Obsah (7)

§ 428§ 168§ 429§ 663§ 171§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3535 Tsiviilasi KÜ Paldiski

) § 179 lg 3). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. KÜ Paldiski mnt 16 (hageja) esitas 06.03.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista korteriühistu majandamiskulude põhivõlgnevuse 1673,38 eurot perioodi
2. aasta detsember kuni
3. aasta veebruar eest ning viivise põhivõlgnevuselt.
4. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata.
5. 24.09.2019 esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 27.09.2019 määrusega jättis maakohus taotluse käiguta ja andis kostja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 07.10.2019 esitas kostja enda majandusliku seisundi teatise.
6. 21.11.2019 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks (

§ 428lg 1 p 3), kuna kostja on hageja nõuded menetluse kestel täitnud.

Kostja tegi hagejale 27.06.2019 makse summas 6800 eurot. Kuivõrd kostja on täinud hageja nõude alles tsiviilasja nr 2-17-3535 kohtumenetluses, siis vastavalt

§ 168lg-tele 4 ja 5 peab kostja tasuma menetluskulud.

Hageja esitas ka oma menetluskulude nimekirja.

1. 27.11.2019 küsis maakohus kostja seisukohta hageja taotluse osas hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. 23.12.2019 teatas kostja, et ta on haigestunud ning palus menetlustähtaega pikendada. Maakohus pikendas vastuse esitamise tähtaega kuni 27.01.
2. 27.01.2020 teatas kostja, et ta on haigestunud ning palus menetluse peatada kuni tervenemiseni. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohtu 28.01.2020 määrusega võeti vastu hagist loobumine ning lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
4. Maakohus jättis kostja 24.09.2019 (maakohus on ekslikult märkinud 29.09.2019) ja 27.01.2020 esitatud taotlused läbi vaatamata seoses menetluse lõpetamisega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2215 eurot (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulud 2040 eurot) ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
5. Kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.

1. Kostja on esitanud menetluse kestel taotlused 24.09.2019 menetlusabi (riigi õigusabi) saamiseks ja 27.01.2020 menetluse peatamiseks seoses haigestumisega. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse hagist loobumise vastuvõtmisega, jätab kohus menetluslikud taotlused läbi vaatamata.
2. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 168lg 5).

Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 28 h ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 17 h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks), kokku summas 2040 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2215 eurot (riigilõiv 175 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2040 eurot). Määruskaebus

1. Kostja palub 17.02.2020 määruskaebuses ja selle 12.03.2020 täpsustuses maakohtu määruse tühistada. Kostja palub maakohtu määruse tühistada seoses kohtupoolsete oluliste menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumise tõttu, sh on kohus põhjendamatult ja õigusvastaselt jätnud menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Lisaks esitab kostja vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel selle kohta, et kohus on jätnud läbi vaatamata kostja 24.09.2019 ja 27.01.2020 taotlused. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 13. Käesoleval juhul on maakohus lõpetanud menetluse seetõttu, et hageja on hagist loobunud. Kostja ei ole määruskaebuses välja toonud, et maakohus oleks eksinud hagist loobumise vastuvõtmisel ja menetluse lõpetamisel. Seejuures ei ole kostja esile toonud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, millisel juhul ei võta kohus hagist loobumist vastu.

1. Kuivõrd maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse, siis puudus vajadus ka kostja 24.09.2019 ja 27.01.2020 taotluste lahendamiseks ning maakohus jättis eeltoodud taotlused õigustatult läbi vaatamata.
2. Maakohus on jätnud menetluskulud kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud (

§ 168lg 5).

Kostja ei ole asjaolule, et ta on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, määruskaebuses vastuväiteid esitanud ega ole põhjendanud, miks peaksid menetluskulud jääma hageja kanda.

1. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka menetluskulude rahalisele suurusele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata ning ringkonnakohus jätab maakohtu määruse ka selles osas muutmata.
2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Toimiku materjalidest nähtuvalt hagejale menetluskulusid tekkinud ei ole. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 18. Kostjale on 16.04.2020 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot.

§ 179

lg 5 sätestab, et raha riigituludesse tasumiseks 3 kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots