← Eesti

2-17-15828/202

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-15828 Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tallinn Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav Kohtuasi GG ava

§ 134lg 3).

Juhul, kui ema kohtu ettekirjutust ei täida ning ilmneb, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada, otsustab kohus lapse viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel avaldaja I edasise vanema hooldusõiguse teostamise võimalikkuse. Kohus selgitas, et avaldajal I on võimalik otsustada, et lapse elukoht on ka edaspidi Hispaanias vanavanemate juures. MÄÄRUSKAEBUSED JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus. Lisaks taotleb isa kohtu abi, et selgitada välja ema uus elukoht ning uus töökoht ning ka vahepealne töökoht. Samuti selgitada välja, mis põhjusel lahkus GG eelmistest töökohtadest ning eelmisest elukohast. 7.
  2. Isa ei nõustu maakohtu määrusega, kuna kohtu seisukoht on vastuolus menetluse käigus kogutud tõenditega ja menetlusosaliste antud ütlustega, mistõttu on kohus teinud tõenditega vastuolus oleva lahendi, rikkudes seeläbi lapse huve. 7.
  3. Asjas esitati tõendid, mille kohaselt ei ole ema suuteline lapse eest hoolitsema. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et tõendid on üksnes aastatel 2011– 2012 toime pandud tegude kohta. Vahetult enne maakohtu määruse tegemist selgus, et avaldaja I jätkuvalt tarvitab alkoholi ja narkootikume, olles ise rase. Esitatud tõendid tõendavad üheselt, et avaldaja I ei ole oma elukorraldust muutnud ega ole saanud aru vigadest, mida ta teeb. Tegemist on jätkuva elustiiliga, mida ei suuda muuta ükski kohtumäärus ega sotsiaaltöötaja. 7.
  4. Samuti on kohus tuvastanud ebaõigesti olukorra, kus avaldaja I on pärast viimast kohtuistungit kahel korral (erinevatest kohtadest) töölt vallandatud, kuna on jätnud kas korduvalt tööle ilmumata või on tulnud joobes tööle. Selles osas palub isa kohtu abi tõendite väljanõudmiseks. Lisaks on lapse ema menetluse ajal vahetanud ka elukohta. 7.
  5. Ema kätesse, kellel puudub kindel elukoht, kindel töökoht, kelle kontod on arestitud, kes peaks tarvitama hoopis arstide poolt välja kirjutatud ravimeid, kuid kes selle asemel joob ja tarvitab narkootikume ning sõimab oma sündimata last „kuramuse lootekotiks“, juues samal ajal alkoholi, ei või mitte mingil juhul usaldada väikese lapse saatust. 8

(13)7.
  1. Eestkoste määramine oleks vajalik ainuüksi seetõttu, et laps ei tunne täna oma ema ning kardab teda paaniliselt, mistõttu peab toimuma kõigepealt lapse ja ema suhte taastamine ning alles seejärel saab rääkida lapse tagastamisest lapse emale, kui on kontrollitud, et avaldaja I ei tarvita enam alkoholi ega narkootikume ning on teada, et lapse minek ema juurde saab olema lapse huve arvestav ja lapsele turvaline. Enne lapse üleandmist emale peab olema ema vähemalt aasta jooksul kogu aeg kontrolli all, kus ta annab regulaarselt uriini- ja vereproove, et kontrollida tema alkoholi ja/või narkootikumide kuritarvitamisi, et vältida seda, et laps satuks ema juurde elama, kellel on probleem psühhotroopsete ainete kuritarvitamisega. Lisaks eeltoodule on kohtumäärus ebaselge ning see ei ole täidetav. Esiteks ei ole kohus selgitanud, kui kauaks kohus peatab isa hooldusõiguse ning kas see taastub automaatselt hetkest, kui isa saab vanglast välja või peab isa esitama ise avalduse kohtusse, et tema hooldusõigus taastatakse. 7.
  2. Teiseks jääb arusaamatuks, millist lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust kohus silmas peab. Hetkel elab laps Hispaanias, mistõttu võib eeldada, et kohus on andnud Hispaania kohalikule omavalitsusele õiguse ja pannud neile kohustuse selgitada välja lapse võimalik elukorraldus Eestis. Miks muidu lisab kohus täienduse ja viite Eesti elukorraldusele. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas ja mis alusel saab Eesti kohus kohustada teise riigi kohaliku omavalitsust tuvastada Eesti olukord. Kui eeldada, et kohus peab silmas Eesti kohalikku omavalitsust, on ebaselge, kuidas saab kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegutsema olukorras, kus avaldaja I vahetab pidevalt elukohti, muuhulgas erinevate kohalike omavalitsuste piires. Tekib küsimus, kuidas ja mis alustel saab kohus kohustada kohalikke omavalitsusi, mis ei ole praeguse menetluse osalised. Millega tagatakse erinevate kohalike omavalistuste teadasaamine käesolevast kohtumäärusest. Sellises olukorras võib lapse elu olla ammu ohtu sattunud.
  3. Lapsele määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebus, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis emalt ära võtmata või peatamata hooldusõiguse lapse suhtes, ja teha uus määrus, millega võtta ära või peatada ema hooldusõigus lapse suhtes. 8.
  4. Määruse tegemisel ei lähtutud lapse huvidest ja määrus ohustab lapse heaolu. Maakohus hindas mitmeid tõendeid ebaõigesti, samuti jättis mitmed kohtule esitatud tõendid hindamata ja arvestamata ning põhjendamata, miks kohus neid tõendeid ei arvestanud. 8.
  5. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et ei ole piisavalt põhjendatud võtta emalt ära hooldusõigus, jättes ebaõigesti kohaldamata perekonnaseaduse (

