KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Talli

) § 77 lg-ga 2.

§ 77

lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. III Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - OÜ X (registrikood: xxx, I kd tl 21) osa väärtusega 2500.00 eurot, mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena kostjale (II kd tl 50, III kd tl 121); - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 22), väärtusega 205 000.00 eurot (III kd tl 151-167), mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena hagejale (II kd tl 50, III kd tl 121); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS-i H. (S. AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 24-31), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 68 629.01 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 33, I kd tl 37), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 529.55 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 – 121 pöördel); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 40-42), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 8929.86 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 pöördel). IV Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele lugeda korteriomand tema lahusvaraks. PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg-s 1 sätestatud vara lahusvaraks lugemise alused. Sama on sätestatud varasemalt kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonna koodeksi §-s

1. Hageja leiab, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 14) on omandatud hageja lahusvara arvelt. Hageja on esitanud nimetatu tõendamiseks lepingu nr 877A (I kd tl 17-18), millest nähtub, et 08.04.1993 on sõlmitud Tallinna Linnavalitsuse Väikeettevõtte „R“ ja hageja vahel leping ning hageja kohustus end koos perega nimetatud eluruumi asustama. Eluruumi vabastas hageja nõbu P. P., kellele kohustus hageja tasuma hüvitist 10 000.00 Eesti krooni. Vaidlus puudub selles, et leping on sõlmitud poolte abielu ajal. Samuti on hageja esitanud 07.11.1995 PõhjaTallinna Valitsuse ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu, millega hageja ostis vaidlusaluse korteri (I kd tl 19). Ka nimetatud tehing toimus abielu ajal. Hageja väidab, et kuigi tehingud toimusid poolte abielu ajal, alustas ta korteri omandamisega nõolt P. P.alt juba
2. aastal, s.o enne abielu sõlmimist. Hageja sõnul leppis ta P. P.aga kokku, et tasub 10 000.00 Eesti krooni korteri eest nii, et 6000.00 Eesti krooni suvel 4 1992 ning ülejäänud
3. aasta lõpus. Kohus leiab, et tunnistaja P. P.a ütlused ei ole eluliselt usutavad (IV kd tl 4-5). Usutav ei ole, et
4. aastal sõlmisid hageja ja tunnistaja suulise lepingu korteri tulevikus üleandmise kohta koos hüvitise tasumisega. Nimetatut toetavad tunnistaja väited, kus ta mäletab täpselt algset summat 5000.00 Soome marka ja hilisemat summat Eesti kroonides 12 000.00, kuid ta ei oska meenutada eri valuutade arvestuskäiku ega kokkuleppeid. Hageja ei ole ka tõendanud oma sääste või sissetuleku suurust
5. aastal, mis võimaldanuks tunnistajale sellises määras hüvitist maksta. Üldteadaolevalt toimus rahareform 20.06-22.06.1992 ning rubla ja krooni vahetuskurss teatati vahetult enne reformi. Samuti on üldteada asjaolu, et isikule vahetati 1500.00 rubla 150.00 Eesti krooniks. Lisaks ei ühti tunnistaja ütlused hagis väidetuga tasu suuruse osas. Nii hagiavalduses kui lepingus (I kd tl 17-18) on märgitud hüvitise suuruseks 10 000.00 Eesti krooni. Tunnistaja sõnul oli selleks 12 000.00 Eesti krooni. Eelnenust tulenevalt kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 14) omandamist hageja lahusvara arvelt. Seda ei tõenda ka 07.11.
6. a lepingu p-s 2 sätestatu, et korteri eest on tasutud ostuhinna rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, sest omandamine toimus abielu ajal ning hageja ei ole tõendanud, et selleks tarvitati ainult hageja tööaastaid. V Pooled vaidlevad korteriomandi jagamise viisi üle. Hageja palub hagis jätta korteriomandi enda ainuomandisse. Kostja palub vastuhagis jätta korteriomand enda ainuomandisse. Hageja on hagis kinnitanud valmisolekut tasuda kostjale hüvistist. Kostja vastuhagis palub hagejalt enamsaadu arvelt tasuda kostjale hüvitis. Hageja on tõendanud oma hüvitise maksmise võimet mh sellega, et hageja on siiani tasunud ühiskohustusi võlausaldajate ees ning hageja on nõus kohustuste tasumisega jätkama (vt nt vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 – 121 pöördel). Vaidlus puudub selles, et kumbki pooltest nimetatud korteris ei ela. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et korteris elasid varasemalt hageja sugulased ning hagejal on korteriga pikemaajalisem side. Kõike eelnenut arvesse võttes on põhjendatud xxx (registriosa nr xxx) hageja ainuomandisse. jätta korteriomand asukohaga VI Järgnevalt kohus analüüsib hageja taotlust mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest.

§ 72

lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

§ 75

lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja vaidlustab kuludest kogusummas 2910.82 eurot ainult T AS-i kulusid summas 463.42 eurot (vt nt III kd tl 121 – 121 pöördel, IV kd tl 1 pöördel). Kostja väitel lahkus ühisvarasse kuuluvast kinnistust mais 2016 ning ta ei ole kasutatud internetti, telefoni ega vaadanud telerit. Kohus nõustub kostjaga selles, et kinnistuga seotud sidekulud (telefon, internet, telekanalid) ei ole kulud, mida peaks kandma teine kaasomanik, kes asja ei kasuta. Sidekulud ei ole vältimatult vajalikud kinnistu säilimiseks või alalhoidmiseks. Lisaks sisaldab T AS-i arves 09.03.2016 mobiiltelefoni Apple iPhone ostu summas 849.00 eurot. Telefon on aga hageja isiklikus kasutuses. Eelnenust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja taotluse mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2447.40 eurot (2910.82 – 463.42). 5 VII Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmisena: - OÜ X (registrikood: xxx) osa väärtusega 2500.00 eurot jätta kostja ainuomandisse; - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 205 000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - ühiskohustus poolte ja AS-i H (S AS-

1. i)vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt summas 68 629.01 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt summas 529.55 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt summas 8929.86 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 55 500.00 eurot jätta hageja ainuomandisse. - mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest 2447.40 eurot - mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 87 508.39 eurot ((vara – kohustused) : 2 – kostjale jääv vara - hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest, s.o (260 500.00 – 78 088.42 + 2500.00) : 2 – 2447.40 = 87 508.39) VIII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et H. P. hagi E. P. vastu ühisvara jagamiseks ja E. P. vastuhagi H. P. vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus jagab H. P. hagi E. P. ühisvara järgmiselt: - jätta OÜ X (registrikood: xxx) osa E. P. ainuomandisse; - jätta kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse; - ühiskohustus poolte ja AS-i H (S AS-
2. i)vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - jätta korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse. Kohus mõistab välja H. P.lt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 87 508.39 eurot E. P. kasuks. IX Kohus selgitab pooltele, et ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb kohustada kostjat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma hagejale hüvitis omandi kaotamise eest. Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Kostja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus hageja tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostja soovitud kujul. 6 Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust kinnistu asukohaga xxx mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ P. Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 7