Obsah (6)

§ 371§ 423§ 1§ 168§ 663§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-619 Tsiviilasi XX hagi Rahandu

§ 371

lg 1 p 1); hagi tagamise taotluse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 9).

Samuti ei ole kohtu hinnangul käesoleva hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2). 9. Tehing saab olla tühine, kui see on heade kommete või avaliku korraga vastuolus (Ts

ÜS § 86), vastuolus seadusega (TsÜS § 87), rikub käsutuskeeldu (TsÜS § 88) või näilik (TsÜS § 89). Samuti on tehing tühine muul seadusega ette nähtud juhul. Tühisuse alused näeb seadus ette ammendavalt (vrd RKTKo nr 3-2-1-16-13, p 15 kolmas lõik). Hageja selgitas, et 30.03.1998 ja 05.06.2018 lepingud on tühised, kuivõrd nad on vastuolus MaaRS § 191 lg-ga 2 ja § 313 lg-ga 1. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-84-06 p-s 16 on kohus selgitanud, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel).

1. Hageja ei ole 30.03.1998 ja 05.06.2018 lepingute pooleks. Kohus nõustub hagejaga, et erandjuhul võib lepingupoolte vahel sõlmitud lepingu tühisusele tugineda ka kolmas isik. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (RKTKo nr 2-16-9415, p 14).
2. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja eesmärgiks on Rae Vallavalituse korralduse nr 733 tühistamine ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse uuesti lahendamine hageja poolt soovitud viisil. Lisaks soovib hageja, et maa tagastataks tema kaasomandisse. Kohtu hinnangul on tegemist tühistamis- ja kohustamisnõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga (

§ 1) ning tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama.

Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses HKMS § 4 lg

1. Kohus möönab, et hagi tuvastusnõuded võivad kuuluda tsiviilkohtu pädevusse, kuid need on seotud tühistamis- ja kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p-d 1 ja 2 tähenduses), mida on võimalik ja menetlusökonoomiliselt mõistlik lahendada halduskohtumenetluses.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et 4 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. ORAS § 12 lg 5 kohaselt vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara tagastamise küsimuse lahendamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja seega saab kohus üksnes kohustada haldusorganit lahendama vara tagastamise küsimust uuesti. Kohustamisnõue on asjakohane juhul, kui halduskohus tühistab korralduse nr
3. Sellisel juhul tekib kohalikul omavalitsusel kohustus vaadata taotlus maa tagastamiseks uuesti läbi. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus asja uuesti läbi vaatavale asutusele kohustuslik. Seega tuleks taotletava eesmärgi saavutamiseks pöörduda halduskohtu poole.
4. Lisaks eeltoodule ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud. Seega esineb

§ 371lg 1 p-s 9 nimetatud hagi menetlusse võtmise keeldumise alus.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 371

lg 1 p-st 1, § 371 lg 2 p-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 9 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei kohalda kohus ka hagi tagamise abinõusid. 15. Menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus

1. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja teha asjas uus määrus, millega kohustada maakohut hagi menetlusse võtmine uuesti otsustada.
2. Täidetud ei ole

§ 371lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused.

Maakohus leidis ebaõigesti, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagejal tuleks pöörduda tühistamis ja sooritusnõudega halduskohtu poole.

1. Tsiviilõiguslike lepingute tühisuse tuvastamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Hageja eesmärk on notariaalaktide tühisuse tuvastamine, mitte korralduse 733 tühistamine. Korralduse 733 tühisus tuleneb notariaalsete loovutustehingute tühisusest.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal on vaja esitada halduskohtusse tühistamisnõue. Maakohus on segamini ajanud tuvastus- ja tühistamisnõuded. Tühistamiskaebuse puhul kehtib haldusakt selle tühistamiseni, aga tühisuse tuvastamise puhul on haldusakt tühine algusest peale.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud sooritusnõude Rahandusministeeriumi vastu. Kui maakohus oleks tuvastanud notariaalaktide tühisuse, tulnuks Rahandusministeeriumil tuvastada korralduse nr 733 õigusvastasus hagejapoolse sooritusnõudena. Rahandusministeeriumil on õigus tuvastada haldusakti õigusvastasus ja selleks ei pea hageja pöörduma halduskohtu poole (ORAS § 17 lg-d 9 ja 10).
4. Maakohus ei ole tuvastanud, kas hagejal on õigustatud huvi tuvastusnõuete esitamiseks. Maakohus ei tuvastanud, kas ainult tuvastusnõuetega ja ilma VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud sooritusnõudeta, on võimalik hageja eesmärke saavutada.
5. Notariaalaktide tühisuse tuvastamisel on hagiga võimalik hageja eesmärke saavutada, kuna ainult tühisuse tuvastamisel on hagejal õigus pöörduda otse Rahandusministeeriumi poole või siis halduskohtusse haldusaktide tühisuse tuvastamiseks.
6. Maakohus jättis tähelepanuta, et on rikutud ja rikutakse hageja õigusi, mh hageja asjaõigust XXX maade omandamiseks. Antud juhul ei ole MaaRS § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust võimalik realiseerida, kuna toimub maade ebaseaduslik tagastamine kostjale II. Hagejale on Rahandusministeeriumi tegevuse ja tegevusetuse tõttu tekkinud pidev ja kestev kahju, kuna hagejal ei ole võimalik realiseerida § 313 lg-st 1 tulenevat asjaõigust 5 piirnevate vabade maade ostuks põhjusel, et XXX maad on tagastatud ebaseaduslikult mitte õigustatud subjektile.
7. Maakohtul oleks tulnud anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 27. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

1. Hageja leiab, et Pajupea külas asuva XXX maa on ebaõigesti tagastatud maareformi käigus kostjale II. Hageja soovib seda maad ostueesõigusega erastada MaaRS § 313 lg 1 alusel, kuna tegemist on hageja hinnangul tema kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga. Hageja on esitanud vastava omandamise menetluse algatamiseks taotluse, mille kohta Rae Vallavalitsus on teinud keeldumise korralduse.
2. MaaRS § 313 lg 1, millele hageja tugineb, sätestab, et liitmiseks sobiva maana käsitatakse üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka.
3. MaaRS § 313 lg 2 kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsitata maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
4. Kohaliku omavalitsuse keeldumine maa ostueesõigusega erastamisest ei kuulu vaidlustamisele tsiviilkohtupidamise korras. Samuti ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse maareformi käigus õigustatud subjektile maa tagastamise vaidlustamine.
5. Hageja märgib õigesti, et riigilõivu tasumata jätmine on kõrvaldatav puudus, kuna aga kohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus riigilõivu tasuda. 33.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots