← Eesti

2-20-12540/11

Obsah (8)§ 13§ 22§ 31§ 171§ 55§ 86§ 23§ 1

2-20-12540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 17. november 2020 kell 14.30 Tsiviilasja number 2-20-12540 Tsiviilasi K K avaldus enda pan

§ 13

lg 1 ja 2,§ 15 lg 2 ja § 171 lg 11 ning § 160, § 170 lg 1 ja lg 2 alusel kuulutada välja tema pankrot ja alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust. 2

(5)2-20-12540 MENETLUSE KÄIK 4. Viru Maakohtu 07.09.2020 kohtumäärusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. oktoobril 2020 esitas kohtule aruande ajutine haldur. Aruande kohaselt on võlgnikul 3 ülalpeetavat. Võlgnik omab arvelduskontosid AS-is Xxxx, mille saldo seisuga 09.09.2020 on 0,01 eurot ja Xxxx AS-is, mille saldo seisuga 18.09.2002 on 0,49 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on võlgniku sissetulekuks 616.70 eurot kuus (netos). Isikul puudub realiseeritav kinnis- ja vallasvara.
  3. Võlgnikult ja järelpärimiste teel saadud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 51 207.66 eurot ulatuses, s.h: 1) B OÜ 1 636.77 eurot; 2) H AS 2 398.35 eurot; 3) I AS 1 440.75 eurot; 4) A OÜ 2 107.52 eurot; 5) P AS 3 052.64 eurot; 6) O OÜ 12 099.23 eurot ja 11 143.56 eurot; 7) B AS 14 032.44 eurot; 8) kohtutäitur A K 1 724.40 eurot; 9) kohtutäitur R P 1 572 eurot.
  4. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel arvestamata oma reaalset sissetulekut ja võimalusi tekkivaid/tekkinud kohustusi täita.
  5. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur ei näe takistusi, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
  6. Ajutine haldur on pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina. KOHTUISTUNG
  8. oktoobril 2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja teatas, et soovib endiselt enda pankroti väljakuulutamist. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  9. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  11. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3

(5)2-20-12540 14. Kohtuistungil avaldatu ja ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks umbes 650 eurot kuus. Isikule ei kuulu realiseeritavat kinnis- ega vallasvara, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on 3 ülalpeetavat, kellest 2 on alaealised. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 51 207.66 euro ulatuses. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, puudub käesolevas asjas alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 04.12.2020 kell 13.15. 16.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 17.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 10 tunni eest summas 800 eurot ja bürookulude katteks summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 170 eurot, kokku 1 020 eurot. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest OÜ Sentire MK kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb ning ülejäänud osas pankrotivara arvelt.
  2. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 80 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, 4

(5)2-20-12540 millele lisandub käibemaks 20% 79.40 eurot, kokku summas 476.40 eurot. Riigi eelarvest ajutisele haldurile tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 26.10.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 1 500 eurot ettetasumiseks. E-riigikassa andmetel ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele raha ette tasunud. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 453 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 90.60 eurot, kokku summas 543.60 eurot tuleb hüvitada pankrotivara arvelt. 20.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.