) § 134 lg 1 ja § 135 lg

  1. Neist sätetest (nagu ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 6) tuleneb, et lastekaitse ja vanema hooldusõiguse piiramise kontseptsioon seisneb lapse heaolu võimaliku kahjustamise ja võimaliku väärkohtlemise ennetamises. 8.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et avaldaja I tervislik seisund ja suhtumine oma ravivajadusse, suhtumine oma lastesse, sh ka poega ja uude rasedusse, kinnitavad tema ebasobivust last kasvatama. 8.
  3. Kui kohus leiab, et tõendite ebapiisavuse tõttu ei ole teada, kas avaldaja I psühhiaatriahaigla poole pöördumise põhjuseks on haigestumine laste tõttu ja kas lapsed mõjutaksid avaldaja I tervist kahjustavalt, tulnuks kohtul koguda täpsustavate asjaolude selgitamiseks täiendavaid tõendeid (nt SA PERH-lt nõuda välja avaldaja I kogu haiguslugu või kutsuda kohtusse ütlusi andma avaldaja I raviarst. Seega kohus tegi lahendi olukorras, kus asi ei ole lahendamiseks küps. Neil asjaoludel on asjakohane taotleda ringkonnakohtult avaldaja I kogu haigusloo väljanõudmist.
  4. Ema palub isa ja lapse esindaja määruskaebused jätta rahuldamata. 9

(13)
  1. Lapse esindaja toetab isa määruskaebust.
  2. Isa toetab lapse esindaja määruskaebust.
  3. Puudutatud isik II toetab nii isa kui lapse esindaja määruskaebust.
  4. Maakohus kaasas
  5. oktoobri
  6. a määrusega menetlusse eestkosteasutuse Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu).
  7. oktoobril 2018 esitatud seisukoha kohaselt suhtles eestkosteasutus e-posti teel isaga, kuid ei ole saanud kontakti lapsega. Seetõttu palub eestkosteasutus kohtul võtta ühendust Hispaania lastekaitseametnikuga, et hinnata reaalset olukorda.
  8. novembril 2018 esitatud seisukohas avaldab eestkosteasutus, et küsis ema seisukohta, miks ema ei ole last külastanud tema praeguses elukohas, ei ole suhelnud pereliikmetega. Nendele küsimustele ema ei vastanud. Eestkosteasutus toetab eestkostja määramist, kuna lapsele stabiilse elu tagamine on vanemate tehtud tegude tõttu keeruline.
  9. veebruaril 2019 esitas eestkosteasutus kirjaliku seisukoha, mille kohaselt tehti
  10. veebruaril 2019 ema elukohta Kosel kodukülastus. Eestkosteasutuse hinnangul oli kodu korras ja valmis uue lapse sündimiseks. Eestkosteasutus teavitas kohut, et ema vanim poeg elab alates
  11. a septembrist koos emaga.
  12. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  13. Puudutatud isik II teavitas
  14. septembri
  15. a menetlusdokumendis kohut, et laps elab nüüd Eestis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada ja kohustada ema teavitama elukoha vahetamisel nii oma uue kui ka eelmise elukoha järgset kohalikku omavalitsust enda elukoha muutumisest ja praeguses asjas tehtud määrusest. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
  17. Määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja II avalduse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Määruskaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus peatas

