Obsah (5)

§ 100§ 101§ 96§ 108§ 97

2-18-15317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Otsuse kuupäev Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 04.november 2019 Tsiviilasja number 2-18-15317 Tsiviilasi R K vs M P elatise nõudes T

§ 100lg 1 teise lause mõistes.

Juhul, kui pooled ei ole sõlminud kokkulepet ülalpidamise andmise kohta, siis ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

§ 101lg 1 mõistes.

Seega kostja esitatud kulude nimekiri kinnitab, et need kulud on kostja vabatahtlik tegevus oma poja suhtes, mis ei tähenda seda, et kostjal ei olnud kohustust tasuda elatist alates hetkest kui hageja hakkas elama koos emaga uuel aadressil ehk siis kostja ei elanud ja ela hagejaga koos alates 01.01.2018. 20.02.2019 hagiavalduse täienduses palub hageja välja mõista kostjalt igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista kostjalt hüvitis hagejale maksmata elatise eest perioodil 01.01.201831.08.2018 summas 1100 eurot.

§ 100

lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et lapsest lahus elava vanemana võib ta valida, kuidas ülalpidamist lapsele annab. Hageja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega heaks kiitnud, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil. Hageja taotleb, et elatise maksmise viis tuleb määrata kindlaks selliselt, et kohustada kostjat maksma elatist hageja ema pangakontole. Hageja on nõus, kui tagasiulatuva elatise hüvitise suuruseks on 1100 eurot. Hageja täpsustab hagiavaldust lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse osas. Lapse elustandard on võrreldes vanemate 2 2-18-15317 lahutuse eelse ajaga langenud, sest lapse emal pole sissetulekute suurusest lähtuvalt olnud võimalik üksi kõiki lapse kulutusi endisel määral katta. Lapse elustandardi langemine seisneb põhiliselt uutele rõivastele tehtavate väljaminekute vähenemises, vaba aja kvaliteetse ja sisuka veetmise kulutuste piiramises ning toidulaua kvaliteedi muutumises. Lapse ema sissetulekuks on palk 855 eurot ja lapsetoetus 55 eurot, kokku 910 eurot. Laps elab koos emaga 3-toalises 67,5 m² korteris aadressil xxxx (üürikorter). Lapse eluaseme kasutuskulude arvutamise aluseks on xxxx kasutamise kulusid väljendavad igakuised korteriühistu xxxx poolt väljastatud arved (jaanuar-märts 2018 ja september 2018-jaanuar 2019). Ühe inimese eluruumi kasutuskulu ühes kuus on 335 eurot (550:2 üürikorter) +(120:2 kommunaalkulud). Eluruumi kasutamisega seondub ka elektrienergia kasutamise kulu, mille arvutamise aluseks on E AS poolt väljastatud arved (september 2018-jaanuar

