Obsah (6)

§ 541§ 663§ 659§ 543§ 4772§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-12-12975 Kohtuasi Maardu linna (Maard

) § 541 lg 4 alusel. Määruskaebus

1. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 6, millega kohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks selle kättetoimetamisega eestkostjale ning tuvastada, et eestkostetav viibis kinnises asutuses 14.-16.03.2020 ebaseaduslikult.
2. Valkla Kodu 13.03.2020 teatises oli märgitud, et nad tegid oma parima, et suunata klient kohtumääruse järgselt ettenähtud teenusele, kuid eestkostja keeldus omaltpoolt koostööst ja ei olnud valmis eestkostetavale järele tulema. Eestkostja põhjendas oma keeldumist kohtumääruse punkt 6-le toetudes ja väitis, et kohtumäärus ei olnud temani jõudnud. E-toimiku andmetest ei nähtunud samuti, et eestkostjale oleks 12.03.2020 määrus kätte toimetatud. Seeläbi ei olnud määrus määruskaebuse esitamise ajaks muutunud täidetavaks.

§ 541

lg 4 kohaldamine võis viia ebasoovitava tulemuseni, kus määrus ei muutugi täidetavaks. Seeläbi tuli maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p 6 osas. Selle tulemusena muutub määrus täidetavaks üldises korras, s.o.

§ 541lg 3 järgi selle jõustumisest.

1. Valkla Kodu 13.03.2020 teatisest nähtuvalt ei olnud eestkostetav Valkla Kodust mujale suunatud. Sotsiaalkindlustusamet teavitas eestkostetava esindajat telefoni teel, et isik suunati Türi Kodusse 16.03.
2. Varasemalt pikendati maakohtu 20.02.2019 määrusega eestkostetava ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaega kuni 13.03.
3. Seeläbi viibis isik õigusliku aluseta kinnises asutuses perioodil 14.-16.03.
4. Seega tuli tuvastada, et puudutatud isik viibis kinnises asutuses eelviidatud perioodil ebaseaduslikult. Ülalviidatud asjaoludel võis eestkostja rikkuda eestkostja kohustusi. Seeläbi tuleks kohtu poolt algatada tema suhtes järelevalvemenetlus. 3 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5. Avaldaja ei toetanud maakohtu määruse resolutsiooni p 6 tühistamist, kuna see võis tulevikus tekitada arusaamatusi ega muuda olukorda - kohtumäärus oli tegelikkuses täidetud ja puudutatud isik viibis väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Avaldaja ei pooldanud eestkostja suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Määruskaebuse menetlusse võtmisest tuli keelduda, sest kaebajal puudus kaebeõigus, või alternatiivselt tuli kaebus jätta rahuldamata.
6. Valkla Kodu määruskaebust ei toetanud. Valkla Kodul oli 12.03.2020 info, et kohtumääruse lõppedes oli isikul SKA poolt tagatud kaks kohta kas ööpäevaringsel erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Türi Kodus (Türi Kodu) ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kanepi Kodus. Valkla Kodu võttis 12.03.2020 ühendust eeskostjaga, kes avaldas, et ei tule pojale järgi enne kohtumääruse saamist, kuid hiljem nõustus pojale järgi tulema. 13.03.2020 teavitas eestkostja telefoni teel, et ta ei tule puudutatud isikule I järgi enne 16.03.2020, tal puudub transport ja raha. Samuti teavitas ta, et tal olid Valkla Kodule arved märtsikuu lõpuni tasutud ja see oli piisav alus eestkostetaval Valkla Kodusse jäämisel. Valkla Kodu selgitas, et puudutatud isik I ei lähe koju, vaid ta suunati teisele teenusele ja eestkostjal oli kohustus täita poja elukorraldust. Valka Kodu selgitas puudutatud isikule I 13.03.2020 kohtumääruse sisu ja et isik ei pea enam Valkla Kodus viibima. Puudutatud isikule I pakuti ka külaliste toa kasutamise võimalus, kuid ta soovis jääda oma tuppa ja oli nõus jääma Valkla Kodusse kuni 16.03.
7. Eestkostja külastas poega 14.03.2020, kuid ei olnud nõus teda enne 16.03.2020 ära viima. 16.03.2020 pakkis puudutatud isik I lahkumiseks asju kokku, kuid eestkostjaga ei õnnestunud ühendust saada. Samal päeval kell 12.30 saabus tellitud transport ja eestkostetav lahkus Valkla Kodust Türi Kodusse. Eestkostja võttis Valkla Koduga ühendust samal päeval alles peale kella 15.
8. Valkla Kodu leidis, et teenuse osutajana poleks olnud õige isiku päevapealt ärasaatmine teadmata, kuhu isik läheb. See oleks võinud mõjuda isiku tervisele ja toimetulekule halvasti. Valkla Kodu tegi omalt poolt võimaliku, et teavitada eestkostjat kohtumäärusest ning korraldada puudutatud isiku liikumine teisele teenusele. Valkla Kodu tegevus ega tegevusetus ei põhjustanud tekkinud olukorda ning isikule pakuti võimalust kolida teise tuppa, kuid isik ise keeldus sellest.
9. SKA avaldas, et eestkostetava sujuv ümberpaigutamine takerdus peamiselt eestkostja tegevusetuse tõttu, kes näitas üles soovimatust täita eestkostja kohustusi. Puudutatud isikut ei peetud Valkla Kodus kinni ebaseaduslikult ja isikult ei võetud õigusvastaselt vabadust. Valkla Kodu tegi kõik endast oleneva. Kuna isik soovis viibida oma toas edasi, siis seda talle ka võimaldati. Eestkostetavale ei oleks kinnisest osakonnast lahkumise soovil tehtud selleks takistusi. Valkla Kodu poleks käitunud inimlikult, kui ta oleks tekkinud olukorras erihoolekandelise abivajadusega isiku sunniviisiliselt tänavale tõstnud ja omapäi jätnud, kuna eestkostja ei tahtnud täita oma kohustusi. Valkla Kodu käitus halbade asjaolude kokkulangemise situatsioonis ainuvõimalikul ja inimlikul viisil. SKA nõustus, et antud juhul ilmnes eestkostja tahtmatus eestkostetava asju ajada ning seega võis eestkostja tegevusetuse tõttu realiseeruda situatsioon, kus kohtumäärust ei ole võimalik täitma asuda.
10. Eestkostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustati maakohtu määruse p 6, milles maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega eestkostjale (

