Obsah (10)

§ 172§ 663§ 651§ 657§ 428§ 173§ 174§ 171§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-12078 Kohtuasi T

) § 159 lg-st 1. Menetluskulude kindlaksmääramise osas leidis maakohus, et kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna, tuleb uue hindamise läbiviimiseks korraldatud menetluse kulud kanda võlgnikul. Kohtutäituril puudub huvi asja lahendamise vastu. Seetõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel võlgniku kanda.

Sissenõudja taotles seoses õigusabiteenuse kasutamisega praeguses menetluses menetluskulude kindlaksmääramist 567 euro ulatuses (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 135 eurot + käibemaks). Samuti palus sissenõudja mõista võlgnikult menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et sissenõudja põhjendatud ajakulu seoses praeguse menetlusega on 1 tund 30 minutit. Tunnihind 135 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ebamõistlikult suur. Maakohus määras sissenõudjale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks koos käibemaksuga, kuna sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 243 eurot. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus menetluse lõpetas, samuti osas, millega maakohus jättis menetluskulud, sh eksperditasu võlgniku kanda ning mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 243 eurot. Menetluskulud palub kaebaja jätta kohtutäituri kanda. Võlgniku hinnangul on maakohus menetluse ebaõigesti lõpetanud ning menetluskulud, sh eksperditasu ebaõigesti võlgniku kanda jätnud. Maakohus on määruses märkinud, et menetlusosalistel ei olnud taotlusi ega vastuväiteid ekspertiisi läbiviimisele. Võlgnik selle seisukohaga ei nõustu. Võlgnik esitas oma seisukoha ja tõendid selle kohta, et ekspert on hinnanud kinnisasja väärtuse liiga madalaks. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses võlgniku vastuväidet käsitlenud ega selgitanud, miks ta seda ei arvesta. Samas on maakohus leidnud, et kohtutäituri avaldust menetledes peab kohus tagama ekspertiisiga seonduvate küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise. Maakohus on eksinud

§ 172lg 1 kohaldamisel.

Menetluskulude võlgniku kanda jätmine on põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus ei ole selgitanud, miks on võlgnik viidatud sätte mõistes isik, kelle huvides lahend tehakse. Võlgnikul puudub majanduslik huvi asja vastu, kuna arestitud kinnistule on seatud sellises ulatuses hüpoteeke, et nende rahuldamisel ei jääks võlgnikule enampakkumise järgselt müügihinnast midagi. Asjast huvitatud isik saab olla hoopis sissenõudja, kelle huvi on, et tema nõue saaks rahuldatud.

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt, 3 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kohtutäituri kanda, kuna menetluse põhjustas kohtutäitur, kes määras kinnistule põhjendamatult madala hinna. Võlgnik oli sunnitud selle vaidlustama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE EDASINE KÄIK 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. 7. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Seetõttu vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes maakohtu määruse osas, millega maakohus menetluse lõpetas, samuti osas, millega maakohus jättis menetluskulud, sh eksperditasu võlgniku kanda ning mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulud 243 eurot. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Kolleegium selgitab, et TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.
2. Praeguses asjas algatas maakohus kohtutäituri taotluse alusel võlgniku kinnisvara uue hindamise, kuna võlgnik ei olnud kohtutäituri poolt kinnisvarale määratud hinnaga nõus. Maakohus määras eksperdi ning kohustas võlgniku eksperdi hindamiskulusid kandma. Kohtu poolt määratud ekspert viis kinnisvara hindamise läbi ja esitas eksperthinnangu. Seejärel, olles küsinud kõigi osapoolte seisukohta eksperthinnangule, lõpetas maakohus menetluse

§ 428

lg 2 alusel põhjendusega, et algatatud menetluse eesmärk on täidetud, ekspert on uue hindamise läbi viinud ja eksperthinnangu andnud.

