← Eesti

2-19-13845/12

Obsah (8)§ 432§ 428§ 430§ 173§ 168§ 190§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13845 Tsiviilasi Biste Uredaj OÜ (pankroti

§ 432sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Ühtlasi paluvad pooled vabastada hageja kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 1 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Tulenevalt

§-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 26.09.2019. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas hageja hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 1 000 eurot tasumisest.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§190

lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled paluvad

§ 190

lg 7 alusel vabastada hageja kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 1 000 eurot, millises ulatuses rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu, kokku summas 1 000 eurot, tasumisest. Kohus on seisukohal, et poolte taotlus kompromissi sõlmimise tõttu hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest vabastamiseks on põhjendatud ning hageja tuleb, vastavalt

§ 190

lg-le 7, käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Kuivõrd tulenevalt

§ 150lg 2 p-st 1 tuleks hagejale kompromissi sõlmimise korral pool menetluses 2

(3)tasutud riigilõivust tagastada, tuleb hageja vabastada käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest summas 500 eurot.

§ 661

lg 4 alusel võib kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud asjas on pooled palunud lühendada kaebeõigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, ühe tööpäevani arvates määruse kättetoimetamises, millest tulenevalt on pooltel õigus esitada määruskaebus käesoleva kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 1 tööpäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.