§ 140alusel isa hooldusõiguse. Ts

MS § 659 ja § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus maakohtu määrust selles osas ei kontrolli. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti rahuldamata isa avalduse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 19.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. See tähendab, et kohus saab kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298, p 16.1). 20. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas esitatud tõenditest ja asjaoludest, et ema ohustaks last. 21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetlusosaliste esitatud väited ema seksuaalsuhete kohta ei ole asja lahendamisel asjakohased. Vanema hooldusõiguse piiramise aluseks 10

(13)saab olla üksnes vanema hooldusõiguse kuritarvitamine selliselt, et satub ohtu lapse heaolu. Ainuüksi see, millised on vanema seksuaalsuhted, või üldisemalt eluviis ei ole asjassepuutuv.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebustes esitatud väitega, et ema jättis lapse hooletusse, lahkudes pere juurest Hispaaniast. Laps jäi Hispaaniasse koos isaga, kes sel ajal viibis veel vabaduses. Seega oli lapse heaolu tagatud. Ringkonnakohus märgib, et on tavapärane, et olukorras, kus vanemad lähevad lahku, jääb laps neist ühe juurde elama. Õigusvastane olnuks ema vastupidine käitumine, kui ta oleks Hispaaniast Eestisse lahkudes lapse ilma isa nõusolekuta endaga kaasa võtnud. Seega ei saa asjaolu, et ema lahkus pere juurest Hispaaniast üksi Eestisse, olla aluseks tema hooldusõiguse piiramiseks.
  2. Samuti ei ole asja lahendamisel olulised väited ema halva majandusliku seisundi kohta. Halb majanduslik olukord ei ole aluseks vanemalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Olukorras, kus lapse heaolu võiks sattuda ohtu vanemate kehva majandusliku seisundi tõttu, on võimalik see oht kõrvaldada sotsiaalhoolekande abil. Vanemalt lapse hooldusõiguse äravõtmise aluseks ei saa olla asjaolu, et kellegi teise juures oleks laps majanduslikult paremini kindlustatud.
  3. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu ka, et emal oleks psüühikahäire, mis seaks ohtu lapse heaolu. SA PERH Psühhiaatriakliiniku esitatud haigusloost nähtub, et emal oli diagnoositud depressiooniga ärevus (segatüüpi). Haigusloost nähtub, et raviga ema seisund paranes ning pärast
  4. aastat ei ole ta ravi vajanud. Haigusloost ei nähtu ka, et ema haigus ohustanuks last. Esitatud tõendid ei anna alust arvata, et ema vaimne seisund võiks praegu last ohustada. Emal esinesid haiguse ägedamas faasis küll mõtted enda lähedaste kahjustamisest, kuid ema seisundi paranemist arvestades pole alust arvata, et praegu esineks reaalne oht varasemate mõtete täideviimiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ainuüksi asjaolu, et vanemal on psüühikahäire, mis raskendab hooldusõiguse teostamist, ei ole aluseks hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks (vt Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 19;
  7. mai
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-13-11, p 14).
  9. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et ema tarvitab või on tarvitanud alkoholi või isegi narkootikume, ei ole aluseks emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Hooldusõiguse piiramiseks annaks alust üksnes olukord, kus ema alkoholi või narkootikumide tarbimine ohustaks last. Kui jätta kõrvale isa ja tema sugulaste paljasõnalised väited, siis asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et ema oleks tarvitanud alkoholi või narkootikume viisil, et see ohustaks last. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus lapsel on kaks vanemat, ei saa pidada lapse hooletussejätmiseks seda, kui üks vanematest käib peol ja tarbib seal alkoholi. Sel juhul saab lapse eest hoolitseda teine vanem. Ka asjaolust, et ema tarvitab ilma lapseta elades alkoholi, ei saa teha järeldust, et lapsega koos elades tarvitaks ta alkoholi määral, mis seaks lapse ohtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole, et ema oleks jätnud lapse pidutsemise või alkoholitarbimise ajal järelevalveta. Samuti ei nähtu PPA vastusest maakohtu järelepärimisele, et emal oleks olnud politseiga kokkupuuteid seoses alkoholitarvitamise või laste hooletussejätmisega. Ringkonnakohus märgib samuti, et kuigi ema poolt oli äärmiselt vastutustundetu tarbida alkoholi enda kolmanda raseduse ajal, ei saanud see puudutatud isikule I mingit ohtu kujutada.
