusele jätta mõistetud liitkaristus

§ 73

lg 1, 3 täitmisele pööramata, kui OÜ Faasion ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 ja 3 alusel maakohtu otsuse osaliselt ning teeb ses osas KrMS § 340 lg 4 p 3 ja 5 alusel uue otsuse. V KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. R. Sahtli kaitsja vandeadvokaat A. Simson on taotlenud, et R. Sahtlile hüvitataks apellatsioonimenetluse õigusabikulud 2700 eurot. Arvest nähtuvalt on apellatsioonimenetluses 29 osutatud õigusabi maht 18 tundi ning tunnitasu 125 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks. Taotluses märgitud tunnitasu on mõistliku suurusega ning ajakulu tuleb ringkonnakohtu istungile kulunud aega ning esitatud teeside mahtu arvestades pidada põhjendatuks. U. Varrist ja Seller Hulgi OÜ-d riigi õigusabi korras kaitsev vandeadvokaat M. Põbo on esitanud kaks eraldi taotlust kummalegi kaitsealusele osutatud riigi õigusabi eest tasu kindlaksmääramiseks, taotledes ühtlasi vastava korra § 6 lg-s 6 sätestatud koefitsiendi kasutamist. Kaitsja taotleb, et tasu mõlemale süüdistatavale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks koos käibemaksuga kokku 678 eurot. Samuti taotleb ta 97,2 euro suurust (koos käibemaksuga) sõidukulude hüvitist. Ringkonnakohus nõustub kaitsja argumentidega ning leiab, et koefitsendi kasutamine on põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotletud tasu suurus on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 1 ja 6 ning taotlus tuleb rahuldada. Tanel Malga ja Faasion OÜ kaitsja R. Ainla on esitanud taotluse hüvitada Faasion OÜ-le õigusabikulud 3780 eurot. Taotluses on toodud ära toimingud ja nende ajakulu. Samuti on kaebuses märgitud, et kaitsja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluses on märgitud, et sellele on lisatud kaks arvet. Tegelikult taotluse juures lisasid ei ole. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik taotlust rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et kui taotlusele pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente, ei saa kohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on menetluskulu tekkinud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni 2018 määrus kohtuasjas nr 1-17-1205, p 34). Ka Riigikohtu käsitletud juhul oli tegemist olukorraga, kus taotluses oli ära toodud tehtud toimingute ajakulu ning kaitsja töötunni hind. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus
3. jättis riigi kanda tunnistajatele hüvitatud kulud 292,03 eurot;
4. jättis riigi kanda U. Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale riigi õigusabi eest makstud tasud ja õigusabi osutamisega seotud kulud 4936,66 eurot;
5. otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest Raigo Sahtlile õigusabikulud 8400 eurot;
6. otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest Tanel Malgule õigusabikulud 4000 eurot.
7. Otsustas hüvitada riigieelarve vahenditest OÜ-le Faasion õigusabikulud 13 952,01 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seetõttu tuleb jätta R. Sahtli ja T. Malgu ülaltoodud õigusabikulud jätta nende kanda ning U. Varriselt tuleb välja mõista talle osutatud riigi õigusabi kulu 2468,33 eurot. Kuivõrd Seller Hulgi OÜ ja OÜ Faasion osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt muutmata, tuleb neilt mõista menetluskulud välja osaliselt ning osaliselt jätta riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude osaühingute kanda jätmine 50% ulatuses. Seega tuleb Seller Hulgi OÜ-lt mõista õigusabikulud välja 1234,165 euro ulatuses ning OÜ-le Faasion tuleb õigusabikulud hüvitada 6976 euro ulatuses. Samuti tuleb süüdistatavatelt välja mõista tunnistajatele hüvitatud kulud 292,
8. Ringkonnakohus jagab nimetatud kulu KrMS § 180 lg 2 alusel süüdistatavate vahel võrdselt. St iga süüdistatav peab hüvitama 58,406 eurot. 30 Lisaks eelnevale tuleb igalt süüdistatavalt mõista välja sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 876 eurot. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.12.2020 otsusega RESOLUTSIOON
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. jaanuari
11. a otsus osas, millega ringkonnakohus: 1.
12. tühistas Pärnu Maakohtu
13. augusti
14. a otsuse: 1.1.
15. Raigo Sahtli ja Urmas Varrise õigeksmõistmises

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Tanel Malga õigeksmõistmises

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi; 1.1.2.

Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise riigi kanda jätmises; 1.2. tunnistas Raigo Sahtli, Urmas Varrise ja Tanel Malga süüdi

§ 210lg 2 - § 22 lg 3 järgi; 1.3.

tunnistas Urmas Varrise süüdi ja karistas teda

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõistis talle

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused; 1.4.

tunnistas Seller Hulgi OÜ süüdi ja karistas teda

§ 344

lg 2 ja § 345 lg 2 järgi ning mõistis talle

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused; 1.5.

määras

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kindlaks Raigo Sahtli, Tanel Malga ja OÜ Faasion karistuse täitmise korra; 1.

1. jättis Raigo Sahtli ja Tanel Malga valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasu menetluskuluna täielikult nende süüdistatavate endi kanda; 1.
2. mõistis Urmas Varriselt riigi kasuks välja 2468,33 eurot riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks; 1.
3. mõistis Seller Hulgi OÜ-lt riigi kasuks välja 1234,165 eurot riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks; 31 1.
4. mõistis igalt süüdistatavalt tunnistajatele hüvitatud summade katteks välja 58,406 eurot; 1.
5. mõistis Urmas Varriselt ja Seller Hulgi OÜ-lt välja sundraha; 1.
6. jättis rahuldamata OÜ Faasion kaitsja taotluse apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks.
7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
8. jõustada Pärnu Maakohtu
9. augusti
10. a otsus osas, millega maakohus: 2.1.
11. mõistis Raigo Sahtli ja Urmas Varrise

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Tanel Malga

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks; 2.1.2.

jättis Urmas Varrise ja Seller Hulgi OÜ kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise riigi kanda; 2.2. lõpetada kriminaalmenetlus Urmas Varrise süüdistuses

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Kr

MS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 2.3. lõpetada kriminaalmenetlus Seller Hulgi OÜ süüdistuses

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi Kr

MS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava lõppemise tõttu; 2.4. lugeda Raigo Sahtlile

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi mõistetud karistus talle

§ 345

lg 1 - § 22 lg 2 järgi mõistetud karistuseks, jättes liitkaristuse muutmata; 2.5. lugeda Tanel Malgale

§ 210

lg 2 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistus talle

§ 345lg 1 järgi mõistetud karistuseks, jättes liitkaristuse muutmata; 2.6.

vabastada nii Raigo Sahtel, Tanel Malk kui ka OÜ Faasion KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel neile selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 2.

1. jätta tunnistajatele makstud summad 233 euro 62 sendi ulatuses menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 2.
2. tasaarvestada Eesti Vabariigil OÜ Faasion vastu tekkinud tunnistajale makstud summade hüvitamise nõue 58 eurot 41 senti sama suure osaga OÜ Faasion kaitsjatasu hüvitamise nõudest, vähendades OÜ Faasion nõuet riigi vastu 58 euro 41 sendi võrra; 32 2.
3. mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 4200 eurot valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluse lõpuni osutatud õigusabi eest makstud tasu katteks; 2.
4. mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 2000 eurot valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluse lõpuni osutatud õigusabi eest makstud tasu katteks; 2.
5. mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 1300 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
7. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
8. Määrata Advokaadibüroo Sempes OÜ-le Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 583 eurot 20 senti (sh käibemaks 97 eurot 20 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 3000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
10. Mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 2000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
11. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 1000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
12. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine: 9.
13. Urmas Varrise kohta teha järgmised otsustused: 9.1.
14. mõista Urmas Varris

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 9.1.2.

lõpetada kriminaalmenetlus Urmas Varrise süüdistuses

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Kr

MS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 9.1.