1. Ühe inimese elektrikulu ühes kuus on 15 eurot (30:2). Seega on ühe inimese/lapse eluasemekulud kokku ühes kuus 275+60+15= 350 eurot. Hageja toidukulu on 300 eurot. Koduse interneti ja televiisori pakett on võetud AS T, mille kulusid väljendavad vastavad arved (detsember 2018-jaanuar 2019). Ühe inimese koduse interneti ja kaabeltelevisiooni kulu kuus on 18,74 eurot (37,48:2). Kulutused tervishoiule 15 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele 15 eurot kuus. Kulutused koolikohustuse täitmiseks on 26,18 eurot kuus (erinevad kontoritarbed, töövihikud, päevik, koolikott, käsitöötunni materjalid, aga ka raha osalemiseks kooli või klassi ühisüritustel). Lapse laagrikulu 2019.a 75 eurot, juuni laager suvel 2019 239,20 eurot. Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus. Kulutused vabale ajale 72,50 eurot kuus. Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot kuus. Kulutused kodutehnikale 5 eurot kuus. 19.03.2019 menetlusdokumendis hageja täpsustab, et soovib elatise välja mõistmist alates 11.10.2018 nagu on hageja varemalt märkinud 11.10.2018 hagiavalduses. Hageja ema esitab kohtule oma arvelduskontode väljavõtted alates 01.01.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 11.10.
2. Enamus hageja ema maksed on tehtud sularahas mitte panga kandega. 31.05.2019 menetlusdokumendis hageja esitab kohtule järgmised tõendid: tõend, et alates 01.05.2019 muutub hageja seadusliku esindajal töölepingu tingimused ning seega ka muutub hageja ema töötasu suurus; kviitungid märtsi, aprilli ja mai kuude kohta; kostja ja hageja seadusliku esindaja vaheline kirjavahetus, milles kostja märgib, et kostja ei maksa hagejale mai ja juuni kuude eest elatist, kuna kostja sõnul hävitas hageja koer kostja vara. Mais 2019 ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Kostja jätkab ise elatise suuruse reguleerimist ning omal algatusel vähendab või isegi ei maksa hagejale elatist, mis omakorda ei kata hageja igapäevaseid vajadusi. Elatise maksmise viis tuleb määrata kindlaks selliselt, et kohustada lapse isa maksma elatist lapse ema pangakontole. 23.09.2019 menetlusdokumendis hageja jääb varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 11.10.
3. Hageja ei nõustu, et kulutusi kantakse poolte poolt ühiselt ning hageja rõhutab, et laps ei ela isaga koos ja viibib temaga maksimaalselt kuus päeva kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja reaalselt kannab lapse kulutusi riietele, toidule ning vaba aja sisustamisele. Kostja väited selle kohta, et laps elab tihti iga kuus isaga ning et kostja kannab ka lapse kulutusi riietele, toidule ning vabaaja sisustamisele on paljasõnalised, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuigi kostja esitas kohtule ostu tšekid (kviitungid), mis ta justkui kulutas lapse ülalpidamisele, tuleb vaadelda tšekkidel välja toodud kaupade loendid. Samuti on mõistmatu, miks kostja esitas kohtule kütusetšekid, kui kostja tööandja maksab kostja kütuse eest täies ulatuses. Kostja esitas kohtule foto kus kostja märgib, et hageja on pidanud oma sünnipäeva kostja juures. Oma sünnipäeva veetis hageja lastetoas. Foto, mille kostja esitas kohtule, tehti spetsiaalselt kohtu jaoks. Samuti nagu kostja poolt haiglast esitatud foto. Tegelikult oli laps haige terve nädala (25.02.2019-05.03.2019) ja lapse ema viibis lapsega haiguslehel ning palus kostjal jääda lapsega vaid üheks päevaks. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on õigus saada lapsetoetust, ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra või mitte 3 2-18-15317 maksta üldse. Peretoetus ei asenda vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks niivõrd halb, et ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on tegelikkuses miinimumist väiksemad. Kostja vastus ja seisukohad Vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavalduses hageja elukohana märgitud aadress on hageja ema alaliseks elukohaks, aga mitte hageja elukohaks. Hageja vanemad elasid koos nagu abielupaar alates 2004 kuni augustini 2018 ning moodustasid ühise leibkonna. 2018 augusti keskel lahkus hageja ema enda pere juurest väidetavalt üüritud korterisse xxxx. Kostja ja hageja (kuni augustikuu 2018 keskpaigani ka tema ema elukohaks) on olnud kogu aeg kostja omandis olev korteriomand xxxx, s.o kostja elukoht, mis on jätkuvalt hageja peamiseks elukohaks ning seda ka rahvastikuregistri järgi. Hageja ülalpidamiskulud kannab üksnes ja ainult kostja. Tegelikult ei tuleks kostjal hageja emale üldse mingit elatist maksta, kuivõrd hageja on täielikult kostja ülalpeetav ning suurema osa ajast elab hageja kostja juures (7 päevast nädalas 4 päeva elab hageja koos kostjaga kostja elukohas). Kostja esitab konto väljavõtte alates 01.06.2017 tõendamiseks, et kostja on kogu aeg hageja ülalpidamiskulud kandnud ning seda ka enne 2018 augustikuud. Kostja töötab A OÜ-s ning 2017 oli tema netopalk 602 eurot. Alates 2018 on kostja netopalk 800 eurot kuus. Sisuliselt kogu kostja sissetulek kulub hageja ülalpidamisele ja tasumisele kuuluvatele kommunaalteenustele. Hageja nõue välja mõista igakuine elatis tagasiulatuvalt 01.01.2018-31.08.2018 kokku 2000 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob enda poolt hagejale tehtud kulutused välja kuude viisi alates 01.01.2018, mis on nähtav konto väljavõttest. Kostja on täitnud enda

