Obsah (8)

§ 176§ 663§ 238§ 218§ 174§ 662§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-515 Kohtuasi

) § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 ning märkis, et kostjate TP, UK, MM, KA ja MM maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 150 eurot on menetluse keerukust arvestades mõistlik ja põhjendatud.

1. Kostjate esindajatel võis maakohtu menetluses õigusabi osutamiseks kuluda maksimaalselt 85 h. Seega on põhjendatud kostjate õigusabikulud summas 12 750 eurot. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvad kostjate esindajatele tasutud bürookulud summas 714,02 eurot. Bürookulusid ei saa eraldi menetluskulude hulka lugeda, lepingulise esindaja tasu peaks eelduslikult neid juba sisaldama. Seega jätab kohus kostjate taotluse bürookulude väljamõistmiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate TP, UK, MM, KA ja MM menetluskulud maakohtu menetluses on põhjendatud summas 12 750 eurot.
2. Kostjad ei ole apellatsioonmenetluse osas menetluskulude nimekirjasid esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks apellatsioonmenetluse osas menetluskulusid tekkinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate menetluskulud apellatsioonimenetluses rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu. Määruskaebus
3. Hagejad esitasid 14.04.2020 määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta kostjate menetluskulud kindlaks määramata.
4. Kostjad esitasid enda menetluskulude nimekirja kohtule 31.08.2018 ja 03.01.
5. Hagejad said esitada vastuväiteid 31.08.2018 menetluskulude nimekirja osas, aga mitte 03.01.2020 nimekirja osas (

§ 176lg 8 rikkumine).

3 2-17-515 13. Kostjate menetluskulude nimekiri ei vasta

§ 176lg 1 nõuetele.

Käesoleval juhul on kohtule esitatud ülevaade kostjatele esitatud arvetest, kuid nimetatud ülevaatest ei nähtu, millise perioodi jooksul on menetluskulud tekkinud ja milline on olnud iga toimingu ajakulu.

1. Kostjate 03.01.2020 menetluskulude nimekiri on valdavas osas erinev kostjate 31.08.2018 taotluses toodud menetluskulude nimekirjast. 31.08.2018 esitatud taotluses on viidatud kokku 36 arvele ning 03.01.2020 on viidatud kokku 22 arvele.
2. Poolte vahel on olnud mitmed kohtuvaidlused: tsiviilasi nr 2-11-45852, haldusasi nr 3-13974 ja tsiviilasjad nr 2-12-11415 ja nr 2-17-
3. Kostjad käsitlevad käesoleva tsiviilasjaga seotud õigusabikuludena läbisegi kõigi nelja kohtuvaidluse kulusid. Kuna kostjad esitavad kohtule suvalisi arveid ja suvalisi tunnitasu summasid, siis esitavad hagejad kohtule taotluse tõendite kogumiseks.
4. Kostjate esindajate tunnitasu on põhjendamatult suur. Käesolev tsiviilasi on eraldatud tsiviilasjast nr 2-12-11415, kus peeti kostjate esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 130 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-11415 ja käesoleva vaidluse arved on suures osas kattuvad. Lisaks on kostjad samade menetluskulude osas toonud välja kolm erinevat tunnitasumäära: 130 eurot (arvel), 150 eurot (03.01.2020 menetluskulude nimekiri) ja 156 eurot (31.08.2018 menetluskulude nimekiri).
5. Kostjad ei ole menetluskulusid kandnud. Hagejatel on alust arvata, et kõikide kostjate poolt viidatud arvete saajaks on Korteriühistu Näituse
6. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid ühistu poolt tasutud õigusteenuste arved ühistule hüvitanud. Vastumääruskaebus
7. Kostjad TP, UK, MM, KA ja MM esitasid 27.04.2020 vastumääruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu menetluses 23 800,15 eurot ning mõista vastav summa solidaarselt kostjate kasuks hagejatelt välja.
8. Maakohtu ei ole põhjendanud, miks kohus vähendas kostjate menetluskulusid. Määruskaebuse esitajad ei nõustu menetluskulude vähendamisega 46,4% ulatuses.
9. Menetluskulud, mille kohta esitati taotlus, on tekkinud ja kantud ajal, kui hagejaid esindas vandeadvokaat Kalev Saare. Menetluskulude nimekirjast ilmneb, et õigusabi osutati ajavahemikul 17.08.2012 kuni 07.12.
10. Pärast vandeadvokaat Kalev Saare esindamise lõppemist on esindajad osutanud hagejatele pro bono õigusabiteenust. Tegelik ajakulu antud menetlusele on olnud oluliselt suurem. Maakohus oleks pidanud hindama käesoleva asja kogu menetlust tervikuna ja selle najalt otsustama menetluskulude suuruse, sh sellele menetlusele tervikuna kulunud aega. Kui menetluses ühele poolele osutatakse õigusabi pro bono, ei tähenda see, et kaotanud pool saaks arvestada, et menetluses tervikuna ei hinnata vajalikke ja põhjendatud kulusid. Menetlusosaline, kellele on osutatud pro bono õigusabi, ei peaks sellepärast kannatama, samuti nagu menetlusosaline, kelle vastaspoolele on osutatud pro bono õigusabi, ei tohiks sellega alusetult säästa.
11. Kostjate kulud õigusteenusele on olnud suured just hagejate poolt valitud taktikale. Hagejate menetlusdokumendid on olnud paljusõnalised, teineteist kordavad ja valdavalt kantud eesmärgist eksitada kohut ja menetlusosalisi. 4 2-17-515 Menetluse edasine käik
12. Kostjad palusid jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata. Hagejad palusid jätta kostjate vastumääruskaebuse rahuldamata.
13. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