  10. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et ema on võimeline puudutatud isiku I suhtes enda hooldusõigust teostama, ilma last ohtu seadmata, näitab selgelt ka asjaolu, et ema elab praegu koos enda vanima ja noorima lapsega ning kasvatab neid. Asjas esitatud ema 11
(13)elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kodukülastusaktidest ei nähtu, et emal oleks teiste laste suhtes hooldusõiguse teostamisel mingeid probleeme. Ringkonnakohtul pole alust arvata, et puudutatud isiku I puhul oleks olukord erinev.
  1. Ringkonnakohus möönab, et lapse pikaajalise emast eraldatuse tõttu, võib ema ja lapse taasühinemine olla emale ja lapsele vähemalt esialgu raske. Samas on maakohus seda arvestades teinud emale ettekirjutuse võimaldada lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse töötajatel teostada kodukülastusi lapse elukohta Eestis, tegema igakülgset koostööd kohaliku omavalitsuse töötajatega ning täitma vajadusel koostatavat juhtumiplaani. Samuti on maakohus kohustanud lapse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust kontrollima ühe aasta jooksul määruse jõustumisest lapse elukorraldust ning seda, kas ema on kohaliku omavalitsuse arvates suuteline täitma oma kohustusi ning kas ema poolt hooldusõiguse teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu. Ringkonnakohus leiab, et need abinõud tagavad lapse heaolu.
  2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks piirata täiendavalt ema ja lapse suhtlemist või täpsemalt reguleerida nende taaskohtumise korda. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata mitmele esialgse õiguskaitse määrusele, ei ole ema saanud praeguseni lapsega kohtuda. See tingib põhjendatud kahtluse, et lapse isapoolsed sugulased, kelle juures laps viibib, ei ole huvitatud vabatahtlikult kohtumääruse täitmisest. Isa väited selle kohta, et laps ema kardab, viitavad samuti asjaolule, et isa ja temapoolsed sugulased, kelle juures laps viibib, kahjustavad ema ja lapse suhet. Arvestades asjaolu, et ema ja laps kohtusid viimati siis, kui laps oli kaheaastane, ei ole usutav, et lapsel on iseseisvalt kujunenud ületamatu hirm ema ees. Lapse hirm ema ees viitab pigem sellele, et isikud, kelle juures laps elab, on teda ema suhtes negatiivselt meelestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks seetõttu võimalik ema ja lapse suhtlemise astmeline reguleerimine soovitud tulemust.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu isa määruskaebuses esitatud väitega, et määrus on ebatäpne, kuna on ebaselge, milline on lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega alaealise lapse elukohaks üldjuhul tema hooldusõigusliku vanema elukoht.
  4. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebustes tooduga, et määruses ei ole reguleeritud seda, kuidas saab olukorras, kus ema läheb koos lapsega elama teise kohaliku omavalitsuse territooriumile, uus kohalik omavalitsus teada praeguses asjas tehtud määrusest tulenevatest kohustustest. Seetõttu tuleb maakohtu määrust täiendada ja kohustada ema elukoha vahetamisel sellest asjaomaseid kohalikke omavalitsusi teavitama.
  5. Vastuseks isa määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus, et hooldusõiguse peatamine ei lõppe automaatselt hooldusõiguse peatamise aluste äralangemisel.

§ 140

lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Seega tuleb isal vanglast vabanedes taotleda kohtult hooldusõiguse ennistamist.

  1. Kuna praeguse määruse jõustumisel on emal ainsana lapse suhtes hooldusõigus, st emal on ainuisikuliselt õigus otsustada ka lapse viibimiskoha ja temaga suhtlemise üle, puudub vajadus jätta jõusse praeguses asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse meetmeid, mistõttu tuleb need määruse jõustumisest tühistada.
  2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuste osalise rahuldamise väikest ulatust, ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi nende endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. 12

(13)(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa Ande Tänav 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.