§ 96

ja § 97 p 1 tuleneva kohustuse ning on enda alaealist last (hageja) ülal pidanud, st on rahuldanud hageja igapäevased vajadused ja on taganud lapse arenguks piisavad vahendid nii ajavahemikus 01.01.2018–31.08.2018 kui ka sealt edasi alates 01.09.2018 kuni käesoleva vastuse esitamiseni kohtusse. Selles ajavahemikus on kostja ülal pidanud ka hageja ema ja tegelikult on hageja ema see, kes on enda kohustuse hageja ees täitmata jätnud või on täitnud seda pea olematus ulatuses võrreldes kostjaga. Hageja ülalpidamise kohustuse täitmist tõendab kostja enda S AS-s asuva arvelduskonto väljatrükiga. Ka tõendab kostja hageja konto väljavõttega, et teeb hageja kontole igakuiselt makseid vahemikus 25-50 eurot. Kostja, hageja ema ja hageja elasid perekonnana koos ühes leibkonnas (kostja ülalpeetavatena) kuni 31.08.

1. Seetõttu puudub hagejal mis tahes seaduslik alus nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.
2. Poolte kooselu jooksul 01.01.2018-31.08.2018 ei nõudnud hageja ema kordagi mingeid summasid lisaks neile kulutustele, mida kostja hageja ja ka tema ema ülalpidamiseks niigi tegi. Hagi tagasiulatuva elatise nõudes tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd 1) kostja täitis hageja (ja ka tema ema) ülalpidamiskohustuse ja tagas hagejale tema arenguks vajalikud vahendid; 2) hageja ema ei ole nõudnud kooselu jooksul kostjalt suuremaid summasid hageja ülalpidamiseks, kui kostja ülalpidamiseks tegelikult kulutusi tegi; 3) kostjat ei saa tagasiulatuvalt asetada raskesse majanduslikku olukorda, arvestades, et kostja netosissetulek on ainult 800 eurot ning kostja täitis hageja ülalpidamise kohustuse. Ka hageja nõue elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on hageja ülalpidamise kohustuse täitnud ja ei ole seda kohustust rikkunud ning on hagejale (tema ema vahendusel) elatist tasunud. See nõue tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja elab suurema osa ajast kostja juures ning on kostja ülalpeetav niikuinii (7-st päevast nädalas elab 4 päeva hageja kostja juures). 2018 augusti lõpupoole teatas hageja ema kostjale, et ta soovib saada igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Arvestades, et augustis 2018 oli kostja teinud hagejale kulutusi enam kui 250 euro ulatuses, nõustus kostja elatist tasuma alates septembrist 2018 ning hageja ema sellega nõustus. 10.09.2018 tegi kostja hageja emale koheselt ülekande 250 eurot selgitusega alimendid/elatis ja maksis hageja kontole 50 eurot selgitusega „kingitus“. 10.10.2018 tasus kostja hageja ema arvelduskontole 250 eurot selgitusega „elatisraha R K“ ja hageja kontole 50 eurot selgitusega „kingitus“. Seega on kostja oma kohustuse nii hageja kui tema ema ees täitnud, mistõttu puudus hagejal mis tahes õiguslik alus või vajadus nõuda elatist kohtu vahendusel. 10.11.2018 tasus kostja 4 2-18-15317 hageja ema kontole 250 eurot selgitusega „elatis R K“ ja hageja kontole 50 eurot selgitusega „kingitus“. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 28.01.2019 menetlusdokumendis jääb kostja oma vastuses esitatud seisukohtade juurde. Hageja ise ei ole asunud mujale (xxxx tn-le) elama viisil, millest võib järeldada tema tahet oma elukohta muuta. Hageja tahteks on elada koos kostjaga (hageja isa) tema elukohas ning hageja peamiselt elabki kostja juures. Hagejal on jätkuvalt kostja juures oma tuba, kõik tema kooliasjad, riided, mänguasjad, voodi ja voodipesu. Samuti elab hagejaga koos kostja juures ka hageja lemmikloom (koer). Kolm päeva nädalas ööbib hageja ka ema üürikorteris, kuid peamiselt elab ta siiski kostjaga. Kostja on tõendanud, et tema on hageja ees ülalpidamiskohustuse täitnud ning on teinud seda vabatahtlikult ulatuses nagu seda on soovinud hageja ema ning isegi veelgi suuremas ulatuses. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja emale laekub ka igakuine lastetoetus. Lisaks elas kostja 2018 detsembris kostja juures veel 15-22.dets, kuna hageja ema olevat kusagile ära sõitnud. Seega viibis hageja kostja juures detsembrikuus 2018 kokku 20 päeva. Elatist nõudis hageja ema aga ikka 250 eurot. Kostja tegi hagejale ka muid kulutusi. Kokku tasus kostja elatist detsembrikuus 2018 410 eurot, millele lisandusid hageja toidukulud, eluasemekulud, kinoskäigud, veekeskuses käigud, riided jne. Sama on kordunud jaanuaris
3. 20.02.2019 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab koos emaga igal nädalal esmaspäevast kolmapäevani ja kostjaga igal nädalal neljapäevast pühapäevani kaasa arvatud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja suhtleb vahetult oma isaga (kostja) ka siis, kui viibib ema juures kolmel päeval nädalas. Seda on hageja ema kinnitanud 05.02.2019 toimunud kohtuistungil. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hagejale mõeldud lapsetoetus 60 eurot laekub igakuiselt hageja ema pangakontole ehk siis koos kostja poolt tasutud elatisega 250 eurot moodustab hageja sissetulek vähemalt 310 eurot ühes kuus, millisele summale lisanduvad veel muud kostja poolt hagejale tehtud kulutused (riietus, hügieenivahendid, kulutused eluasemele, kulutused huviringidele ja treeningutele, kino, veekeskuse külastused jne. Seega ulatuvad kostja poolt tehtud kulutused hagejale koos riigi poolt laekuva lapsetoetusega isegi kuni 500 euroni kuus. Kostja on täitnud seadusest tuleneva hageja ülalpidamise kohustuse ning on hageja emale igakuiselt 10.kuupäevaks üle kandnud lapse kasvatamiseks mõeldud elatise hageja ema poolt soovitud summas (250 eurot) ning lisaks sellele on kandnud enamus hagejale tehtavaid muid kulutusi (huviringid, treeningud, riietus jne). Nimetatud asjaolu tõendab kostja enda konto väljavõtetega ja kulutšekkidega. Kostja leiab, et temal ei tuleks hagejale tema ema vahendusel üldse elatist tasuda, kuna poole kuust elab hageja kostja juures ja on seega pool aega kuust kostja vahetul ülalpidamisel. Kostja on tõendanud (kostja pangakonto väljavõtted, vastus hagile ja teised menetlusdokumendid), et tema on hageja ees ülalpidamiskohustuse täitnud ning on teinud seda vabatahtlikult ulatuses nagu seda on soovinud hageja ema ning isegi veelgi suuremas ulatuses. Kostja on oma lapse ülalpidamiskohustuse täitnud nii perioodilise elatise maksmisega hageja emale tema poolt soovitud summas kui ka sellega, et on teinud hagejale olulisi kulutusi ning ka sellega, et hageja elab pool kuust kostja juures. Peale 05.02.2019 toimunud kohtuistungit on hageja ema mõnel korral keelanud hagejal kostja juurde tulla neljapäeval. 2019 jaanuaris olid kostja kulutused hagejale kokku 482,11 eurot, millisest summast tasus kostja hageja emale elatisraha tema pangakontole summas 290 eurot. 192,11 eurot olid kulutused toidule, ravimitele, kinole ja muudele pisiasjadele (kulud basseinis ja saunas käimisele). Siia lisanduvad veel kostja kulud eluasemele, sidele, elektrile, kuna hageja elas poole kuust kostja juures. 