1. Kõigepealt käsitleb kolleegium uute tõenditega seonduvat.
2. Hagejad esitasid taotluse tõendite kogumiseks. Hageja paluvad välja nõuda Advokaadibüroo COBALT OÜ-lt (registrikood 10188708) (Advokaadibüroo LAWIN AS) arved nr 1207049, 1209034, 1210026, 1211048, 1212076, 1300050, 1302055, 1303043, 1304090, 1305054, 1307070, 1310030, 1312048, 1312049, 1403020, 1404017, 1405033, 1407036, 1408035, 1516020, 1511037 ja
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda kostjatelt välja õigusteenuse eest esitatud arveid. Kuivõrd ringkonnakohus on eespool leidnud, et kostjate menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne ning võimaldab seetõttu otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Kuna

§ 176

lg 6 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada kostjaid esitama õigusabi osutamise eest esitatud arveid. Riigikohus on avaldanud, et näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib Riigikohtu hinnangul eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm nr 3-2-1-154-15, p 11).

Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine ning käesoleval juhul on kostjatel ringkonnakohtu hinnangul sellised kulud tekkinud. Ringkonnakohus märgib, et

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on avaldanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm nr 3-2-1-6513, p 18). 28. Hagejad on 14.04.2020 määruskaebuse lisana esitanud uued tõendid (tsiviilasja nr 2-1211415 menetluskulusid kajastavad dokumendid) .

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

§ 662lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate esitatud tõendid määruskaebuse lahendamisel asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need asja materjalide juurde. 5 2-17-515

1. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata MO poolt perioodil 05.08.2020 – 23.09.2020 esitatud tõendid, kuivõrd need ei oma tähtsust asja lahendamisel. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtu menetluses on hagejate määruskaebus ning TP, UK, MM, KA ja MM vastumääruskaebus. Seega saab ringkonnakohus asja lahendamisel arvestada üksnes selliste tõenditega, mis on asjakohased eeltoodud kaebuste lahendamisel. MO ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitanud. Tõendeid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.
2. Järgnevalt vastab kolleegium hagejate määruskaebuse väidetele.
3. Kostjad on esitanud oma menetluskulude nimekirja maakohtule 31.08.2018 ja 03.01.2020.

§ 176

lg 8 esimene lause sätestab, et kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et maakohus ei küsinud hagejate seisukohta kostjate 03.01.2020 menetluskulude nimekirja osas, ei ole käesoleval juhul selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagejatel oli võimalus vastavad vastuväited esitada määruskaebuses ning hagejad on seda ka teinud.

1. Asjaolu, et 31.08.2018 ja 03.01.2020 menetluskulude nimekirjad erinevad mõningal määral üksteistest, ei anna samuti alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus lahendit tehes tuginenud kostjate poolt 03.01.2020 esitatud lõplikule menetluskulude nimekirjale. Kostjad on vastuses määruskaebusele selgitanud, et täpsustatud menetluskulude nimekiri esitati kohtu korraldusel. Erinevused menetluskulude nimekirjades tulenevad asjaolust, et 31.08.2018 esitatud nimekiri koostati klientide poolt esitatud andmete põhjal. Hiljem sai praegune esindaja kostjate endiselt esindajalt täpsustatud arved ja kommentaarid, mille alusel oli võimalik esitada täpsem nimekiri. Seoses täpsemate arveldus- ja sisuandmete saamisega korrigeerusid mõnevõrra ka protsendilised suhted erinevate kohtuasjade vahel. Ringkonnakohus peab kostjate esindaja eeltoodud väiteid põhjendatuks ja usutavaks. Asjaolu, et 31.08.2018 ja 03.01.2020 menetluskulude nimekirjad erinesid mõningal määral ei sea kahtluse alla kostjatel tekkinud menetluskulusid ja esindajate poolt tehtud toiminguid. Samuti on üheselt arusaadav, et 03.01.2020 menetluskulude nimekiri on kostjate lõplik menetluskulude nimekiri.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostjate 03.01.2020 menetluskulude nimekiri ei vasta

§ 176lg 1 nõuetele.

Esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, millise arve alusel, milline kulu on tekkinud, millised on teostatud toiminguid, neile kulunud aeg ning esindaja tunnitasumäär. 34.

§ 175

lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu järeldus hagejatelt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on kostjate poolt taotletud lepingulise esindaja kulu oluliselt vähendanud (s.o 24 514,17 eurolt 12 750 eurole), määrates rahaliselt kindlaks kostjate menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on analüüsinud kostjate esindajate toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, millises ulatuses 6 2-17-515 ta loeb menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu põhjendatuks. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et kohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 85

1. h)on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm nr 3-2-1-88-11, p 12). See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. 35. Hagejate hinnangul on kostjate poolt tsiviilasjades nr 2-12-11415 ja 2-17-515 esitatud menetluskulude nimekirjades kajastatud arved suures osas kattuvad. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolev tsiviilasi 19.12.2016 määrusega eraldatud tsiviilasjast nr 2-12-11415. Tsiviilasjas nr 2-12-11415 on menetluskulud kindlaks määratud 02.12.2019 määrusega (tl 203205, III kd). Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et vastav määrus on jõustunud 25.03.2020. Ringkonnakohus võrdles kostjate poolt tsiviilasjas nr 2-12-11415 esitatud menetluskulude nimekirja (tl 56-57, III
2. kd)käesolevas asjas 03.01.2020 esitatud menetluskulude nimekirjaga (tl 190-191, III
3. kd)ning tuvastas, et arvetel nr 1207049, 1209034, 1312049, 1404017, 1408035, 1516020 märgitud ajakulu kattub osaliselt (s.o kostjad nõuavad samade arvete alusel osaliselt sama ajakulu kahes menetluses). Ringkonnakohus tuvastas, et kattuvaks ajakuluks on 37,63 h, mis on 5644,50 eurot koos käibemaksuga (37,63 h x 150 eurot/h). Maakohus on kostjate lepinguliste esindajate ajakulu vähendanud 73,57 h võrra. Ajakulu täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. Kattuva ajakulu 37,63 h saab lugeda juba maakohtu poolt vähendatud ajakulu hulka. 36. Hagejad vaidlevad vastu ka kostjate esindajate tunnitasumäärale. Maakohus on pidanud põhjendatud kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumääraks 150 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud. Lisaks ei ole kohus seotud teises tsiviilasjas põhjendatuks peetud tunnitasumääraga. Nimetatud tunnitasumäär ei ületa turu keskmist tunnitasumäära ning on mõistlik. Riigikohus mitmes lahendis põhjendatuks pidanud tunnitasumäära 150 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo nr 2-18109972, p 20.2, nr 2-16-8344, p 15, RKTKm nr 2-12-46735, p 22). Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks maakohtu määrust välja mõistetud tunnitasumäära osas muuta. Asjaolu kohta, et tunnitasumäär on 31.08.2018 ja 03.01.2020 menetluskulude nimekirjas olnud erinev, on kostjad vastuses määruskaebusele selgitanud, et kostjate esindaja tunnitasu on läbivalt olnud 130 eurot ilma käibemaksuta ja 156 eurot koos käibemaksuga. 03.01.2020 menetluskulude nimekirjas nimetatud tunnihind, 150 eurot koos käibemaksuga, vastab aritmeetiliselt arvutatud keskmisele tunnihinnale, mis tuleneb esitatud arvetest, nendel kajastatud tundidest ja käesoleva kohtuasjaga seotud kuludest koos käibemaksuga. 37. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kostjate vastumääruskaebuse väidetele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 85
4. h)on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Vastumääruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. See, et kostjad maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et kohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust 7 2-17-515 nõuetekohaselt hinnanud. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks suurendada kostjate esindamiseks tehtud toimingute ajakulu. Asjaolu, et pärast vandeadvokaat Kalev Saare esinduse lõppemist on esindajad osutanud hagejatele pro bono õigusabiteenust, ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Kohus hindab menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust üksnes kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel. 38.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 8