§ 541lg 4).

Ülejäänud osas on määrus jõustunud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 20.

§ 541

lg-te 1 ja 2 kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Samuti edastatakse määrus isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele.

§ 541

lg 3 kohaselt jõustub ja kuulub kinnisesse asutusse paigutamise määrus täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Lisaks võib kohus

§ 541

lg 4 alusel tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele.

§ 543

lg 3 sätestab, et isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

1. Maakohus tuvastas 13.03.2020, et eeldused puudutatud isiku I paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele olid täidetud ja puudutatud isiku I suhtes esines alus peatada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine kuni 12.03.
2. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit oli võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all ja talle oli võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Seega puudub alus tuvastamaks, et maakohtu määrusega paigutati isik ebaseaduslikult kinnisesse asutusse (eelmine 20.02.2019 määrus reguleeris puudutatud isiku olukorda kuni 13.03.2020). Käesolevas asjas tunnistas maakohus vaidlustatud määruse enne selle jõustumist täitmisele kuuluvaks

§ 541

lg 4 korras, s.o kättetoimetamisega eestkostjale.

§ 541

lg 4 kohaldamisel maakohus ei eksinud ega rikkunud seadust - maakohtul oli diskretsioon otsustada määruse täitmise küsimust ja kohtu ette pole toodud esile asjaolusid, millest nähtuks diskretsioonipiiride ületamist. Seega maakohtu poolne rikkumine puudus. Määruskaebuses toodud etteheited puudutavad juba määruse täitmise küsimust. Õiguspärase määruse täitmisest tulenevaid etteheited kohus sama tsiviilasja raames aga ei lahenda, sest see väljub selles asjas peetava vaidluse piiridest. 22. Lisaks taotles kaebuse esitaja algatada eestkostja osas järelevalvemenetlust. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikule määrati eestkostja kohtuasjas nr 2-09-40688 ja kohus teostab

§ 4772kohaselt eelnimetatud asja raames perioodilist järelevalvet eestkostja üle.

Täiendavat järelevalvemenetlust käesolevas asjas puudub alus algatada. 23.

§ 172

lg 3 jäävad puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda (riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu) ja teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5