2019 veebruaris on kostja teinud hagejale järgmised kulutused summas 383,84 eurot, sh elatisraha hageja emale 250 eurot, kino „xxxx“, xxxx, xxxx (spordiga seotud esemed). Hagejal on taskuraha piisavalt ehk siis kostja ja hageja vahel on välja kujunenud kord, mille kohaselt on hageja taskuraha alati saadaval laua peal ning hageja võtab sealt ise raha vastavalt vajadusele. Hageja vanaema (kostja ema) annab regulaarselt kostjale taskuraha ning seda üsna suurtes summades, so vahel isegi 20 eurot korraga. Kostja kannab igakuiselt hageja jaoks avatud arvele 50 eurot. 2019 mais sõidab ta koos hagejaga xxxx. 5 2-18-15317 20.05.2019 menetlusdokumendis jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja analüüsis hageja ema pangakonto väljavõtet alates 01.01.2019 ja leidis, et peamiselt on hageja ema kulutused tehtud kauplustes, millistest saab osta üksnes kosmeetikavahendeid või naiste rõivaid, st, et hageja ema tegi kulutusi endale, aga mitte hagejale. Söögipoodide kulutused peaaegu puuduvad või on need kaduvväikesed võrreldes teiste kulutustega. Samuti puuduvad mistahes eluasemekulud, küll aga on tehtud üsna suuri kulutusi sõidukile, jne. Hageja ema arveldusarve väljavõttest näha, et alates 11.10.2018-18.03.2019 on hageja ema sissetulekud olnud sel perioodil 50 672,52 eurot, mis ühe kuu kohta sel perioodil moodustab 10 134,50 eurot. Isegi kui lahutada sissetulekust 50 672,52 eurot väidetavalt emalt saadud 44 000 eurot korteri ostuks, siis jääb 5 kuulise perioodi sissetulekuks hageja emal 6672,52 eurot, mis ühe kuu kohta moodustab sissetuleku 1334,50 eurot. Seega sellise sissetuleku juures on häbematu rääkida lapse elustandardi vähenemisest ja seda olukorras, kus hageja emale laekub ka lastetoetus 60 eurot ning laps on oma vahelduva elukoha tõttu peamiselt kostja ülalpeetav. Hageja ema sissetulek ühes kuus on tunduvalt suurem, kui hageja ema kirja on pannud. Hageja ema konto väljavõttest nähtub, et erinevad naised teevad talle süstemaatiliselt rahaülekandeid, mille selgitused on erinevad. Tegelikult osutab hageja ema juuksuriteenust ning tegemist on tema ettevõtlusest tuleneva sissetulekuga, mida on ta varjanud nii kostja kui ka maksuameti, samuti kohtu eest. Seega hageja ema arvutused tema sissetuleku kohta (palk 855 eurot ja lapse eest 55 eurot, kokku 910 eurot) ei ole tõesed ega õiged. Isegi kui hageja ema sissetulek ühes kuus oleks 910 eurot, siis arvestades, et laps elab pool aega kostja juures, on lapse ülalpidamiseks emal olemas piisavad vahendid. Hageja on märkinud, et laps elab koos emaga 3-toalises korteris aadressil xxxx (üürikorter). Tegelikult ei olnud lapsel mingit vajadust elada mingi võõra mehe poolt üüritud ja kinnimakstud üürikorteris, kuivõrd lapsel on enda tuba olemas enda alalises elukohas kostja juures. Hageja ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja ema ei ole teinud mingeid kulutusid eluasemele, st ta ei ole maksnud kommunaalmakseid, üüri jne. Hageja ema poolt esitatud kommunaalteenuste arved on väljastatud absoluutselt võõra isiku nimele ning hageja ema ei ole tõendanud, et ta mingeid Xxxx tn korteriga seotud kulutusi maksnuks. Hageja ega tema ema ei ela ammu enam Xxxx tn üürikorteris. Hageja ema kuludokumentidena esitatud tšekid ei puuduta hageja ülalpidamist või kui, siis kaduvväikses summas. 