Obsah (6)

§ 172§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12581 Tsiviilasi A M avaldus Ärieksperdi OÜ va

kohaselt lubamatu. Sarnaselt on puudutatud isik käitunud ka kohtueelselt, lubades 18.07.2019 e-kirjas avaldaja küsimustele ammendavalt vastata, kuid hiljem vastuseid mitte edastanud ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud.

1. Teiseks leiab kohus, et puudutatud isiku väited ÄS § 166 lg-s 2 sätestatud teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise aluse esinemise kohta on otsitud ja tõendamata.
2. Puudutatud isik on väljendanud kahtlusi, et avaldaja on kandnud puudutatud isikust raha välja avaldaja enda isiklikule ettevõttele xxxx OÜ, omamata selles mistahes volitusi. 5 Puudutatud isiku väiteil kandis avaldaja 04.07.2019 puudutatud isiku pangakontolt COOP Pangas omavoliliselt välja 10 000 eurot iseenda ettevõttele xxxx OÜ (tlk 40). Samuti on avaldaja väidetavalt varasemalt kuritarvitanud pudutatud isiku usaldust, kui kolis novembris 2018 Itaaliasse elama ning tellis isiklike asjade transpordi Itaaliasse pudutatud isiku arvel. Puudutatud isiku väiteil võttis 4 kuud hiljem xxxx OÜ A Tga ühendust, kuna avaldaja ei vastanud kõnedele ega korduvatele e-kirjadele. Arve oli tasumata ning selle tulemusel oli xxxx OÜ sunnitud puudutatud isiku kaubad pantima. Puudutatud isiku väiteil põhjustas see äriühingule olulist majandusliku kahju.
3. Puudutatud isiku hinnangul püüab avaldaja käesoleva menetluse kaudu saada ülevaadet, kui kaugele on tema vastane sisemine uurimine jõudnud. Puudutatud isiku hinnangul puuduvad avaldajal mistahes muud loogilised põhjused soovitud dokumentidega tutvumiseks ja dokumentidega tutvumine kahjustaks puudutatud isiku huve. Puudutatud isik leiab, et olukorras, kus juhatus annaks A Mile eelkirjeldatud ja avaldaja poolt mittevaidlustatud asjaoludel teavet, rikuks juhatus ettevõtja hoolsusstandardit.
4. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et äriühingul võib olla avaldaja vastu nõudeid või see, et avaldaja on äriühingu suhtes käitunud pahauskselt (isegi eeldades nende väidete õigsust) ei anna äriühingule alust keelduda sel osanikul dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. VI Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine
5. Kohus palus avaldajal selgitada, kus ja mil viisil ta dokumentidega tutvuda soovib, kuna kohus peab määratlema ka dokumentidega tutvumise koha, ajalised piirid ja vajadusel ka viisi.
6. Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja määrata, et puudutatud isik esitaks kõik nõutud dokumendid avaldaja e-posti aadressile xxxx. Kui dokumente ei ole võimalik digitaalselt esitada, siis võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi. Puudutatud isik ei avaldanud, millist lahendi täitmise viisi ta eelistaks ega vaielnud vastu ka avaldaja poolt taotletule.
7. Kohtupraktika kohaselt peavad dokumentidega tutvumise viis (äriühingu asukohas, likvideerija büroos vms) ning ajalised raamid olema mõistlikud ja ei saa olla osaühingu ning tema seadusliku esindaja jaoks liigselt koormavad. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus pidanud tsiviilasjas nr 2-15-8020 tehtud lahendis mõistlikuks dokumentidega tutvumise võimaldamist ühel korral 10 järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikus kl 9.00-17.00 äriühingu registrijärgses asukohas, teatades dokumentidega tutvuma tulekust ette vähemalt 5 tööpäeva. Samas on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-1951 aktsepteerinud Harju Maakohtu määrust, milles avaldajal võimaldati dokumentidega tutvuda osaühingu asukohas tööpäevadel kell 9.00 ja 17.00 vahelisel ajal kuue kuu jooksul asjas tehtava kohtumääruse jõustumisest.) Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas. Riigikohus on enda praktikas rõhutanud, et dokumentidega tutvumise õigus on aktsionäril vähemalt üldjuhul aktsiaseltsi asukohas, sest eelduslikult on just aktsiaseltsi asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (vt RKTKm 2-18-13213, p 26; 2-19-9918, p 41). Samuti ei ole Riigikohtu 6 hinnangul üldjuhul põhjust täitmisviisi määrata kindlaks selliselt, et tutvumine oleks tingimata elektrooniline (vt RKTKm 2-18-13213, p 28).
8. Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et avaldaja poolt taotletud alternatiivne dokumentidega tutvumise viis (dokumentide asukohas) on mõistlik ja tuleb sellisena (lahendi täitmise viisina) kindlaks määrata. Kohus kohustab puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi. VII Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. 36. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud pudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on käitunud avaldaja suhtes vastuoluliselt nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Samuti on puudutatud isik keeldunud tegemast avaldajaga vajalikku koostööd ja õigustamatult keeldunud nõude täitmisest nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes vaidluse sisuliselt põhjustas. 37.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Avaldaja on esitanud kohtule 15.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulust 2 898 eurot (koos käibemaksuga). Järgevalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust iga kululiigi osas.
2. Avaldaja palub hüvitada riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
3. Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 16,1 h vältel. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka 7 nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas dokumentide analüüse, kommunikatsioonide pidamist, konsultatsioone, esindatavata teavitamisi jmt. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
4. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus avaldaja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 5,5 tundi. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude (õigusabikulude) kogusummaks 5,5 * 150 *1,2 (käibemaks) = 990 eurot. Kohus rahuldab avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 + 990 = 1 040 eurot. 42.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 43.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8