1. jätta Urmas Varrise kaitsjale selles kriminaalmenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 9.
2. Seller Hulgi OÜ kohta teha järgmised otsustused: 9.2.
3. mõista Seller Hulgi OÜ

§ 394lg 3 järgi õigeks; 33 9.2.2.

lõpetada kriminaalmenetlus Seller Hulgi OÜ süüdistuses

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi Kr

MS § 361 lg 1 p 4 ja § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava lõppemise tõttu; 9.2.

1. jätta Seller Hulgi OÜ kaitsjale selles kriminaalmenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 9.
2. Raigo Sahtli kohta teha järgmised otsustused: 9.3.
3. mõista Raigo Sahtel

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 9.3.2.

tunnistada Raigo Sahtel

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära summas 4769 eurot; 9.3.3. tunnistada Raigo Sahtel

§ 345

lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära summas 7153 eurot 50 senti; 9.3.4. mõista Raigo Sahtlile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 7153 eurot 50 senti; 9.3.

1. vabastada Raigo Sahtel KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.3.
2. mõista Raigo Sahtlilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 9.3.
3. mõista Eesti Vabariigilt Raigo Sahtli kasuks välja 9900 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 4200 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 2700 eurot apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 3000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). Ülejäänud osas jätta Raigo Sahtli kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
4. Tanel Malga kohta teha järgmised otsustused: 9.4.
5. mõista Tanel Malk

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks; 9.4.2.

tunnistada Tanel Malk

§ 344

lg 1 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära summas 5341 eurot; 9.4.3. tunnistada Tanel Malk

§ 345

lg 1 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära summas 8011 eurot 50 senti; 9.4.4. mõista Tanel Malgale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära summas 8011 eurot 50 senti; 34 9.4.

1. vabastada Tanel Malk KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.4.
2. mõista Tanel Malgalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 9.4.
3. mõista Eesti Vabariigilt Tanel Malga kasuks välja 4000 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 2000 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest ja 2000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). Ülejäänud osas jätta Tanel Malga kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
4. OÜ Faasion kohta teha järgmised otsustused: 9.5.
5. mõista OÜ Faasion

§ 394lg 3 - § 22 lg 3 järgi õigeks; 9.5.2.

tunnistada OÜ Faasion

§ 344lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 4000 eurot; 9.5.3.

tunnistada OÜ Faasion

§ 345lg 2 järgi süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 4000 eurot; 9.5.4.

mõista OÜ-le Faasion

§ 64lg 1 alusel liitkaristus 5000 eurot; 9.5.5. vabastada OÜ Faasion Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel talle selles kriminaalasjas mõistetud karistusest; 9.5.

1. mõista OÜ-lt Faasion Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole; 9.5.
2. tasaarvestada OÜ Faasion ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt OÜ Faasion kasuks välja 9217 eurot 59 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 6976 eurot maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 1300 eurot apellatsioonimenetluses ja 1000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest, vähendades seda summat riigil tekkinud tunnistajakulu-hüvitise nõude ehk 58 euro 41 sendi võrra). Ülejäänud osas jätta OÜ Faasion kaitsjatasu menetluskuluna süüdistatava kanda; 9.
3. muudes küsimustes teha järgmised otsustused: 9.6.
4. määrata Advokaadibüroo Sempes OÜ-le Urmas Varrisele ja Seller Hulgi OÜ-le apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kuluhüvitise suuruseks koos käibemaksuga kokku 1358 eurot 40 senti; 35 9.6.
5. jätta tunnistajatele makstud summa 233 euro 62 sendi ulatuses riigi kanda; 9.6.
6. jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde plaadid salvestistega pakendites 7, 10, 13 ja dokumendid pakendis 4; 9.6.
7. jätta kriminaalasja juurde plaadid salvestistega pakendites 1, 2, 5, 6, 8, 9, 11, 12; 9.6.
8. tagastada Hillar Kukele kaks aastatest 2013 ja 2014 pärinevat märkmikku, mis on pakendis 3; 9.6.
9. tagastada A. T-le dokumendid, mis ta andis välja kahtlustatavana ülekuulamisel
10. mail 2016 ja mis on pakendis
11. 36