03.01.2018-11.10.2018 on hageja ema arvelduskontole laekunud 11 936,57 eurot, mis ühe kuu keskmiseks sissetulekuks moodustab 1326,28 eurot. Samal perioodil on hageja ema väljaminekud olnud summas 12 116,37 eurot ehk siis ühe kuu väljaminekud keskmiselt on olnud 1346,26 eurot. Hageja ema ei ole sel perioodil teinud poja huvides peaaegu ühtegi makset ning ei ole tasunud eluasememakseid, kuigi elas koos kostjaga. Seega on tõendatud, et sel perioodil oli nii hageja kui ka tema ema täielikult kostja ülalpeetavad. Sel perioodil on peaaegu 300 euro eest alkoholi ostetud, on tehtud rahalisi kingitusi võõrastele naistele, samuti on hageja ema tasunud oma töötu venna täituritasusid, parkimistrahve jne. 23.09.2019 menetlusdokumendis jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Isegi kui mõnikord on hageja vähem kui 4 päeva nädalas kostja juures, ei tähenda see, et kostja ei kohtu oma lapsega või ei tee talle kulutusi. Seega on hageja suurema osa ajast niikuinii kostja ülalpeetav ning kostja arvates ei ole temal mingit kohustust hagejale elatist maksta. Peale 05.02.2019 toimunud kohtuistungit ning viimasel ajal on hageja ema keelanud hagejal kostja juurde tulla neljapäeval. Hageja ema selline keeld aga olukorda ei muuda, kuna kolm päeva nädalas elab hageja ikkagi kostja juures. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Sisuliselt suhtleb hageja isaga vahetult ka siis, kui ta elab ema juures ehk siis kostjal on kulutused hagejale nagunii ka neil päevil, kui hageja elab ema juures. 24.05.2019 oli kostja koos hagejaga xxxx puhkusereisil. Hageja oli sel perioodil täielikult kostja ülalpeetav ning kostja on tasunud ka kõik reisikulud. Kostja ostis hagejale uued rõivad xxxx reisiks, kuna hageja on enamusest suveriietest välja kasvanud. Seega on õige hageja ema poolt väidetu, et maikuus ja juunikuus kostja hageja emale elatist ei tasunud, kuna hageja oli kostja ülalpeetav ja kostja kulutas hagejale suuri summasid (dokumendid varasemalt esitatud). Alates juulist 2019 jätkas kostja elatise tasumist, tasus hagejale igakuuliselt veel 50 eurot ning tegi muid olulisi kulutusi (ostutšekid lisatakse). Seega on kostja konto väljavõttelt samuti näha 6 2-18-15317 (lisaks esitatud ostutšekkidele), et mai 2019 lõpus ja juunikuu 2019 esimesel poolel tegi kostja hagejale suuri kulutusi ning hageja oli ka xxxx reisil kostja ülalpeetav ehk siis kostja tegi välisreisi ajal pojale suuri kulutusi. Ajal, mil hageja oli koos kostjaga xxxx välisreisil, ei saanud olla hageja emal pojale mingeid kulutusi ja hageja ema ei ole ka selle perioodi kohta mingeid kulutusi hagejale tõendanud. Seejärel algasid hagejal Eesti meistrivõistlused jalgpallis, mille jooksul sõitis hageja koos kostjaga läbi kogu Eesti (hageja ema ei panustanud sentigi hagejale ehkki sai elatist). Seega olid kostjal suured bensiinikulud, kuid ka hageja ülalpidamiskulud (toit jne). Kõik ostud neljapäeva õhtust alates kuni esmaspäevani on tehtud hageja huvides ja tema tarvis (neil päevil elab hageja kostjaga) ning see on kontrollitav kostja konto väljavõttelt. Jätkuvad kulutused hageja koerale (kauplus Kika) jne. Seega osaleb kostja hageja kasvatamises täielikult, sh ka materiaalselt. Pool nädalast elab hageja kostja juures, nad puhkavad koos, õpivad koos, lõbutsevad koos, ostavad ühiselt riideid hagejale ning sellele kõigele lisaks tasub kostja igakuiselt hageja ema kontole elatist. Kostja esitab tõendina kulutšekid, millised tõendavad kulutuste tegemist hagejale ja kostja pangakonto väljavõtted kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamiseni, mis tõendavad, et kostja on hageja ülalpidamise kohustuse täitnud suuremas summas, kui seaduse järgi vaja oleks. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja soovib kostjalt elatise välja mõistmist kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et alaealine laps saab seadusliku esindaja kaudu esitada elatise nõude

§ 97

p 1 alusel kuni täisealiseks saamiseni.

§ 97

p 2 alusel on võimalik esitada elatise nõue täisealisel lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 11.10.2018 ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2018-31.08.2018 eest summas 1100 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas 7 2-18-15317 tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagiavaldusest nähtuvalt asusid hageja ja tema ema kostjast eraldi elama 2018 jaanuaris üüritud korterisse. Kostja vastusest nähtuvalt elasid hageja, hageja ema ja kostja ühise perena kuni 2018 augusti keskpaigani, mil hageja ema lahkus pere ühisest kodust ning et hageja ema esitas kostjale nõude hagejale elatise maksmiseks 2018 augustis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel võiks tõsikindlalt väita, et hageja ja tema ema asusid kostjast eraldi elama 2018 jaanuaris. Kohtule on kulude tõendamiseks esitatud V Sile väljastatud xxxx 31.08.2018 arve nr 282909503693 ja sellest hilisemad eluasemekulude arved. Hageja ema arvelduskontolt ei nähtu, et hageja ema on tasunud 2018 jaanuarist augustini hageja eluasemekulusid, sh elektrikulusid. Kohtule ei ole esitatud 20.02.2019 menetlusdokumendi lisana 1 märgitud hageja ema uue elukoha üürilepingut. Hageja ema ei ole väitnud, et ta oleks hageja nimel esitanud kostjale elatise nõude enne 2018 augustit. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et 2018 jaanuaris on kostja teinud hageja emale hageja jaoks makse 30 eurot ja hagejale vahetuid kulutusi, mida on põhjendatud lugeda elatise hulka, 339,97 eurot (pikapäevarühma tasu, malering, telefoniarve, xxxx, M OÜ, inglise keele õpe), kokku 369,97 eurot. 2018 veebruaris on kostja teinud hagejale vahetuid kulutusi 174,25 eurot (elamusgolf, pikapäevarühma tasu, toitlustamine koolis, malering, inglise keel). 2018 märtsis on kostja teinud hageja emale hageja jaoks makse 20 eurot ja hagejale vahetuid kulutusi 129 eurot (pikapäevarühma tasu, malering, inglise keel), kokku 149 eurot. 2018 aprillis on kostja teinud hageja emale hageja jaoks makse 20 eurot ja hagejale vahetuid kulutusi 264,95 eurot (malering, pikapäevarühma tasu, inglise keel, kooli toitlustamine, xxxx), kokku 284,95 eurot. 2018 mais on kostja teinud hagejale vahetuid kulutusi 156,50 eurot (inglise keel, pikapäevarühm, male, koolitoit). 2018 juunis on kostja teinud hagejale vahetud kulutusi 318,20 eurot (pikapäevarühm, suvelaager, spordikulud, kindlustus. 2018 juulis on kostja teinud hageja emale hageja jaoks makse 25 eurot ja hagejale vahetud kulutusi 44 eurot (xxxx) ja Xxxx spordireisi kulu 477,12 eurot. 2018 augustis on kostja teinud hagejale vahetuid kulutusi 352,05 eurot (jalgpallikool, riided, koolitarbed). Kokku on kostja teinud ajavahemikul 01.01.-31.08.2018 hagejale kulutusi, mida on põhjendatud arvata elatise hulka summas 2351,04 eurot, seega keskmiselt 293,88 eurot kuus. Lisaks nähtuvad kostja arvelduskontolt igakuised kulutused eluasemele (E AS, AS S, E AS, KÜ P, A AS), mis on ka kulutused hageja eluasemele perekonna kooselu ajal. Kohus peab kulutusi toidule ja hügieenile üldteada kuludeks, mida ei ole vaja tõendada. Kohus ei arvesta elatise hulka kuuluvateks kuludeks kulutusi hageja emale, kingitusi hagejale ja hageja emale, sünnipäevapeokulusid, kulusid lemmikloomale ja mänguasjadele, veekeskuse- ja reisikulusid. Hageja ema ei ole vastu vaielnud spordikuludele, seega kohus eeldab, et kulutused hageja sportimisele on hageja vanemate vahel kokku lepitud kulud ja need on põhjendatud arvestada elatise hulka. Hageja ema ei ole vastu vaielnud kostja poolt esitatud ja tehtud kuludele, va toidukuludele. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oli ajavahemikul 01.01.-31.08.2018 hagejale lahus elavaks vanemaks ja pidi tasuma hagejale elatist raha maksmisega hageja ema arvelduskontole. Lapsega koos elava vanema puhul on loomulik, et ülalpidamist antakse lapsele igapäevase elu käigus vahetult. Kohus ei pea asjakohaseks seisukohta, et kõik kostja tehtud kulutused on kostja kingitused ja et lisaks nn kingitustele peab kostja maksma elatist ka rahas. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja on ajavahemikul 01.01.-31.08.2018 kandnud vabatahtlikult hageja kulusid ja andnud sellega hagejale ülalpidamist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja tagasiulatuva elatisenõude ajavahemiku 01.01.-31.08.2018 eest summas 1100 eurot rahuldamata. 8 2-18-15317 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vähemalt 2018 septembris ei elanud hageja vanemad enam koos ja et alates 2018 septembrist on kostja maksnud hageja ema arvelduskontole hagejale elatist 250 eurot kuus. Kohtuistungil on hageja ema kinnitanud, et tema tegeleb lapse kooliasjadega esmaspäevast kolmapäevani. Kostja väitele, et hageja elab kostja juures neljapäevast pühapäevani, ei ole hageja ema põhistatult vastu vaielnud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja elab vähemalt alates 2018 septembrist vanemate kokkuleppel vaheldumisi nii isa kui ema juures, sealjuures ühe vanema juures kokku keskmiselt 12-16 päeva kuus, so 3 päeva või 4 päeva nädalas. Seda, et laps kostja juures viibides sööb ja vajab eluaset, ei ole kohtu arvates vaja tõendada. Lisaks maksab kostja hageja ema arvelduskontole igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Kohtu hinnangul on sellega tagatud kindlate vahendite olemasolu ka lapse emal, sõltumata sellest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Pooled on üksmeelel selles, et riiklik peretoetus, mis on 2019.a. 60 eurot kuus, makstakse hageja ema arvelduskontole. Kohus ei loe elatisemaksete hulka kuuluvaks kostja poolt tehtud makseid hageja arvelduskontole, kuna vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja maksab hagejale elatist hageja ema arvelduskontole ja annab hagejale ülalpidamist ka vahetult, siis ei ole tekkinud

§ 100

lg 2 sätestatud olukorda, mille puhul on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista. Kuna kumbki hageja vanem ei ole väitnud, et ta ei suuda lapsele ülalpidamist anda, siis ei tuvasta kohus vanemate varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja hageja on alaealine laps, siis peab kohus hageja suhtes ebamõistlikuks jätta menetluskulud hageja kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on taotlenud jätta menetluskulud hageja ema kanda. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust jätta menetluskulud menetlusosalise esindaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Makohtu Tallinna kohtumaja 04.11.2019 kohtuotsus. 9