kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja
alusel esitatud viivsenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 17.01.2020 VÕS § 113 lg 1 järgses määras täitmata põhikohustuse suuruselt kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kostja tegi hagejale 08.09.2020 kohtuistungil kompromissettepaneku summale 1800 eurot. Kuna hageja ei võtnud kostja kompromissettepanekut vastu, palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust sätestab
Viidatud säte kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral (vt Riigikohtu 17. juuni 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-9099, p 16).
Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 21.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 07.09.2020 ja 23.10.2020 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud kogusummas 1425 eurot hageja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 6 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindajate kvalifikatsiooni arvestades on töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades antud tsiviilasja materjale ja hageja poolt esitatud seisukohti, ei pea kohus põhjendatuks hageja kulusid kohtuistungiks ettevalmistamisele 2,5 tunni ulatuses. Arvestades 08.09.2020 kohtuistungil hageja esindaja avaldatud seisukohti ja istungi kestvust, peab kohus põhjendatuks menetluskulusid istungiks ettevalmistamiseks 1 tunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses lõppseisukohtade koostamisele, kuna selles avaldatu kordab hageja poolt menetluses juba esitatud seisukohti. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja esindaja õigustoimingute ajakuluks 8 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Menetluskude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kogusummas (8 h x 129) 960 eurot. 24. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1185 eurot (225 + 960), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista. 25.
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja 7 taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.