← Eesti

2-20-16601/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16601 Kohtuasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-16601 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
  7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. XX (avaldaja) esitas Harju Maakohtule
  9. novembril 2020 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja taotles riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Avalduse kohaselt ei ole avaldajat alates
  10. juulist 2020 Tallinna Vanglas psühhiaatria osakonnas ravitud.
  11. Maakohus jättis
  12. novembri
  13. a määrusega avalduse käiguta ning selgitas, et avaldajal tuleb konkreetselt kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab. Sealhulgas pidi avaldaja välja tooma, milliseid nõudeid, kelle vastu ning millisel põhjusel ta soovib esitada. Maakohus määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
  14. Avaldaja esitas
  15. novembril 2020 puuduste kõrvaldamiseks dokumendi, milles selgitas, et meditsiiniosakond (riik Tallinna Vangla kaudu) ei teinud avaldajale uuringuid, ei määra ravi ega diagnoosi. Avaldaja hinnangul ei ole tema haigus ravitav, kuid medikamentoosse ja psühhoterapeutilise raviga saab leevendada impulsiivsuse ja agressiivsuse taset. Maakohtu määrus ja põhjendused
  16. Maakohus jättis
  17. novembril 2020 tehtud määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul ei olnud avaldaja avalduses sisalduvaid puudusi kõrvaldanud. Avaldaja polnud välja toonud, milliseid nõudeid ja kelle vastu ta soovib esitada. Maakohus leidis, et avalduses ja puuduste kõrvaldamise dokumendis väljatoodud asjaolude põhjal ei saa kohus otsustada, kas riigi õigusabi andmine avaldajale on põhjendatud või mitte. Kuna avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik avaldusega saavutada, keeldus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  18. Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja taotlus rahuldada. Määruskaebuse väite kohaselt ei hinnanud maakohus tõendeid õigesti ning on rikkunud materiaalõiguse norme. Avaldaja soovib hagi esitada Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja YY ja psühhiaater CC vastu. Eeltoodud isikud ei ole avaldajat õigesti või üldse alates
  19. juulist 2020 kuni määruskaebuse esitamiseni ravinud.
  20. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa asja sisuliselt lahendada ega avaldaja taotlust rahuldada. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  22. Kuivõrd maakohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, ei saa ringkonnakohus avaldaja menetlusabi taotlust lahendada, vaid saab hinnata avalduse menetlusse võtmismisest keeldumise õiguspärasust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel. Maakohus leidis, et avaldaja poolt väljatoodud asjaoludel ei ole võimalik taotluse rahuldamise põhjendatust hinnata ning kuna avaldaja ei toonud välja, kelle vastu ning millisel alusel ta nõudeid soovib esitada, ei saa avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei oleks maakohus pidanud hindama avalduse perspektiivitust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, vaid hindama avalduses esitatud andmete alusel kavandatavas menetluses osalemise edukust TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kolleegium märgib, et kuigi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda TsMS § 371 lg 2 alusel perspektiivituse tõttu, siis praegusel juhul ei saa menetlusabi taotlust pidada perspektiivituks, sest on olemas õiguslik alus taotluse rahuldamiseks ja taotlusega on võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
  23. Määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 372 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga
  24. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.