Obsah (5)
§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50Kriminaalasi nr 1-18-6265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistungid toimusid 02.07.2020 ja 11.08.2020 Tartu kohtumajas) Kriminaalas
§ 74
lg 4 alusel pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 07.08.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6265 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Margus Sepmanile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Margus Sepman on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.08.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6265
§ 424
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati tema eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2018.a – 07.08.2018.a, 1
(3)s.o 3 päeva karistusaja hulka ning Margus Sepmani kandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Margus Sepman ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Margus Sepmani kohustati järgima
§ 75
lg 1 alusel kontrollnõudeid;
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrati talle täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi;
75 lg 4 alusel määrati talle täiendav kohustus alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele;
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrati talle täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Margus Sepmanilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Margus Sepmani kriminaalhooldus algas 23.08.2018 ja lõppes 07.08.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 07.02.2020 kohtule erakorralise ettekande Margus Sepmani kohta, sest isik rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, ja taotles katseaja pikendamist. Tartu Maakohtu 11.02.2020 kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus Margus Sepmanile määratud katseaja pikendamiseks rahuldamata. 25.06.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Margus Sepmani uue erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati hooldusalusel 29.05.2020 kodukülastuse käigus alkoholijoove ning ta tunnistas ka ise, et tarvitas alkoholi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 02.07.
- Margus Sepman haiguse tõttu kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus pidas uue kohtuistungi 11.08.
- Kohtuistungil selgitas Margus Sepman, et tarvitas asjaolude kokkulangemise tõttu alkoholi ning õigustust tal selleks ei ole. Hooldusaluse sõnul ta enamuse ajast alkoholi ei tarvita, kuid möönas, et tal ei ole olnud mõtetki alkoholist täielikult loobuda. Süüdimõistetu andis ülevaate ka oma terviseprobleemidest. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Tagris Vaher, kes selgitas, et isiku kriminaalhoolduse ajal on esinenud probleeme alkoholi tarvitamise ja registreerimisele ilmumisega. Pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist kriminaalhooldus jätkus, kuid isik ei suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistust täitmisele. KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Margus Sepmani õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu lisakohustuste täitmisega toime tulnud, hooldusalusel on tuvastatud 2
(3)alkoholijoove. Probleeme on esinenud ka käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuetega, s.o registreerimiskohustuse täitmisega. Oluline on seegi, et ka varasemalt esitatud erakorraline ettekanne ei avaldanud Margus Sepmani käitumisele oodatud mõju, sest isik jätkas alkoholi tarvitamist. Oma käitumise õigustamiseks ta tõsiseltvõetavaid selgitusi anda ei oska. Kohus peab hooldusaluse rikkumisi rasketeks. Süüdimõistetule on selgitatud kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Seega on talle teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Kohtuistungil tunnistas Margus Sepman, et ta ei ole plaaninudki alkoholist täielikult loobuda. See näitab, et hooldusalune ei ole mitte üksnes rikkunud talle määratud lisakohustust, vaid ta ei ole tegelikult soovinudki seda täita. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on hooldusalune rikkunud ka registreerimiskohustust, mis viitab üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul näitavad Margus Sepmani käitumine ja tema antud selgitused üheselt mõistetavalt, et tema suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud hoolimatu ja kohusetundetu ning ta ei ole hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et karistuse eesmärke on Margus Sepmani osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)