1. Määruskaebuse esitaja tõi määruskaebuses välja, et maakohus on ebaõigesti menetluse lõpetanud ega ole käsitlenud määruses võlgniku esitatud vastuväidet, milles võlgnik leidis, et ekspert on kinnisvara hinna valesti määranud. 4
2. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et võlgnik ei nõustunud eksperdi määratud hinnaga, alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole praeguses asjas menetluse lõpetamisega menetlusõiguse norme rikkunud. TMS § 74 lg 7 järgi toimuva menetluse eesmärk on korraldada kohtu järelevalve all erapooletu eksperdi määramine. Kui ekspertiisi korraldamisel ei ole rikutud TMS § 74 lg 8 nõudeid, arvestades analoogia alusel

1. peatüki nõuetega, ei saa kohtutäitur ega kohus eksperdi arvamust ümber hinnata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15876, 12.6). Seega kui kohtule on laekunud kohtu määratud eksperdi arvamus, peab kohus ekspertiisi korraldamiseks algatatud menetluse lõpetama. Maakohus on õigesti menetluse lõpetanud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Maakohus on menetluse õigesti lõpetanud.
2. Teiseks ei nõustunud määruskaebuse esitaja menetluskulude jaotusega, leides, et kuna kohtutäitur hindas kinnisasja väärtuse liiga madalaks, oli võlgnik sunnitud kohtutäituri otsuse vaidlustama.
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kõik menetluskulud peab kandma võlgnik. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise vaidlustas (TMS § 74 lg 9). Ülejäänud menetluskulude jaotuse osas on maakohus samuti õigesti leidnud, et need jäävad võlgniku kanda. Kohtutäitur taotles kohtult uue hindamise läbiviimiseks eksperdi määramist põhjusel, et võlgnik ei nõustunud kohtutäituri määratud kinnisvara hinnaga. Seega toimus menetlus võlgniku huvides. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et võlgnik ekspertiisi tulemusega ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu kohus võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni teine menetlusosaline (

§ 172lg 1 teine lause).

18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 19. Praeguses asjas jättis maakohus menetluskulud võlgniku kanda. Et maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja (võlgniku) kanda.

1. Sissenõudja esitas
2. mail 2020 ringkonnakohtule määruskaebemenetluses osutatud teenustega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Sissenõudja taotleb lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmist tunnihinnaga 135 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt kulus sissenõudja lepingulisel esindajal 1,5 tundi võlgniku määruskaebuse analüüsiks ning 0,5 tundi määruskaebusele seisukoha koostamiseks. Sissenõudja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus nõuda ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Sissenõudja on esitanud taotluse 5 kohustada võlgnikku tasuma menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Võlgnik esitas
4. mail 2020 seisukoha sissenõudja kantud menetluskuludele. Võlgnik ei nõustu õigusabiteenuste 2-tunnise ajakuluga, leides, et see ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, arvestades lepingulise esindaja esitatud dokumentide mahtu. Võlgniku hinnangul on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 0,5 tundi.
5. Praeguses menetluses teostatud toimingute mahtu ning sisu arvestades on kolleegiumi hinnangul kohane tunnihind sissenõudja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuste eest 100 eurot (ilma käibemaksuta). TMS § 74 lg 7 järgi arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamise menetlus on formaalne ja vähekeerukas menetlustoiming, mis seisneb peamiselt asjaajamises. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Kui täitemenetluse osaline peab vajalikuks selles toimingus õigusabi kasutada, ei pea see olema vandeadvokaadi tasemel ja hinnaga osutatav õigusabi. Esindaja teostatud menetlustoiminguid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Sissenõudja on

§ 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 23. Eelnevast tulenevalt määrab kolleegium kindlaks, et sissenõudja määruskaebemenetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista, on 120 eurot koos käibemaksuga. 24.

§ 477

lg 1 ja § 433 lg 1 ning TMS § 218 lg 3 teise lause järgi on võimalik esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Riigikohtule.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi menetlskulude suurust vaidlustada ei saa, kuivõrd vaidlustatavate menetluskulude summa ei ületa 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6