KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 19.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3964 Tsivii

§ 442

lg 8 nõuet, kuna jättis arvestamata kostja väited selle kohta, et notaril oli kohustus hoiatada ja selgitada tehingu õiguslikke tagajärgi. Lepingu heade kommete vastasus tuli kindlaks teha koguhinnangu andmise teel. Maakohus jättis arvestamata tehingu tegemise asjaoludega, mh sellega, et notar ei pidanud tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Kohus ei saanud asuda notarist erinevale seisukohale. Notar oleks jätnud tehingu tegemata, kui see oleks vastuolus heade kommetega.

1. Enne notarisse pöördumist polnud DD pangakaardiga alkoholi ostnud. Pärast tehingu tegemist ei teinud ta makseid Q OÜ-le, sest kostja ja ta õde andsid hageja isale tasuta süüa, ostsid talle riideid ja apteegist salvi ning andsid raha hambaarsti juurde minemiseks. Kostja oli lepingust nähtuvalt abistanud DD juba aastaid, mistõttu pooltele lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Üksiku vanema isiku poolt vara võõrandamine abistamise eest, ei eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
2. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, kas DD on alkoholisõltuvuses või mitte. TsÜS § 86 lg-s 2 märgitud „sõltuvussuhe“ ei tähenda haigust (alkoholismi), vaid sõltuvust tehingu teisest poolest või muid asjaolusid, kui isiku tahe ei ole vabalt kujunenud. Maakohus ei võimaldanud kostjal tõendada DD abistamise ulatust ega vaidlusaluse kinnistu väärtust. Kinnistu oli oluliselt odavam kui 32 000 eurot.
3. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, täiendada aga käesoleva otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 20.

§ 652

lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 21. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Kohus selgitas tõendamiskoormist kirjalikult eelmenetluses ja 27.08.2019 eelistungil (I kd, lk 109-111). Maakohus tegi istungil kostjale ettepaneku esitada tõendid 4

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Maakohtu menetlus toimus ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas eelnimetatud nõuetega ja kohus menetles käesolevat asja

§ 5lg 1 kohaselt poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et kostja ja DD 28.09.2018 müügilepingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus oli heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas: DD kohustus üle andma 32 000 eurot maksva kinnistu ja kostja kohustus tasuma selle eest 3000 eurot. Ringkonnakohus neid põhjendusi

§ 654lg 6 alusel ei korda.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvestanud DD olukorda lepingu sõlmimisel, st jätkuvat alkoholisõltuvust ja alkoholi kuritarvitamist (hinnates seejuures Wismari haigla teadet, erinevatel aastatel saadud traumasid seoses alkoholi liigtarvitamisega (I kd, lk 26-28), DD pangakonto väljavõtteid, mille kohaselt tehti enamus makseid alkoholipoes ning et viimane makse tehti seal 9.11.2018 (I kd, lk 138, 140-143)). Korteriühistu kirjavahetusest nähtuvalt kasutas DD kinnistu müügist saadud raha alkoholi kuritarvitamiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kuigi kostja ja kostja õde tunnistajana ütlusi andnud QQ olid laenanud DD-le raha, ostnud riideid ja ravimeid, ei teinud nad seda mitte omal kulul,. Tõenditest nähtuvalt tasus selle eest DD vähemalt osaliselt, tehes 2018 aastal Q OÜ-le, mille juhatuse liikmed kostja ja kostja õde olid, 17 makset kogusummas 707 eurot 50 senti (I kd, lk 140-143). Tõendamist ei leidnud DD abistamine ka peale 28.09.2018 lepingu sõlmimist, kuigi lepingu p-s 2.3 kostja selle kohustuse endale võttis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt lepingus märgitud kohustusele ei olnud võimalik väärtust omistada, kuna lepingus selle sisu, ulatust ja täitmise aega ei olnud märgitud. Samas tuvastas maakohus korteriühistu e-kirjavahetusest koristusteenust osutava firmaga (I kd, lk 127-128), mille osaks olid fotod, et DD elas ebasanitaarsetes tingimustes (I kd, lk 129-135) ja 30.11.2018 avastati, kui elamu korrus lehkas, ta korterist surnuna. Hageja on kirjalikus vastuses kaebusele (p 2.3,
3. lõik) märkinud, et tunnistaja ütlused muudab ebausaldusväärseks väide, et 5 a jooksul ei olnud DD eluruumidesse sisenetud. Nimetatu kinnitab, et mingit olulist abi DD-le osutatud ei olnud. Kostja on 29.04.2019 vastuses hagile ise kinnitanud, et hageja isa sai oma eluga ise hakkama, mida tõendavat asjaolu, et ta käis poes, kasutas pangakaarti (I kd, lk 72 jj).
4. Iseenesest on õige hageja kaebuse väide, et maakohus on jätnud otsuses vastamata kostja väitele, mille kohaselt kui notar ei pidanud tehingut heade kommetega vastuolus olevaks, ei võinud kohus asuda teistsugusele seisukohale. Samas ei ole maakohtu rikkumine viinud ebaõige otsuse tegemiseni ning seetõttu ei ole see asjaolu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, esitades kostja väite kohta põhjendused ringkonnakohtu otsuses.
5. Ringkonnakohtu hinnangul saab notar keelduda tõestamistoimingu tegemisest üksnes juhul, kui ta teab tehingu tegelikke asjaolusid ehk talle avaldatakse tehinguosaliste tegelikud eesmärgid ja kavatsused. Olukorras, kus kostja huvi oli seda 28.09.2018 notariaalse müügilepingu sõlmimisel varjata, kusjuures kostja ja DD kinnitasid, et ei valda piisavalt eesti keelt ning müüja oma alkoholisõltuvuse ning kogenematuse tõttu avaldas ja kinnitas, et soovib müüa talle kuuluva kinnisasja alla selle keskmist turuväärtust, ei olnudki notaril muud võimalust, kui tehing tõestada. Ei nähtu, et notarile oleks avaldatud, et kostja annab müüjale 5

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

29. Kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludena (lepingulise esindaja kulu) mõista hagejalt enda kasuks välja 840 eurot. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse õigusabikulud 7 tundi tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta.
2. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot käibemaksuta on mõistlik. Arvestades asja keerukust ja mahtu on

§ 175

lg 1 järgi hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mida kostja on kohustatud hagejale hüvitama apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute eest kokku 720 eurot (6 tundi x 100 eurot). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (

§ 173lg 10).

Hageja palub kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (

§ 177lg 4).

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 6